Tag Archives: Indrek Tarand

Kohtusin Casanovaga

Kataloonia telekanali toimetaja Laura Casanova kutsus mind saatesse, kus arutleti katalaanide iseseisvuse võimaluste üle. Sai muuseas tasutud tänuvõlg noorusaja lemmikkirjaniku Karl Ristikivi ees. Head vaatamist!

Seotud postitused

Nord Stream 2 ehk Ukraina lõplik lämmatamine

gasattack

Kajastus: Intervjuu Vikerraadios Lauri Hussariga Nordstream-2-st. Kuulata saab siit.

Viie nädala eest (04.09.2015) teatasid Euroopa energiafirmad E.oN, Wintershall/BASF, Shell, OMV ja Engie (varem GDF Suez)), et nemad teevad tõsist äriprojekti ei kellegi muu kui kurikuulsa Gazpromiga. Kavatsuseks on ehitada Venemaa ja Saksamaa vahele uus merealune gaasitorukeste paar nn Nordstream-2. Gazpromile jääksid enamusaktsiad (51%) ning ülejäänud jaotaksid suurema osa sakslastele. Prantslastele kuuluks 9%. Pierre Chareyre (Engie asepresident) lausus selle sündmuse puhul, et tegemist olevat „euroopa energiatarnete mitmekesistamisega“

Tänu saksa roheliste seast valitud Euroopa Parlamendi liikme Reinhard Bütikofer`i initsiatiivile õnnestus see teema ka Strassburgis plenaaristungil arutluseks võtta. Tõsi, ilma resolutsioonita, kuid parem pool muna kui tühi koor.
Kolmapäeva (07.10.) õhtutundidel see kõneks võetigi. Osalejaid oli arvukamalt kui plenaaril sellisel kella-ajal tavaliselt ning sõnavõtud pea eranditult kriitilised või ülikriitilised selle uue algatuse suhtes. Võiks isegi ütelda, et kolm kõige tillukesemat EL riiki võtsid oma esindajate suu kaudu suure Saksamaa lausa sisse piirata.
Claude Turmes (Luxemburg, rohelised), Neoklis Sylikiotis (Küpros, GUE) ja Indrek Tarand (Eesti, rohelised) nõudsid projekti otsekohest vaidlustamist Euroopa Komisjoni poolt ning keelavat otsust ka Euroopa Nõukogust.
Nad said ohtralt tuge arvukatelt erinevatesse fraktsioonidesse kuuluvatelt poola MEP-idelt, kõnelejailt Kreekast, Ungarist, Taanist, Lätist, Leedust, kuid ka Suurbritanniast (Theresa Griffin, S&D). Ainsana avaldas gaasitoru pooldavat seisukohta Prantsusmaa saadik Nicolas Bay (Front National), kelle meelest saalist toimuv oli „kahjuks nii sageli siin saalis leviv vaenulikkus Venemaa vastu“. Süngelt sümboolne oli saksa saadikute täielik puudumine selles arutelus, kuigi nende au päästis tegelikult teema päevakorda toomine. Paraku pidi algataja MEP Bütikofer olema juba mujal, et keeldu edendada. Ka soomlased hoidsid madalat profiili sedapuhku.

Kellel soovi vaadata debatti täispikkuses, siis:

