Tag Archives: Nord Stream

Why Nord Stream is another Mistral deal

The Nord Stream gas pipeline will empower Russia and harm Ukraine. The EU should act.
Published in Politico on 26.10.15

The decision of some German, Austrian, British, Dutch and French energy companies to do business with Gazprom must be severely lamented. Not only is it environmentally and economically wrong, it’s a brazen-faced dismissal of the principles of the intended European Energy Union, which are based on fair competition and solidarity.

Just a few years ago, the European Commission acted decisively and forbade the same companies to build a similar pipeline in southern Europe called South Stream. Now we are facing a lack of willingness to act because of the position of some member state governments; namely, Germany, France and Britain. That kind of majority would be difficult to challenge in the European Council, but it should be challenged nonetheless. A surprisingly heavy attack on the agreement made it onto the European Parliament plenary agenda thanks to the efforts of German MEP Reinhard Bütikofer, on October 7. But a resolution hasn’t yet been reached.

Germany, Europe’s economic powerhouse and one of the EU countries most addicted to Russian gas, came under siege from MEPs representing some of the smallest member states: Luxembourg, Cyprus and Estonia. Aided by a number of MEPs from Poland, Hungary, Romania, Greece, and Italy, they reproached the indifference of Berlin, Paris and London — and that of the European Commission.

How can these actors turn a blind eye to Nord Stream’s unambiguous goal to exclude Ukraine (and consequently Poland, Slovakia and others) from gas transit markets, delivering a quick and lethal blow to the survival of Ukraine’s already fragile economy, and indeed, to Commissioner Maroš Šefčovič’s efforts to facilitate a gas deal between Ukraine and Russia?

Economic data reveals that the Nord Stream pipeline is only working at half capacity because of a drop-off in demand for Russian gas. European energy companies have buckled under pressure from Gazprom — they only own 49 percent of the shares in the endeavor. To understand why they buckled, you have to consider the promises the Russians made, which probably include lucrative Artic drilling rights. Anyone can see that Gazprom’s reserves are too low to provide more gas than they are currently. Investments in research and infrastructure have been down for years and even with the best intentions, the Russian state-monopoly wouldn’t be able to invest because of its money being carelessly and relentlessly siphoned toward provocative military action in Syria. Hence their idea to apply some German-British capital to gas production in the Arctic.

Russian posturing around the North Pole may be attractive for business leaders, but they should take a closer look at the experience of British Petroleum in Russia. Assets can be declared the property of the Kremlin overnight. And, of course, they should bear in mind what happened to Khodorkovski. There’s no economic viability in the plan whatsoever.

We believe it’s not too late to apply common sense, and to return to the laborious, but worthwhile effort, of creating the European Energy Union, based on the diversification of energy supplies, energy efficiency and the increased use of European resources — especially renewable ones. But it will take determination from the European Council. That’s why we call on President of the European Council Donald Tusk to arrange a debate on this harmful project at the next meeting of heads of states and governments.

If he doesn’t, Nord Stream might present the same danger as the French plan to sell Mistral helicopter platforms to Putin. Russian admiral Vladimir Vysotskiy said that if he had had Mistral during the 2008 war in Georgia, the Black Sea fleet could have finished its mission in 40 minutes, instead of 26 hours. Within a year and a half, Nord Stream could see the end of Ukraine as an independent state.

Indrek Tarand is a Greens/European Free Alliance MEP. He previously served as the secretary-general of the Estonian ministry of foreign affairs.

Seotud postitused

Nord Stream 2 ehk Ukraina lõplik lämmatamine

gasattack

Kajastus: Intervjuu Vikerraadios Lauri Hussariga Nordstream-2-st. Kuulata saab siit.

