Tag Archives: inimõigused

Põhja-Kaukaasia resolutsioonist

Memorial on Venemaal tegutsev valitsusväline inimõiguste eest võitlev organisatsioon, mis tõusis taaskord rahvusvahelise meedia keskpuntki eelmisel aastal, kui üks selle liikmetest, Nataša Estemirova Tšetšeenias mõrvati. Sügisel pälvis ühing Euroopa Parlamendi Sahharovi mõttevabaduse auhinna. Täna, natuke rohkem kui aasta hiljem, tuleb nentida, et kahetsusväärselt on Memoriali tegevust hakatud Venemaal üha rohkem takistama, korraldades pidevalt ühingu kontorite läbiotsimisi, nende liikmeid ähvardades ja rahumeelseteks meeleavaldusteks mitte luba andes jne. 

Viimane suurem uudis Memoriali kohta puudutab selle üht eestvedajat, Oleg Orlovi, meest, keda on nimetatud ka Venemaa südametunnistuseks. Nimelt on Hr Orlovil käimas kriminaalasi seoses eelmisel aastal avalikult väljendatud kahtlusega, et Tšetšeenia nukk-president Ramzan Kadõrov olla vastutav Pr Estemirova tapmise eest. Viimane oli justnimelt sealses piirkonnas tuntud oma valitsustegevuse kritiseerimise ja inimõiguste eest võitlemise tõttu. 

Möödunud nädalal võttis Euroopa Parlament sõna Põhja-Kaukaasia inimõiguste teemal, kutsudes üles Vene Föderatsiooni järgima inimõigusi ja austama omaenda riigis kehtivaid seadusi ning tagama inimväärsed elamistingiused konfliktse piirkonna inimestele.Ilmestamaks olukorda on resolutsioonis ära toodud, et hetkel on Euroopa Inimõiguste Kohtus ootel umbes 20 000 Venemaa Föderatsioonist, peamiselt Põhja-Kaukaasiast saabunud kohtuasja. Üsna julge sammuna on EP dokumendis isegi mainitud, et eelpool nimetatud kohus on enam kui 150 otsuses mõistnud Venemaa Föderatsiooni süüdi tõsistes inimõiguste rikkumistes ning resolutsioonis nõutakse nende otsuste elluviimist. Lisaks sellele tuuakse resolutsioonis välja ca 80 000 Põhja-Kaukaasiast konfliktide tõttu ümberasustatud isiku äärmiselt keeruline olukord ja kutsutakse Vene Föderatsiooni probleemile kauaoodatud lahendust leidma. 

Ka Memorialiga seoses on märgitud, et Hr Orlovi suhtes algatud eeluurimisel on rikutud VF kriminaalprotsessi koodeksit ning juhitakse tähelepanu murettekitatavale asjaolule, et 13.–16. septembril käesoleval aastal otsiti läbi mitme juhtiva inimõigusorganisatsiooni, sh ka Memoriali tööruumid. Lisaks sellele mõistab EP hukka eeluurimise algatamise kui sellise, sest Hr Orlovi avaldused vastavad igati demokraatlikele normidele ning sellist laadi seisukohtade avalikule väljendamisele ei peaks järgnema kuni 3aastane vanglakaristus. 

Võib arvata, et Venemaad sellised tekstid liiga palju tegutsema ei ärgita. Sellegipoolest on tegemist Euroopa mitmekesisusest tulenevate paradoksaalselt väikeste võimaluste raames ühe suhteliselt tugeva meetmega: väljendada rahuolematust meie “strateegilise partneri” kodanike kallal toimapandavate jõhkruste üle.Kaukaasia vangid oleme ju ühel või teisel viisil kõik… 

Lisainfo:

Resolutsiooni ettepanek

Memorialist ja Sahharovi auhinnast

Seotud postitused

Inimõigustest ja Sotši taliolümpiamängudest

30. septembril külastas Euroopa Parlamenti Rahvusvahelise Tsirkasside* Kogu esindus. Külastati erinevaid inimõiguste ja välispoliitikaga tegelevaid isikuid ja võeti osa Inimõiguste komisjoni (DROI) kohtumisest. Külalisi tervitas komisjoni esinaine, Soome roheliste saadik Heidi Hautala.

Neljaliikmelisse delegatsiooni kuulusid Hr Iyad Youghar, Prl Tamara Barsik, Prl Seteney Gurcesme  ja Hr Aliy Berzegov. Külastuse eesmärk oli tutvustada rahvusvahelisele kogukonnale tsirkasside olukorda nende kodumaal. Kõik need tublid inimesed elavad peamiselt Ameerikas, sest Venemaa Föderatsiooni kontrolli all olevale kodumaale neid enam tagasi ei lubata. Nii jagavad nad oma saatust ligi 6 miljoni tsirkassiga üle terve maailma. Täna elab Tsirkassias kuni 1 miljon tsirkessi. See arv väheneb aga järjepidevalt ja mitte ainult loomuliku iibe tulemusel.