Lühikokkuvõttes võib lausuda, et Euroopa Parlamendi liikmed osutasid projekti täielikule vastuolule Euroopa Energia Liidu eesmärkidega. Nad kritiseerisid täiesti ilmset Venemaa soovi edaspidi Ukraina täielikult välja lülitada gaasitransiidist (koos kaasnevate mõjudega Slovakkiale ja Poolale) ning avaldasid imestust, et Saksamaa valitsus ning Komisjoni volinik seda ilmset tõsiasja ei märka. Viimase algsõnavõtus ja ka kirjalikus vastuses leedulase Petras Austrevicius`e (ALDE) küsimusele on rõhutatud, et tegemist on igati tavalise kommertsprojektiga eraettevõtete vahel ning kellelgi ei pea selle kohta midagi ütelda olema. Kaalukalt kritiseerisid seda seisukohta nii Austrevicius ise, kuid ka mõjuka ITRE komisjoni esimees ja endine EP president Jerzy Buzek ning mitmed teised. Väideti õigustatult, et kui juba praegusest torust kasutatakse vaid 50% võimsusest, siis järelikult ei eksisteeri sellest suuremat nõudlust. Et Gazprom pole vaatamata püüdlustele väita valet, siiski mitte klassikaline erafirma. Tema eesmärgiks on hoopiski tekitada monopoolseid turge. Itaallane Dario Tamburrano (M5S, EP-s fraktsioonis EFDD) tuletas meelde Energialiidu eesmärke ja kritiseeris sõltuvuse suurendamist Venemaast ning osutas, et Pariisi kliimakonverentsi eel selline tehing pole kiiduväärt ja on üldse vastuolus dekarboniseerimise vajadustega. Ka Taani saadikud Jeppe Kofod ning Morten Petersen olid radikaalselt meelestatud oma suure lõunanaabri tegevuste suhtes. Zbigniew Kuzmiuk (Poola, ECR) väljendas ka kibedat korrelatsiooni migratsioonikriisiga: „Kui soovitakse solidaarsust pagulasküsimuses, siis peaks jätkuma solidaarsust ka energialiidu loomisel“

Lisan siia ka ühe väga konkreetse ja kontsentreeritud artikli Claude Turmes`i sulest, milles motiveeritakse kriitilised noodid ning pannakse ette konkreetsed tegevused olukorra lahendamiseks: 2015 10 07 – CT – Nord Stream final

Näis mis otsusele jõuab Eesti valitsus?

Seotud postitused

Eston Kohver Euroopa Parlamendis

Esimese eestlasena sai omanimelise resolutsiooni Eston Kohver. Kuidas otsus sündis ja mis on ta sisu, seda saab uurida alloleva lingikogu abil.

1. Eesti saadikute sõnavõtud Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 10. septembril:

Tunne Kelam

Kaja Kallas

Marju Lauristin

Urmas Paet

Indrek Tarand

2. Valik meediakajastusi

ERR
Vikerraadio “Euroopa Parlament hääletab täna Eston Kohveri resolutsiooni üle”

Uudisteportaal “Europarlament arutab Eston Kohveri röövimise hukkamõistu” ja “Kelam: Kohveri resolutsiooni toetasid nii äärmusparempoolsed kui ka kommunistid”

Reporteritund 10. septembril kell 14.05 “Eurosaadikutega Strasbourgis”

Postimees “Yana Toom jäi Kohvri resolutsiooni suhtes erapooletuks” ja “Kohvri resolutsioonini jõuti hõlpsalt”

Politico “Estonia’s limited options for freeing kidnapped officer”

Seotud postitused

Ida-Virumaal tuli selline mõte

Teet Korsten “Peame lahendama rassismi endas” Põhjarannik 28.06.2015

Eelmisel reedel väisas Ida-Virumaad Euroopa parlamendi saadik Indrek Tarand, kelle käest Põhjarannik uuris pagulasteema kohta, mis meie pisikeses riigis on viimastel nädalatel palju nii tervet kui ebatervet elevust tekitanud.

Euroopa parlament ei puhka. Mis on teil praegu olulisemad teemad südame peal?

Peale energeetikaliidu, energiaturvalisuse on südamel see, et tegelikult on Lõuna-Euroopa − samuti USA, Austraalia ja Malaisia − löögi all. Maailmas on üle 50 miljoni inimese, kes on pidanud kodust põgenema. Meie siin, Eestis, arvame, et kõik nad on majanduspõgenikud. Tegelikult on päris paljud neist ka sõjapõgenikud või siis usuvägivalla eest pagejad. Ja nad jõuavad, nagu me kõik telepildist teame, üle mere ja läbi Mehhiko kõrbe, illegaalsemalt ja legaalsemalt, riikidesse, millel on läinud ajalooliselt paremini. Need riigid on rikkamad, rahulikumad, turvalisemad, stabiilsemad.