Viie nädala eest (04.09.2015) teatasid Euroopa energiafirmad E.oN, Wintershall/BASF, Shell, OMV ja Engie (varem GDF Suez)), et nemad teevad tõsist äriprojekti ei kellegi muu kui kurikuulsa Gazpromiga. Kavatsuseks on ehitada Venemaa ja Saksamaa vahele uus merealune gaasitorukeste paar nn Nordstream-2. Gazpromile jääksid enamusaktsiad (51%) ning ülejäänud jaotaksid suurema osa sakslastele. Prantslastele kuuluks 9%. Pierre Chareyre (Engie asepresident) lausus selle sündmuse puhul, et tegemist olevat „euroopa energiatarnete mitmekesistamisega“

Tänu saksa roheliste seast valitud Euroopa Parlamendi liikme Reinhard Bütikofer`i initsiatiivile õnnestus see teema ka Strassburgis plenaaristungil arutluseks võtta. Tõsi, ilma resolutsioonita, kuid parem pool muna kui tühi koor.
Kolmapäeva (07.10.) õhtutundidel see kõneks võetigi. Osalejaid oli arvukamalt kui plenaaril sellisel kella-ajal tavaliselt ning sõnavõtud pea eranditult kriitilised või ülikriitilised selle uue algatuse suhtes. Võiks isegi ütelda, et kolm kõige tillukesemat EL riiki võtsid oma esindajate suu kaudu suure Saksamaa lausa sisse piirata.
Claude Turmes (Luxemburg, rohelised), Neoklis Sylikiotis (Küpros, GUE) ja Indrek Tarand (Eesti, rohelised) nõudsid projekti otsekohest vaidlustamist Euroopa Komisjoni poolt ning keelavat otsust ka Euroopa Nõukogust.
Nad said ohtralt tuge arvukatelt erinevatesse fraktsioonidesse kuuluvatelt poola MEP-idelt, kõnelejailt Kreekast, Ungarist, Taanist, Lätist, Leedust, kuid ka Suurbritanniast (Theresa Griffin, S&D). Ainsana avaldas gaasitoru pooldavat seisukohta Prantsusmaa saadik Nicolas Bay (Front National), kelle meelest saalist toimuv oli „kahjuks nii sageli siin saalis leviv vaenulikkus Venemaa vastu“. Süngelt sümboolne oli saksa saadikute täielik puudumine selles arutelus, kuigi nende au päästis tegelikult teema päevakorda toomine. Paraku pidi algataja MEP Bütikofer olema juba mujal, et keeldu edendada. Ka soomlased hoidsid madalat profiili sedapuhku.

Kellel soovi vaadata debatti täispikkuses, siis:

Lühikokkuvõttes võib lausuda, et Euroopa Parlamendi liikmed osutasid projekti täielikule vastuolule Euroopa Energia Liidu eesmärkidega. Nad kritiseerisid täiesti ilmset Venemaa soovi edaspidi Ukraina täielikult välja lülitada gaasitransiidist (koos kaasnevate mõjudega Slovakkiale ja Poolale) ning avaldasid imestust, et Saksamaa valitsus ning Komisjoni volinik seda ilmset tõsiasja ei märka. Viimase algsõnavõtus ja ka kirjalikus vastuses leedulase Petras Austrevicius`e (ALDE) küsimusele on rõhutatud, et tegemist on igati tavalise kommertsprojektiga eraettevõtete vahel ning kellelgi ei pea selle kohta midagi ütelda olema. Kaalukalt kritiseerisid seda seisukohta nii Austrevicius ise, kuid ka mõjuka ITRE komisjoni esimees ja endine EP president Jerzy Buzek ning mitmed teised. Väideti õigustatult, et kui juba praegusest torust kasutatakse vaid 50% võimsusest, siis järelikult ei eksisteeri sellest suuremat nõudlust. Et Gazprom pole vaatamata püüdlustele väita valet, siiski mitte klassikaline erafirma. Tema eesmärgiks on hoopiski tekitada monopoolseid turge. Itaallane Dario Tamburrano (M5S, EP-s fraktsioonis EFDD) tuletas meelde Energialiidu eesmärke ja kritiseeris sõltuvuse suurendamist Venemaast ning osutas, et Pariisi kliimakonverentsi eel selline tehing pole kiiduväärt ja on üldse vastuolus dekarboniseerimise vajadustega. Ka Taani saadikud Jeppe Kofod ning Morten Petersen olid radikaalselt meelestatud oma suure lõunanaabri tegevuste suhtes. Zbigniew Kuzmiuk (Poola, ECR) väljendas ka kibedat korrelatsiooni migratsioonikriisiga: „Kui soovitakse solidaarsust pagulasküsimuses, siis peaks jätkuma solidaarsust ka energialiidu loomisel“

Lisan siia ka ühe väga konkreetse ja kontsentreeritud artikli Claude Turmes`i sulest, milles motiveeritakse kriitilised noodid ning pannakse ette konkreetsed tegevused olukorra lahendamiseks: 2015 10 07 – CT – Nord Stream final

Näis mis otsusele jõuab Eesti valitsus?