Iyad Youghar, delegatsiooni juht, on New Jerseys elav tsirkasside õiguste ja ajaloo tutvustamisega tegutsev aktivist ning on kirjutanud mitmeid artikleid Kaukaasia inimõiguste olukorrast.  Nad käivad aastas vähemalt 1 korra mööda ilma, et tutvustada oma rahva saatust. Tegemist on küll vana, aga sellegipoolest aina päevakorralisema teemaga. Teadupärast korraldatakse 2014.a taliolümpiamängud Sotšis, kohas, kus 19.sajandil pandi Venemaa poolt toime jõhker ja laiaulatuslik tapatöö, mida kõik tsirkassid – välismaal, kodumaal elavad, vähem ja rohkem lojaalsemad Venemaa võimule – soovivad genotsiidiks tunnistada. Nimelt saadeti 90% tsirkasse maalt välja peale 1864.a lõppenud Kaukaasia sõda, järelejäänud hukati. See pandi toime seal, kus Putin soovib nüüd, u 150 aastast hiljem oma üleolekut sümboolselt ja rahvusvaheliselt kinnitada.

Kuid genotsiidi tunnistamine on kõigest üks, olgugi, et oluline tahk kogu asja juures. Tänane olukord pole täna sugugi kiita: ei austata inimõigusi, emakeelset haridust praktiliselt enam pole, korruptsioon ja vaesus lokkavad, toimuvad pommiplahvatused. Tsirkassi rahva erakorraline kongress otsustas esitada selle aasta varasuvel Venemaa Riigiduumale palve moodustada tsirkasside rahvuslik autonoomia, nagu see oli aastatel 1926-1957. Kõigi eelduste kohaselt ei saa midagi sellist lähiaastatel me veel näha.

Täna jätkub Loode-Kaukaasias ajakirjanike mõrvamine, sõnavabaduse piiramine ja inimõiguste rikkumine. Ometi teeb Venemaa samal ajal kõik, et taliolümpiamängud õnnestuksid ning piirkonda suunatakse tohutuid investeeringuid. Vladimir Putini juhitud valitsuse tegevuses võib neis aspektides näha šovinismi, paranoiat, aga ka vastuolulisena näivat soovi piirkonda arendada: “terroristide” piirkonda investeeritakse, aga samas rõhutakse… Olümpiamängud peaksid praeguste plaanide aset leidma järgi kohas, mis on UNESCO maailmapärandisse kantud. Seninähtu põhjal võib eeldada, et ehitamisel minnakse sellest tõigast mööda, kuna ca 600 taimeliiki arvatakse olevat hävimisohus.

Rahvusvahelise Tsirkasside Kogu esindajatel oli võimalus anda ka üks pikem intervjuu:

* ”Kuna “Tšerkessia” on venelaste kaudu levinud võõrnimi ning Kabarda on pigem tšerkesside idapoolset asuala tähistav geograafiline nimetus. Diasporaa esindajad kasutavad inglise keeles järjekindlalt mõistet circassians ning kui me tahame oma keelt russismist võõrutada, siis võiks edaspidi kaaluda hoopis “tsirkasside” ja “Tsirkassia” kasutuselevõttu.” A. Herkel

Lisainfot:

Andres Herkel “Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia” Diplomaatias

ERR uudised: “Tšerkessid pürgivad tagasi Euroopa kaardile”

EPL: “Tšerkessid esitasid Moskva jaoks ohtlikuvõitu nõudmisi”

Esindamata Rahvaste Organisatsioon (UNPO) tsirkesside genotsiidist

Russian Newsweek: “ПЛЕМЕНА И НРАВЫ”

The Economist: “Who remembers the Circassians?”

The Economist: “With new technology and new concerns, émigrés reinvent themselves”

Foreign Affairs: “Prisoners of the Caucasus” (very short blurb about Circassian Nationalism)

The New York Times: “Genocide and the 2014 Olympics”

The Bergan Record: “North Jersey Circassians ‘in exile’ launch Olympic protest”

Reuters: “Russian Olympics clouded by 19th century deaths”

ISN: “Circassians’ Anger at Sochi Games”

Canadian News Mag, Rabble: “Will Vancouver and Whistler bail out 2014 Sochi Olympics?”

The Christian Science Monitor: “Let Our Fame Be Great”

Seotud postitused