Ja mure on tegelikult selles, et ükskõik, kuidas me seda probleemi ka ei vaataks, on tegu väga keerulise eetikaküsimusega. Et kuidas üks grupp defineerib, kes on “meie” ja kes on “nemad”. Jalgpalliväljakul on seda väga lihtne teha: meie omad mängivad punases ja nende omad sinises särgis. Jalgpalliväljakul on oluline, et kohtunik teeb õige vile, et mängitakse spordireeglite järgi. Siin, Eestis, kasutame näiteks terminit “meie venelane” või peame täiesti endastmõistetavalt Dave Bentonit Eesti lauljaks. Ja kui Obama käib siin ja loeb meile Underit, tuleb meile pisar silma, sest ta lubas meid kaitsta. Aga see ei sega meil anonüümses kommentaaris kirjutamast: “Kuradi neegreid ma ei salli.”

Meil veab ses mõttes, et Valge Maja ei jälgi Delfi kommentaariumi − muidu võib tekkida mõte: “Tea, kas neid vendi tasubki kaitsta…” Pagulaste probleem on seotud ennekõike kliimamuutusega − ja ma tahaksin, et teadlased jagaks seda teavet. Suured alad, kus homo sapiens on saanud traditsiooniliselt elada, kus tal on olnud vett ja viljakat mulda, on rikutud. Ja riknevad edasi, kui me ei võta midagi ette inimtekkelise kliimamuutuse peatamiseks.

Kust me võiksime saada teavet, et oma silmaringi selles vallas laiendada?

Hiljuti lugesin Oxfordi professori Yuval Harari bestsellerit “Sapiens: A Brief History of Humankind”, kus on väga huvitavaid passaaže sellest, kuidas see kõik on kujunenud. Muu hulgas räägitakse, kuidas algul Keenia aladel tekkinud ja seal väikesearvulises grupis arenenud inimene on praeguseks vallutanud kogu maakera. Teine raamat samal teemal, mis on väga tore ja õpetlik, on Kaupo Vipi “Globaalpohmelus” (OÜ DS Varahaldus, 2012). Mitte ainult maailma vabakaubanduse reeglid ei vaja ümbermõtestamist − ümbermõtestamist vajab ka see, kes on põgenik ja kuidas teda kohelda, sest praegused konventsioonid on koostatud II maailmasõja järgses ahastuses, kui hakati aduma, mida see sõda miljonitele kaasa tõi. Ma ei räägi vaid Hitlerist, vaid ka Stalinist ja paljudest teistest tollastest “tegijatest”.

Kui tutvute meie põgeniketeemalise aruteluga − mis tundeid see tekitab ja kuidas seda kommenteerida? 

Saan sellest aru. Olen ka ise lapsena metsas kasvanud ja hirm tuli sisse, kui piilusid maanteekraavist ja nägid, et mingid võõrad tulevad. Nad ei pruukinud isegi teisest rahvusest olla, võisid olla lihtsalt tallinlased, kes tulid kära ja müraga pohlametsa ja käitusid veidi teisiti, kui maalapsed olid harjunud metsas olema. Ja loomulikult − ärgem salakem − tunti Nõukogude okupatsiooni ajal pidevalt hirmu, kui palju jälle näiteks Novgorodi oblastist sisse tuuakse. Mis see fosforiidisõda muud oli kui soovimatus uute inimrühmadega oma maad jagada?! Kui Eesti kommentaare loen − see polegi niivõrd pagulaste probleem. Vaatame endale ausalt otsa ja ütleme, et nõukogude ajal oli immigratsioon ja see oli meie kontrolli alt väljas − me oleme sellega enam-vähem toime tulnud. Mingit armastust pole kahe rahva enamuse vahel − erandid välja − olnud, aga meil ei tekkinud mingit Bosnia tüüpi verevalamist.

Ja tänapäeval on ka päris palju algatusi, mis toimivadki nii, nagu haritud ja normaalsete inimeste vahel kohane on. Me ei saa tegelikult pagulasi karta, sest oleme 20 aastaga siit 200 000 inimest välja suutnud saata − ruum pole väiksemaks jäänud. Aga midagi pole parata − me pole kokku puutunud rassiprobleemiga. Me avastame, et meie sisse on minevikus jäänud päris palju rassismi. Ja see tahab ka kuidagi väljaelamist! Ega eelarvamust ei saagi muidu ravida kui temaga tegeldes. Aga tulebki näidata, et see on eelarvamus ja mitte teaduslik fakt. Miski võib sulle tunduda, kuid teaduse seisukohast see nii ei ole. Lõppkokkuvõttes võime me küll Vao keskusesse “kümmet väikest neegrit” Harley-Davidsonidega hirmutama minna, aga see pole ratsionaalne. Võib-olla kuulub see protsessi juurde, kus ütleme hüvasti oma minevikus kujunenud eelarvamustele.