Seotud postitused

Mistrali müügist

Olles küll pooleteist aasta jooksul Euroopa Parlamenti informeerinud oma seisukohast Mistrali müügi asjus, lisan siiski ses lootusetuna näivas asjas ühe kirjaliku küsimuse Euroopa Nõukogule.

Seotud postitused

Energiajulgeolek

Aastaks 2030 peaks Euroopa sõltuvus naftaimpordist olema üle 90% ja gaasist 80%. Viimasest jääb sõltuma ka elektritootmine. Suur osa Euroopa tarbitavast gaasist tuleb teadupärast Venemaalt. Viimastel aastatel aset leidnud gaasisõdadest Ukraina ja Venemaa vahel on pannud Euroopa Liitu mõtlema, milline majanduslik suhe meil oma strateegilise partneriga ikkagi on. Euroopas mõistetakse Venemaa kui gaasitarnija ohtlikkust. Viimase katsed kasutada oma maavara eksportimiseks poliitilise relvana on jõudnud inimeste tavateadvusesse.

Asjale on lähenetud lihtsa loogikaga: energiaimpordi puhul ei saa olla ainult ühte allikat. See võib tekitada liiga suurt majanduslikku ( ja ka poliitilist) sõltuvust ning aidata kaasa monopolide tekkele ning takistada terve ja elujõulise konkurentsi arengut. Sestap on tarvis mitmekesistada energiatarnete allikaid.

Euroopa praegune energiapoliitika rajaneb suuresti 2007.a Euroopa Komisjoni poolt avaldatud teatis välja toodud meetmetele. Seal on kirjas Venemaa gaasitülide valguses: on tarvis kehtestada efektiivne ja toimiv mehhanism, mis alusel liikmesriigid saaksid üksteist võimaliku gaasikriisi korral aidata. Ühtlasi toonitatakse, et eeskätt tuleb abistada just ühest energiatarnijast sõltuvaid liikmesriike. Eraldi on ära toodud Kesk-Euroopa ja Balti riigid ning Eesti, kuhu soovitatakse rajada rohkem gaasiladustamise keskusi.

Uuematest dokumentidest saab esile tõsta tänavu sügisel Euroopa Parlamendi täiskogul vastu võetud Alejo Vidal-Quadrase (Hispaania, EPP) raportit, mis soovitab vastu võtta ELi gaasivarustuse kindluse tagamise määrus. ELi määruse puhul on tegemist õigusaktiga, mis on kõigis liikmesriikides täielikult ja vahetult kohaldatav, see on kohustuslik kõigile ühel ja samal kujul.

Raportis keskendutakse laiemalt energiaturu kaitsele, võttes arvesse nii ettevõtete, liikmesriikide kui ka ELi kui terviku aspekte. Kahe aasta jooksul peavad liikmesriigid esitama tegevuskavad, mille alusel arendatakse välja infrastruktuur ja tegevuskava, mis aitab ennetada ja vajadusel lahendada gaasikriisi; ühtlasi peavad piirideülesed gaasühendused olema 3 aastat pärast määruse jõustumist funktsionaalsed. Kui riigis peaks tekkima hädaolukord, peavad kavad tagama, et piiriülene gaasitarne jätkuks. Kui kriis eskaleerub ja vähemalt 2 liikmesriiki on oma territooriumil kuulutanud välja hädaolukorra (näiteks Eesti ja Läti), astub mängu Euroopa Komisjon, kes kuulutab välja “Euroopa Liidu hädaolukorra”. Sealt edasi vastatub EK liikmesriikide koostöö eest ja suhtleb vajadusel kolmandate riikidega (nt Venemaaga).

