Tag Archives: raport

Inimene hammustas eelarvet! Lisatud galerii! :)

Novembrikuu viimasel päeval hääletatakse Euroopa Parlamendi nn mini-plenaaril ka EL tulevase aasta eelarveprojekti üle, mis ülemöödunud reede varahommikustel tundidel Justus Lipsuse nimelises bürokraatiakantsis kolme osapoole (Parlament, Nõukogu, Komisjon) heakskiidu sai.

Esmakordselt roteeruvat presidentuuri lootsinud Eesti Vabariigile oli see kindlasti tubli saavutus, mis töökusega kätte võideldi. Vaata ka vastavat kajastust eestikeelses meedias, sest eales varem ei ole see sündmus meil uudiskünnist ületanud, (Postimees).

Minul, kui EP eelmise eelarveraporti kaasraportööril ja selleaastaste eelarvete variraportööril, oli vaid hea meel, et oma tagasihoidlike nõuannetega suutsin Eesti ametnikele tarvidusel abiks olla. Eelarveprotsessidel on kalduvus kurnavalt tihti takerduda mõne väikse detaili või rahasumma taha, sageli tuleb ette mõne liikmesriigi jonnivat suhtumist ning ega parlamendifraktsioonide üksmeelgi pole midagi kivisse raiutut. Kuid raportööride Siegfried MURESANi (Rumeenia, EPP), Richard ASHWORTHi (Suurbritannia, ECR) ja tehniliselt ka lisaeelarve nr 6 raportöör Jens GEIERi (Saksamaa, S&D)  panus oli nii muljetavaldav, et mina kavatsen nende tulemust hääletusel toetada, mitte järgides ilmselt Roheliste fraktsiooni kahtlevat hoiakut, mis võib päädida grupi jäämisega erapooletuks.

Euroopa Liidu tegevustel silma peal hoidev ajakirjandus on samuti oma panuse andnud ning huviline võib seda näiteks alljärgnevalt viidalt lugeda (Politico).

Kriitilisemaid seisukohti kokkuleppe suhtes saab aga lugeda siit (Euractiv).

Pange ka tähele, et kuigi 2018. aasta on viimane eelarve, milles Britannia lööb kaasa maksva liikmena (edaspidi maksab ta ilmselt ikka, ehkki enam koosolekusaalides osaleda ei saa, sest pole liikmesriik), otsustasid britid oma valitsuse isikus mitte hääletada juba sellel aastal. Kas see on kaalutletud käik, et testida allesjääva 27 vahelist ühtsust või erimeelsust või lihtsalt juhtus nii, sest viimast just oleme harjunud lahkumisläbirääkimiste ja briti sisepoliitika heitlikkuse kontekstides nägema? Olen ka varem neist protsessidest kirjutanud, kel huvi mälu värskendada, saab seda teha siit (Postimees)..

Erilistele eelarvegurmaanidele lisan väikese ülevaatliku tabeli (vt. allpool), mis näitab Euroopa Parlamendi  arusaamu, missuguses alajaotuses ja millistel kuluridadel lisasumma või kärpekääri rakendamine parlamendi delegatsioonile meelepärane oli.

Lõpetuseks märgin, et nädal enne hääletust lepiti kokku kolme raportööri poolne ettepanek tulevase eelarve koostamiseks. Eelmiste aastate eelarve kaasraportöörid Gerard DEPREZ (Belgia, ALDE), Richard ASHWORTH (Suurbritannia, ECR) ja Indrek TARAND (Eesti, Rohelised) lubasid jagada oma kogemusi nn transfeeride ehk eelarvemuudatuste asjus praeguse raportööriga, et viimane saaks juba eos hakata euroasutuste endi eelarveid maksimaalselt kärpima ja ekstravagantsetele kulutustele lõppu tegema. See ei olnud suurtele parteidele meelepärane ettepanek, ent takistada nad sellist mitteametlikku ja supra-protseduurilist lähenemist ka ei saa. Nii et ehk õnnestub lõpuks ka kasvavale ostu- ja kulutusrallile siiski mingil moel päitsed pähe saada.

Facts on the outcome of the Budget 2018 Final Conciliation:

The agreement, to be confirmed by the Council and Parliament, sets the budget at EUR 160 113,5 million in commitments and EUR 144 681 million. The outcome is of -2, 5 billion in Commitments and   -2 billion in Payments.

In overall the budget did not change much – remained again in the levels of 1,02% of GNI.