Kindlasti kõlavad N. Liidus elama pidanud inimestele õõvastavalt jutud kvootidest. Kas olete aimu saanud, mille põhjal need koostati?

Olen. Seda vormelit lõpuks näidati. Meie valitsus hakkas kritiseerima Junckeri vormelit ja seda ebaloogiliseks nimetama  veel enne, kui seda nägi. Aga Euroopa Nõukogu saadikute ja valitsuste esindajate koosolekul tehti ka meie saadikurühmale selgeks, et ses matemaatikas pole midagi ebaloogilist. Seal võetakse arvesse elanikkonna arvu, SKTd per capita ja seda, kui palju on varem põgenikke vastu võetud. Meil on olnud selles asjas väga konservatiivne poliitika − võrreldes näiteks Rootsiga −see number oli väiksem ja kordaja selle võrra suurem. Kui Jean-Claude Juncker oleks näiteks  väga õel ja paha mees, oleks ta võinud valemisse lisada ka elanikkonna tiheduse ühe ruutkilomeetri kohta. Siis me näeme, et Hollandis on see 430 inimest ja Eestis 29.

Meie president ütles Saksamaal riigivisiidil olles, et nimetatud valemis oleks pidanud arvestama ka nõukogude perioodil tekitatud migrantide koormusega, kelle seedimisega näeme siiani vaeva.

Näeme. Aga nagu ütlesin, oleme sellega positiivselt hakkama saanud. Mindki ajab Georgi lint närvi, kuid ma usun ka, et mõnda die-hard-imperialisti ajab see närvi, kui kuuleb, et oma sõbraga eesti keeles räägime. Aga üldiselt on tegu marginaalsete juhtumitega. Tegelikult on Nõukogude immigratsiooni arvestamine õige argument, aga see on Euroopale väga raskesti omandatav, kuna puudutab peamiselt vaid Eesti ja Lätit.

Vaata veel:

Seotud postitused

Echenique (Podemos) nombrado copresidente del intergrupo de Discapacidad de la Eurocámara

../En cuanto a las vicepresidencias, junto a Estarás figuran el también ‘popular’ Marek Plura (Polonia), los socialistas Olga Sehnavolá (República checa) y Brando Benifei (Italia), la conservadora Jana Zitnanská (Eslovaquia), la liberal Marian Harkin (Irlanda), Kostadinka Kuneva (Grecia), de izquierda Unitaria y de Los Verdes, Indrek Tarand (Estonia). /…
Echenique (Podemos) nombrado copresidente del intergrupo de Discapacidad de la Eurocámara Teinteresa, Jan. 15 2015
../One fifth of MEPs is far from a majority, but surging radical parties are beginning to shape the public debate. “We, the mainstream, are stuck,” says Indrek Tarand, an Estonian MEP and former presidential candidate. “We keep repeating the same phrases, such as ‘We need more Europe’, which makes us seem like we’re from another planet. If we had more inspirational leadership, we could invite them to a discussion and wear them out.”/…
Elisabeth Braw,Putin Seeks to Influence Radical Parties in Bid to Destabilise Europe,Newsweek, Jan. 9 2015

Seotud postitused

Vor dem Bankrott

Kirjutasime sakslaste ja hispaanlaste jaoks ühe artikli Euroopa eelarvest:
Helga Trüpel, Sven Giegold, Heidi Hautala, Indrek Tarand, Monika Vana “Vor dem Bankrott: Auf die Zusagen, die die Mitgliedsländer gegenüber der Europäischen Union gemacht haben, müssen Zahlungen folgen. Sonst folgt der finanzielle Kollaps. Ein Gastbeitrag.”, 13.11.2014, Der Tagesspiegel

Seotud postitused