Tuleb öelda, et kuigi tegemist pole veel rakendatud ideedega, on need suhteliselt julgustavad Nord Streami gaasitoru ehitamise ja Balti riikide ning Eesti kõrvalejäämisega sellest.  Kui kavad paigas ja määrus jõustunud, saame loodetavasti mõnevõrra rahulikumalt Venemaa gaasi ambivalentsusesse suhtuma hakata.

Lisainfo:

http://infoeuropa.sliven.bg/eu_fact_sheets/policies/energypol/article_7339_et.htm Energiapolitiika infoleht

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2007:0001:FIN:ET:PDF – Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile: Euroopa Energiapoliitika

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2010-0112+0+DOC+XML+V0//ET#title2 – EP gaasivarustuse kindluse raport

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20100920IPR82928+0+DOC+XML+V0//ET – EP pressiteade energiajulgeoleku raporti kohta

Seotud postitused

Energiajulgeolek

Aastaks 2030.a peaks Euroopa sõltuvus naftaimpordist olema üle 90% ja gaasist 80% Viimasest jääb sõltuma ka elektritootmine. Suur osa Euroopa tarbitavast gaasist tuleb teadupärast Venemaalt. Viimastel aastatel esile aset leidnud gaasisõdadest Ukraina ja Venemaa vahel on pannud Euroopa Liidu mõtlema, milline majanduslik suhe meil oma strateegilise partneriga ikkagi on. Euroopas mõistetakse Venemaa kui gaasitarnija ohtlikkust. Viimase katsed kasutada oma maavara eksportimiseks poliitilise relvana on jõudnud inimeste tavateadvusesse.

Asjale on lähenetud lihtsa loogikaga: energiaimpordi puhul ei saa olla ainult ühte allikat. See võib tekitada liiga suurt majanduslikku ( ja ka poliitilist) sõltuvust ning aitab kaasa monopolide tekkele ning takistab terve ja elujõulise konkurentsi arenemist. Sestap on tarvis mitmekesistada energiatarnete allikaid.

Euroopa praegune energiapoliitika rajaneb 2007.a Euroopa Komisjoni poolt avaldatud teatises välja toodud meetmetele. Seal on kirjas – jällegi Venemaa gaasitülide valguses -, et tarvis on kehtestada efektiivne ja toimiv mehhanism, mis alusel liikmesriigid saaksid üksteist võimaliku gaasikriisi korral aidata. Ühtlasi toonitatakse, et just ühest energiatarnijast sõltuvaid liikmesriike tuleb eeskätt abistada (täna langeb sellesse kategooriasse näiteks Saksamaa, aga ka Eesti). Eraldi on ära toodud Kesk-Euroopa ja Balti riigid (sh ka Eesti), kuhu soovitatakse rajada rohkem gaasiladustamise keskusi.

Uuematest dokumentidest saab esile tõsta tänavu sügisel Euroopa Parlamendi täiskogul arutusele tulev Alejo Vidal-Quadrase (Hispaania, EPP) raport, mis soovitab vastu võtta ELi gaasivarustuse kindluse tagamise määrus. ELi määruse puhul on tegemist õigusaktiga, mis on kõigis liikmesriikides täielikult ja vahetult kohaldatav. See on kohustuslik kõigile ühel ja samal kujul. Raportis keskendutakse laiemalt energiaturu kaitsele, võttes arvesse nii ettevõtete, liikmesriikide kui ka ELi kui terviku aspekte. Ära on toodud nõue välja kuulutuse häireolukord, kui gaasitarned peaksid märkimisväärselt vähenema ühes ELi geograafilises piirkonnas.

Kuigi tegemist pole veel rakendatud ideedega, on need suhteliselt julgustavad Nord Streami gaasitoru ehitamise ja Balti riikide ning Eesti kõrvalejäämisega sellest.        

http://infoeuropa.sliven.bg/eu_fact_sheets/policies/energypol/article_7339_et.htm Energiapolitiika infoleht

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2007:0001:FIN:ET:PDF – Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile: Euroopa Energiapoliitika

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2010-0112+0+DOC+XML+V0//ET#title2 – EP gaasivarustuse kindluse raport

Seotud postitused