Heading Heading Title  Final CA Final PA  Difference from EP Position CA Difference from EP position PA
1 Smart and inclusive growth 77.533,698 66.624,486 -1.484,756 -1.169,955
2 Sustainable growth: natural resources 59.285,323 56.083,794 -361,930 -351,315
3 Security and citizenship 9.568,842 8.906,075 -101,290 -65,203
4 Global Europe 9.665,514 9.666,319 -256,058 -194,203
5 Administration 7.579,921 7.580,726 -50,348 -50,348
Appropriations for headings 159.546,618 144.261,381 -2.254,382 -1.831,024
Total appropriations 160.113,520 144.680,981 -2.484,411 -2.031,024
Appropriations as % of GNI 1,02% 0,92% In Million EUR

Top Achievements of the EP: 

Heading 1a: 

On top of reversing the EUR 750 million cut from the Council, the agreement included 104,1 million to cover additional reinforcements proposed by the Parliament  on Horizon 2020 (+110 million), Erasmus (+24 million), COSME (+15 million) and PP-PAs (+51,6 million) mostly based on fresh appropriations.

Heading 1b:

The allocation for the Youth Employment Initiative (YEI) is increased from EUR 233,3 million to EUR 350 million thanks to a further mobilisation of the Global Margin for Commitments.

The commission issued a unilateral statement on a future increase if seen necessary during the year through an Amending Budget.

Heading 2:

The Amending Letter is agreed, with additional adjustments due to higher assigned revenue. It allows covering updated needs consistent with EP amendments on young farmers (+34 million), climate (+95 million) and milk storage (+2 million). PP-PAs (15,6 million) are also agreed.

Heading 3:

Three agencies are reinforced:

Europol (+3, 7 million and +10 posts),
EASO (+5 million)
European GNSS Agency (EUR 345 000, +5 posts)
Eurojust (+1, 8 million and +5 posts)
Creative Europe (+3,5 million)

Heading 4: Pre-accession funds for Turkey are cut by 105 EUR million and partly put in reserve (70 million) pending improvements in the fields of rule of law, democracy, human rights and press freedom.

Reinforcements are agreed for

ENI-South (+34 million), DCI (+20, including +7,5 million as part of the CBSD deal),
ENI-East (+10 million),
IPA-Balkans (+10 million),
Palestine/UNRWA (+6 million),
Strategic Communication (+3 million) and
Turkish-Cypriot community (+2 million)

Heading 5: 

The DB is restored for all institutions.

A new line is created under the EEAS budget on “Strategic Communication Capacity”. 

Buildings cuts (- 5 million)

in EUR
Council -378 623
Commission (including pensions) – 3 637 499
Court of Justice -270 611
Court of Auditors -96 409
European Economic & Social Committee -89 461
Committee of the Regions -63 393
Ombudsman -7 016
European Data Protection Supervisor -9 526
European External Action Service -447 462
Total -5 000 000

Seotud postitused

EP eelarveraport võeti vastu

Neljapäeval plenaaristungil hääletusel olnud EP enda eelarveraport läks viimastel minutitel siiski veidi kõrbema. Parteid, individuaalsed liikmed, kantseleitöötajad ja ajakirjanikudki survestasid igaüks omal kombel. Ning töökeelest kadus inimkeel ja asendus protseduurireeglite väänamisega… Siiski, väike huumor aitab igas olukorras nagu kinnitab lisatud video. Pikemalt tuleval nädalal…

Seotud postitused

Single Seat kampaania ja Häfner-Fox raport

Pealkiri on halb, sest ei kutsu lugema, kas pole? Aga see eest on ta täpne, kuna just Single Seat Campaign, mida käesolevas koosseisus juhib Edward McMillan-Scott on (ehk Euroopa Parlamendile vaid üks asukoht kahe asemel) on olnud jõulisemaks vastuseks kriitikale, et mõttetu pendeldamine kahe linna – Brüsseli ja Strassburgi vahel lõppeks. Ning eelmisel kolmapäeval võeti suure hääleenamusega vastu Gerald Häfneri (Saksamaa, rohelised) ja Ashley Foxi (Suurbritannia, Euroopa Konservatiivsed Reformaatorid) selleteemaline raport. Raporti tekst avaneb siit.

Teatavasti on EP suurimaks mainerprobleemiks olnud, et kord kuus võetakse ette kallis ja mõttetu reis Brüsselist (kus paikneb enamik teenistujaid) ja Luxemburgist (kus paikneb ka tuhandeid teenistujaid) Strassburgi. Parlamendiliikmete seisukohast tegelikult suurt vahet pole, sest reisitakse ju niigi iga nädal. Aastas kulutatakse väidetavalt erirongi (mis sõidab privilegeeritud kiirusega) ja autovoolu peale 200 miljonit eurot. Ehkki vahetult enne hääletust tutvustati ka teist uuringut, mis väitis, et kulutatakse 55 miljonit eurot. Loomulikult oli mängu toodud ka keskkonnakaitse argument, ent siingi anti erinevate analüütikute poolt suhteliselt lahknevaid arve. Keskmiselt siis 19 000 tonni CO2 heidet aastas. Rääkimata sellest, et hooned Strassburgis vajavad kulutusi, mis sest et enamuse aastast tühjalt seisavad.

