Tag Archives: Indrek Tarand

Vor dem Bankrott

Kirjutasime sakslaste ja hispaanlaste jaoks ühe artikli Euroopa eelarvest:
Helga Trüpel, Sven Giegold, Heidi Hautala, Indrek Tarand, Monika Vana “Vor dem Bankrott: Auf die Zusagen, die die Mitgliedsländer gegenüber der Europäischen Union gemacht haben, müssen Zahlungen folgen. Sonst folgt der finanzielle Kollaps. Ein Gastbeitrag.”, 13.11.2014, Der Tagesspiegel

Seotud postitused

Volinikest Viimast Korda

22. oktoobril hääletab Euroopa Parlament Jean Claud Junckeri komisjoni ametissenimetamise poolt ja vastu. Lõppenud on kuulsad grilli-õhtud ehk kuulamised ja saame näha, kuidas peab vett nn Suur Kokkulepe. Kõik, mida mina selle protsessi kohta olen viimasel ajal, aga ka varemalt avalikult arvanud, leiab huviline lisatud hüperviitade abil. Suuremad probleemid on sedapuhku kõik lahendatud, aga endiselt on lahendamata küsimus sellest, kuidas täpselt ja kui demokraatliku protseduuri kaudu liikmesriigid omi kandidaate esitavad. Seda nii Eestis kui paljudes muudes pealinnades. Ja võib vaid oletada, millal jõutake Rangeli raportis ettenähtud vähemalt kahe kandidaadi esitamiseni, et igast riigist pakutakse üks mees ja üks naine…

Autentsed viidad Andrus Ansipi kuulamisele on siin:

Seotud raadiosaated:

  • Vikerraadio Reporteritund 09.10.14
  • Luubi all: Euroopa Komisjoni uue koosseisu volinike kuulamise järg jõuab täna digitaalvaldkonna eestlasest voliniku ja asepresidendi Andrus Ansipini. Kuku 9.10.2014,
    link
  • Vikerraadio Uudis+ , alates 29:54, Vikerraadio 6.10.2014, link

Seotud avaldatud kirjutised:

  • Indrek Tarand, “Indrek Tarand: Euroopa Komisjoni volinik ei ole rahvuslik jalgpallikoondis, kellele kõik ühes rütmis „laineid teha“ saaks”, EPL 11.10.14, link
  • “Indrek Tarand ennustab Ansipile rahumeelset päeva: ma tean, mida temalt küsitakse ja aiman, mida ta vastab”, Delfi 5.10.2014, link

Seotud postitused

Indrek Tarandist ja europarlamendist valmib teleseriaal

Saksa reporterite kokkuvõte Indrek Tarandi viie aasta tööst: „Estland ist jetzt doppelt so respektiert und vielleicht dreimal so sichtbar”.
Postimees Online kirjutab:
Tänane saksakeelne Der Tagesspiegel on avaldanud artikli Eesti eurosaadik Indrek Tarandist ning tema rollist tulevases Euroopa võimukoridoridest rääkivas teleseriaalis, millest võib huvituda muuhulgas ka BBC.

Artikkel kirjeldab Tarandi tegemisi ja tausta ning peatub pikemalt üle-euroopalisel probleemil, milleks on leige huvi Brüsselis toimuva vastu. Noor maroko päritolu prantsuse teletegija Yacine Kouhen on otsustanud selle niši täita uue teleseriaaliga, mille tegevuspaigaks saab olema Euroopa Parlament ning sisuks sealne töö, aga peamiselt inimestevahelised suhted, poliitika paradoksid ning võimuvõitlus.

Der Tagesspiegel mainib, et Indrek Tarandi juures praktikal olnud ning parlamendihoones ainest ammutamas käinud Kouhen on varem kätt proovinud miniseriaaliga «Eurobubble» ehk «Euromull», mis oli küll madala-eelarveline ning lühikeste episoodidega projekt, ent kogus möödunud aastal kiiresti populaarsust ning pälvis Youtube’is kümneid tuhandeid vaatamisi. Kouheni miniseriaal äratas tähelepanu nii prantsus-, saksa- kui ka ingliskeelses meedias.

Nüüd soovis režissöör hakata tootma suuremamahulist humoorikat seriaali eurokoridoride kõledusest, poliitika paradoksidest ning võimuvõitlusest, mis lähebki tootmisse. Yacine Kouhen produtsendi ja tegijana on varem kinnitanud, et ühe peategelase prototüübiks ongi Eesti eurosaadik Indrek Tarand.

Räägitud on muuhulgas ka BBC, Netflixi ja teistega. Eeskujuks on võetud ameeriklaste «House of Cards», Washingtoni poliitikamaailma seriaal, mis eesotsas Kevin Spacey’ga maailma vallutas. Kouheni projekt on suhteliselt algusjärgus, aga materjali on palju ning nišš on olemas.

Vaata «Euromulli» treilerit Youtube’ist!

Seotud postitused

Viisaastak viie aastaga

Eesti saadikute jarjestus votewatchisParteilised ametnikud kurdavad, et ei tea, millega olen Euroopa Parlamendis tegelenud ja hakkama saanud. Ma olevat nö Euroopasse kadunud. Tegelikult poleks nende soovimatus Euroopast teadmisi omada ju üldse minu probleem, kui nende eestkõnelejaks ei oleks Riigikogu Euroopa Liidu Asjade komisjoni esimees Arto Aas. Mõtlemisainet on siin nii Riigikogu alalisel esindajal Euroopa Parlamendi juures kui ka Euroopa Parlamendi Infobürool Tallinnas. Raske uskuda, et infoametnikel puudub lugemisoskus, pigem on nende mälu valikuline. Põhjaliku ülevaate minu tööst Euroopa Parlamendis leiab huviline leheküljelt www.tarand.ee, siinkohal vaid tilluke kokkuvõtte minu viisaastaku õnnestumistest ja ebaõnnetumistest.

Viis aastat tagasi võtsin eesmärgiks läbida võimalikult palju parlamendiprotseduure, sest omal nahal kogetu on õpikutarkusest etem. Täna võin kinnitada, et eesmärk sai täidetud – olen kirjutanud raporti, olnud 8 raporti juures roheliste variraportöör (sealhulgas Euroopa Välisteenistuse loomist käsitlev Brok-Gualtieri raport), olen algatanud resolutsioone, viinud lõpule „Teeme Ära!“ kirjaliku deklaratsiooni, võtnud sõna nii grupi kui iseenda nimel, esitanud kirjalikke ja suulisi küsimusi ning mulle on usaldatud EP-Islandi ühise parlamendikomisjoni istungi juhatamine. Olen tekitanud furoori tagatoalepete-vastase kandideerimisega asepresidendiks ning toiminud erakondadevahelise ja ka -ülese sidemehena viimased kolm aastat. Loomulikult on see parlamendi juhtkonnale silma torganud ja sestap on mul ainsa eestlasena töised suhted kõikide gruppide liidritega. See on kvantitatiivne osa, millega süvahuvi korral saab europarlamendi kodulehel  ja www.votewatch.eu lähemalt tutvuda.

Toosama VoteWatch on EL kasutajate abiga valinud mind absoluutselt kõige euroopalikumaks parlamendisaadikuks 7. koosseisus. See on fakt, mille üle olen sisimas uhke ning kutsun kaasmaalasigi selle üle rõõmustama, nagu rõõmustame sportlaste heade tulemuste üle rahvusvahelistel võistlustel või meie kultuuriheeroste rahvusvahelise tunnustuse üle. Parteilaste levitatav sahin, et London School of Economics`i rajatud veebikeskkond on minu poolt manipuleeritud, ei kannata kriitikat. Minu palvel uuris ja testis seda keskkonda üks vaieldamatult pädevamaid eestlasi, E-riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni ja vastas mulle nii: “Vaatasin ja katsetasin. Huvitav oli. Manipuleerimise võimalused on kasutaja poolt välistatud.“

Teame, et Euroopa Parlamendi tegevust on igav pealt vaadata ning meile kauge institutsiooni tegevustest ei sünni dramaatilisi uudisvooge või rahvuslikke skandaale. Parim, mille vastu meedia huvi jaksab tunda, on saadikute palgad ja kuluhüvitised. Tunnen uhkust selle üle, et olin ainus meie kuuest saadikust, kes soostus neist avameelselt kirjutama. Teadsin väga hästi, et numbrid on Ida-Euroopa majanduskeskkonnas ebaloomulikult suured. Palku ja kuluhüvitisi tuleks aga võrrelda volinike (Kallas), kohtunike (Maruste) ja komisjoni ametnikega (Rumm), kes teenivad oluliselt enam ja kellel on rohkem ka privileege. Kes tahab täpsemalt teada, lugegu asjakohaseid materjale ajalehest „European Voice“.

Viit aastat läbiv teema oli minu jaoks Island ning sedakaudu loogiliselt ka Arktika. Selles regioonis on kliimamuutuse tõttu tekkinud pinged. Jääb kahetseda, et suured parteid (Rahvapartei ja sotsialistid) eelistasid naftatööstust keskkonnaohutusele. Kuid kindlasti tahaksin nende teemadega ka järgmises koosseisus jätkata.

Olles Julgeolekukomisjoni liige, hakkasin esimestest päevadest peale tegelema Prantsusmaa plaaniga müüa Venemaale „Mistral“ kopterikandjaid ja rünnakplatvorme. Viimasel plenaaril minu poolt välja käidud mõte „Mistrali“-kriisi lahendamiseks pälvis mitmete kolleegide heakskiidu. Pole välistatud, et see võib saada ühise kaitse ja julgeolekupoliitika aluspõhjaks, millelt pingemaandust edasi viiakse.