Paljud on kuulnud sellest loost, see ehk ongi tuntuim EP omadus, peale ehk selle, et ta on ainus vabalt valitud institutsioon Euroopas. Nii Komisjon ja kõik muud on kas valitsustevaheliste kokkulepete ja sisepoliitiliste sahkerdamiste kaudu tippmehitet ning alamvägi väidetavalt ausate bürokraatlike konkursside (concours) kaudu täidetud. Vähemtuntud on fakt, et Aluslepingud määratlevad töökohaks Strassburgi, Lissaboni Leping lubab tegutseda ka Brüsselis. Aga parlamendiliikmed tegutsevad ju tegelikult ka oma koduriikides ja isegi väljaspool Euroopa Liitu. Kõike seda Lepingusse panna ei saakski.

Niisiis, võtsime tegelikult vastu soovitusliku otsuse muuta Lepingut nii, et Parlament saaks ise otsutada, kus ta töötab. Aga paraku on sellise muutuse sünd hoopiski Nõukogu algatusel võimalik, kus antud küsimuses peaks olema üksmeelne otsus. Prantsusmaa ja Luxemburg on siiani vastu olnud ning pole ette näha nende positsiooni muutumist. Alles eelmisel aastal andsid nad Ashley Foxi raporti, mille tulemusel käidi Strassburgis üks kord vähem kui Leping nõuab, kohtusse ja said õiguse. Nii et saaga jätkub sirge paigalseisuga ehk pendelränne jääb.

Mõelgem ent korraks unistavalt ja suurelt. Oletame, et Lepingut hakatakse muutma. Enamik parlamendiliikmeid on veendunud, et siis saab Parlamendi asukohaks Brüssel automaatselt. Samas mina sellega automaatselt nõus poleks. Vähe sellest, et mulle isiklikult on Strassburg palju armsam linn, milles on linnalik ruum ja esteetika palju enamarenenud kui Brüsselis, eriti viimase eurokvartalis. Kuid sisulisemalt, vaadates tänaseks laienenud Euroopa Liitu, näeme kui perifeerne on Brüsseli asend selles. Keskpunktiks sobiks ehk kõige rohkem hoopis Praha. Seega, kui Leping avada, siis ikka kogu debatiga, kus see asukoht peaks olema. Ning kui juba Leping avada ühes asjas, kas poleks mitte mõistlik korraga ette võtta ka muud kitsaskohad? Äkisti kirjutada ja läbi rääkida kogunisti täiesti uus Leping? Just seda viimast kardavad paljud parlamendiliikmed kõige rohkem, ehkki üha kasvab ka arusaam, et ilma uue põhiseaduseta Euroopa Liidu tervis vaid halveneb.

Hääletustulemused (link):
POOLT: 483 (73%)
VASTU: 141 (21%)
ERAPOOLETU: 34 (5%)

Viited:

Seotud postitused

Discharges … :)

Euroopa Parlament teostab ka järelvalvet kõikide institutsioonide eelarvekasutuse asjus ning kord aastas hääletame selle üle, kas kinnitada kulutused või mitte.  Aluse annavad TFEU artiklid 17 ja 317.  Mittekinnitamist võib põhjustada mõni skandaalihõnguline rahakasutus, korruptsioonikahtlus või veelgi enam – kui eelarveeraldisi jääb üle, vaat siis on kuri karjas!

Kolmapäeval (17.04) oli hääletamiseks ei rohkem ega vähem kui 50 selleteemalist raportit, neist enamiku autoriks Eelarve Kontrollikomisjoni liige Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE; Holland), kellele läks seega hoobilt edetabelisse 39 korda raportööriks olemist.  Eelmisel aastal sai sellise skoori kirja rahvaparteilane Rumeeniast (Monica Macovei).   Raportid on iseenesest lihtsad, kõigepealt loetletakse hulgaliselt Komisjoni dokumente üles ja nende alusel siis resolutiivselt:

Donne décharge au directeur de l´Agence exécutive “Éducation, audiovisuel et culture” sur l`execution du budget de l`Agence pour l`exercice 2011.

Ja, jah – te nägite õigesti, sest justnimelt üleeelmise aasta auditeid meie kinnitamegi.

Loomulikult oli nii tähtsa teema  arutamisele saabunud ka hulgaliselt Kontrollikoja liikmeid, Kersti Kaljulaid teiste seas.  Mida nad täpselt tegid siin jäi mulle segaseks, aga eks neile ole see omamoodi “heinatöö lõpp” ja pidulikum puhk muidugi….