Meiesuguse väikeriigi puhul on parteiline egoism surmav. Eesti saadikute koostegutsemisest võiks kirjutada pikemaltki, kuid mainin vaid, et olen seda kogu aeg teinud. Lahke mehena, kes ei soolotse oma poliitilise karjääri nimel, pakkusin ka Tunne Kelamile võimalust liituda minu koostatud arupärimisega Barrosole „Mistrali“-probleemi asjus. Sama ei saa lausuda Kelami kohta, kes ei pakkunud ühelegi Eesti saadikule võimalust ühineda selle aasta kevadel tehtud Mistrali-vastaseprotestikirjaga.

Oleme tasapisi, kuid kindlalt loonud suuremaid võimalusi vabale tarkvarale. Just Microsofti monopoli takistamine EL-i arvutites on meie töö kaugem eesmärk. Vaba tarkvara grupi presidendina kohtusin Bill Gates`iga, kes EP külastuse ajal omapoolset vaatenurka selgitas.

Teine sama kaliibri kuulsus, kellega olen lausa regulaarselt kohtunud, on Garri Kasparov. Aga tegevusest väliskomisjonis ma siinkohal kõnelema ei hakka. Ehkki Eestis levib arvamus, et see on hiiglama tähtis asutus, pole sel komisjonil tegelikult seadusandlikku kapatsiteeti.

Lõpetuseks – olen loendamatutes olukordades abistanud Läti demokraatiat. Ždanoka ja Rubiks on minu tegevuse pärast kaotanud nii geime kui ka sette, kuid lõppkokkuvõttes alati matše. Seega on absoluutselt ebapädev Keskerakonna väide, justkui ma ajavat nendega sama asja, sest olen samas grupis. Kust saakski Keskerakond Europarlamendi kohta infot – neil pole ju EP-s esindajat. Kui peaks juhtuma, et Mihhail Stalnuhhin saab tõepoolest Euroopa Parlamenti, siis läheb tal seal palju keerulisemaks, kui koridoris vastu tulen. Ilma minuta võiks mure majja tulla!

Selle aasta veebruaris küsis Postimehe ajakirjanik Argo Ideon, millist kolme asja loeksin iseenda saavutusteks parlamendis. Vastasin: “Vaatamata kõikidele ahvatlustele ja kiusatustele on õnnestunud enam-vähem inimeseks jääda!“

See lause tookord lehes ei ilmunud. Ilmugu siis nüüd.

Seotud postitused

Päeva mõte

“Warum sollte ein junger Mensch einer Parteei beitreten? Möglicherweise lautet die Antwort: Weil er ein kompletter Idiot ist”. Allikas: Friederike Haupt “Danke für das Partykondom”

Varasemad:
ESTONIA; Liberals carried the day in Estonia. The big question ahead of the vote was, which liberals. In the end, the Reform Party, lead by former prime minister Andrus Ansip, beat its liberal rivals, the Centre Party, by 24,3% to 22,4%. The other seats and votes were spread between the centre-right, socialists and an independent, Indrek Tarand – a one-man-brand whose 13,2% was less successful than in 2009 (25,8%), but remains remarkable.
Nii kirjutab European Voice riikide kaupa tehtud valmisülevaates.

Seni kõige kvaliteetsem debatt, kus arutati sügavalt Euroopa asju, mitte ainult Eesti asja Euroopas. Ütlemata sümpaatne oli ka, kuidas Olga Sõtnik ja Indrek Tarand teineteist respekteerisid ega rivaalitsenud. Selliseid poliitikuid tahangi nii Eestile kui ka Euroopale. /Aavo Kokk, EPL/

Tänane päeva möte tuleb Aavo Kokalt: “Tarand üllatas ja Simson valmistas pettumuse. Aegade jooksul on isand Tarand olnud elegantne seikleja, kes võidab südameid sellega, et oskab sõnu seada paremini kui enamik teisi. Nüüd oli debatis hoopis uus Tarand. Sõna oskab ta endiselt seada, aga nüüd kuulsime inimest, kes pole ainult kursis Euroopa asjadega, vaid oskab hästi selgitada ka taustu ja avardada kuulaja teadmisi.”

Seotud postitused

Tarandi kampaaniabuss – mobiilne kontor

_MG_7849

Karl-Erik Salumäe “Indrek Tarandil tuleb kleebiste pärast vormikandjatega tegemist teha”, Sakala 24.04

Seotud postitused

MEP Reinhard Bütikofer iseloomustab Indrek Tarandit

Seotud postitused

Luuk van Middelaari raamatu esitlus

Seotud postitused

Sõltumatud poliitikavaatlejad annavad hinnangu

Votewatchi hinnang Eesti saadikute tegevusele:
Eesti saadikute jarjestus votewatchis
Votewatchi hinnang Indrek Tarandi tegevusele Euroopa Parlamendi praeguse koosseisu kontekstis:
Indrek tarand votewatchis

Seotud postitused