Loetlengi nüüd järjest kõik ametkonnad, mis said indulgentsi 2011 aasta kulude kohta. Tunnistades, et ikkagi on mõned nendest minu jaoks müstilise iseloomuga ja ma pole veendunud, et nad tegelikult ka kuskil eksisteerivad.  Kui keegi lugejatest viitsiks guugeldada, et kus nad paiknevad ja palju neis inimesi töötab, oleksime teinud suure sammu teadmiste teel ning võiksime ehk kujundada ühiselt miski seisukoha nende otstarbekuse suhtes.   Niisiis:

1. Peatükk III, Komisjon

2. Kontrollkoja spetsiaalraport Komisjoni kontekstis

3. EL üldeelarve, Euroopa Parlament

4. 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufond.

5. Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Nõukogu

6. Euroopa Kohus

7. Kontrollikoda

8. Majandus- ja Sotsiaalkomitee

9. Regioonide Komitee

10. Euroopa Ombudsman

11. Euroopa Andmekaitse superviisor

12. Euroopa Välisteenistus

13. Euroopa agentuurid

14. Euroopa Energiaregulatsioonide Koostöö Agentuur

15. BEREC – Euroopa Elektroonilise Side Regulaatorite KEHA….

16. Euroopa Kehandite Tõlkekeskus

17. Euroopa Arengu ja Kutsehariduse Keskus

18. Euroopa Politseikolledz

19. Euroopa Lennuturvalisuse Agentuur

20. Euroopa Pangandusautoriteet.

21. Euroopa Keskus haiguste kontrolliks ja ennetamiseks

22. Euroopa Kemikaalide Agentuur

23. Euroopa Keskkonna Agentuur

24. Euroopa Kalanduse Kontrolli Agentuur

25. Euroopa Toiduturvalisuse Agentuur

26. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Agentuur

27. Euroopa Kindlustuse ja Tööpensionite Autoriteet

28. Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut

29. Euroopa Ravimite Agentuur

30. Euroopa Uimastite ja Uimastisõltlaste Monitoorimise Keskus.

31. Euroopa Mereturvalisuse Agentuur

32. Euroopa võrkude ja Infojulgeoleku Agentuur

33. Euroopa Raudtee Agentuur

34. Euroopa Varade (Securities) ja Turgude Autoriteet

35. Euroopa Treeningu Fond

36. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur.

37. Euratomi Varustamise Agentuur

38. Euroopa Elutingimuste ja Töötingimuste PArandamise Agentuur

39. EUROJUST

40. EUROPOL

41. Euroopa Põhiõiguste Agentuur

42. FRONTEX (operatiivkoostöö manageerimise välispiiridel agentuur)

43. Euroopa GNSS Agentuur (Global Navigation Satellite System)

44. ARTEMIS Ühisettevõtmine (PPP uurimiseks ja arenduseks)

45. PUHAS TAEVAS – Aeronautika ja Keskkond

46. ENIAC Ühisettevõtmine (nanoelektroonika)

47. Kütuserakud ja Vesinik

48. Innovaatiliste Ravimite Initsiatiivi Ühisettevõtmine

49. ITER Ühisettevõtmine

50. SESAR Ühisettevõtmine (PPP arendab Single European Sky projekti)

Nagu näha ei ole eelmisel aastal alustanud ja Tallinnas peituv Infotehnoloogia Agentuur veel siin kirjas, eks tuleval aastal siis.  Muideks, ma ei kasutanud ametlikku eurokeelt eestikeelsete nimetuste kirjapanekul, sest pidasin oma nurgelist mõistelist tõlget antud asja sisu edasiandmisel paremaks meetodiks.

Seotud postitused

Indrek Tarandi kliima ja turvalisuse ühispoliitika raport kinnitatud

Indrek Tarandi juhtimisel koostatud raport: “Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika roll kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral” sai 22. novembril Euroopa Parlamendi poolt kinnitatud häältega 474 poolt, 18 erapooletud, 80 vastu.

Resolutsioon:

Procedure file 2012/2095(INI) “Role of the Common Security and Defence Policy in case of climate driven crises and natural disaster”

Vastu võetud resolutsiooni tekst:

Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral (2012/2095(INI))

Ettekanne enne hääletust:

Veidi kajastust:

F. Wemia, C. Werrell “An EU Special Representative on Climate Security?” The Centre for Climate Change and Security, 29.11.2012

Seminar “Climate & Security Envoys – New Developments in Climate Change and Security”

“EU must beef up Security and Defense, or face decline, say MEPs” DiploNews, 2012

Francois Ducrotté, “The impact of climate change on international security: prospect for an environmental dimension in CSDP missions”, European Security Review, 2012 (PDF)

“Storm warning”, EP Magazine, nov 12, 2012

Seotud postitused