Tag Archives: horvaatia

Horvaatia liitumine tekitab tormikest veeklaasis

hellodemocracyLissaboni leping määras, et Euroopa kodanike esinduskogu suurus peab olema 751 liiget. Kuid kuna mõnedes riikides, eriti Tšehhi Vabariigis, venis selle leppe ratifitseerimine ootamatult aeganõudvaks protseduuriks, siis 2009-2014 koosistuva VII koosseisu jaoks tuli teha mitmesuguseid erandeid nn üleminekuperioodiks. Näiteks Saksamaa saatis Strassburgi 99 valitud isikut, kuigi seesama Lissaboni leping oli määranud, et ühegi liikmesriigi esindajate arv ei saa olla rohkem kui 96. Ja mõned valituks osutunud poliitikud (Rootsist, Prantsusmaalt jne, kokku 18 inimest) ei saanud valijate tahet koheselt täitma hakata, sest neile ei leitud olemasoleva kohtadejaotuse järgi platsi.

Kummaliste olukordade vältimiseks ja seoses Horvaatia vastuvõtmisega Uniooni liikmeks on taas päevakorral Parlamendi kompositsiooni määratlemise komplitseeritud ülesanne. Nimelt peab Horvaatiale kuuluma 12 kohta ja selleks tuleb tänast 754-kohalist ((millest 736 liiget on valitud 2009. aasta valimiste ajal jõus olnud Nice’i lepingu alusel ning 18 nimetatud Lissaboni lepingu kohaselt lisaks, muutes protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 2, millega kehtestati ajutine erand EL lepingu artikli 14 lõike 2 suhtes, ja võimaldades sellega Saksamaal säilitada kuni 2014. aastani talle Nice’i lepingu alusel antud 99 kohta (samas kui Lissaboni lepingus sätestatakse, et ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha))1 parlamenti mitte üksnes 3 võrra vähendada, vaid ka riikidevahelist kohtade jaotust muuta. Ajutiselt suureneb tegelikult Horvaatia liitumisel EP kohtade arv 766-ni, eraldades Horvaatiale (kellel on praegu 12 vaatlejat) 12 kohta vastavalt ühinemisaktile2. Selle kõige tulemusel on vaja aga Lissaboni lepingus kirjas oleva 751 saavutamiseks lisaks Saksamaa kohtade arvu vähendamisele 3 võrra, leida veel 12 kohta ning seda tuleb saavutada ühe või mitme koha vähendamise teel 24-st kuni 12 liikmesriigi (sealhulgas Horvaatia, edaspidi plaanitud 11 kohta) puhul, kellel on rohkem kui aluslepingus ette nähtud minimaalne 6 kohta.3

Roberto Gualtieri (Itaalia, SD) ja Rafal Trzaskowski (Poola, EPP) said ülesandeks kirjutada vastav raport kodukorra punkti 74F alusel juba üle aasta tagasi, 4. veebruaril 2013 oli põhiseaduskomisjonis selle teine lugemine. Ülesannet jõuda võimalikult õiglase lahenduseni komplitseeris omakorda vajadus säilitada teatud võimalus ka nn. üleeuroopaliste nimekirjade kaudu valitud isikutele parlamendikohad. Viimase meetodi rakendamiseni, tõsi küll vähemalt 2014. aasta valimistel ei jõuta.

Lisan siia tabeli4, milles on riikide kaupa saadikute arv praegu ning ka uued ettepandud arvud.

   

Kohti

Rahvaarvu

Kohti

 

Rahvaarvu ja

Liikmesriik

Rahvaarv*

(praegune

ja kohtade

(uus

Erinevus

kohtade suhe

   

jaotus)

suhe

jaotus)

 

(uus jaotus)

Saksamaa

81843743

99

826704

96

miinus 3

852539

Prantsusmaa

65397912

74

883756

74

 

883756

Ühendkuningriik

62989550

73

862871

73

 

862871

Itaalia

60820764

73

833161

73

 

833161

Hispaania

46196276

54

855487

54

 

855487

Poola

38538447

51

755656

51

 

755656

Rumeenia

21355849

33

647147

32

miinus 1

667370

Madalmaad

16730348

26

643475

26

 

643475

Kreeka

11290935

22

513224

21

miinus 1

537664

Belgia

11041266

22

501876

21

miinus 1

525775

Portugal

10541840

22

479175

21

miinus 1

501992

Tšehhi Vabariik

10505445

22

477520

21

miinus 1

500259

Ungari

9957731

22

452624

21

miinus 1

474178

Rootsi

9482855

20

474143

19

miinus 1

499098

Austria

8443018

19

444369

19

 

444369

Bulgaaria

7327224

18

407068

17

miinus 1

431013

Taani

5580516

13

429270

13

 

429270

Slovakkia

5404322

13

415717

13

 

415717

Soome

5401267

13

415482

13

 

415482

Iirimaa

4582769

12

381897

11

miinus 1

416615

Horvaatia

4398150

12

366513

11

miinus 1

399832

Leedu

3007758

12

250647

11

miinus 1

273433

Sloveenia

2055496

8

256937

8

 

256937

Läti

2041763

9

226863

8

miinus 1

255220

Eesti

1339662

6

223277

6

 

223277

Küpros

862011

6

143669

6

 

143669

Luksemburg

524853

6

87476

6

 

87476

Malta

416110

6

69352

6

 

69352

* seisuga 1. jaanuar 2012

Printsiibiks oli, et senisest enam peaks kajastuma tegelik rahvaarv, kuid samas ei taganeta regressiivsest proportsionaalsusest, mis tagab väiksemate riikide esindatuse natuke suurematena kui nad tegeliku rahvaarvu kohaselt olla saaksid. Miinimum on 6 kohta, olgu su rahvastik siis Malta, Luksemburgi või Eesti suurune. Olles kõikvõimalikke variante ja matemaatilisi mudeleid kaalunud (appi kutsuti ka Cambridge’i Ülikooli matemaatikaprofessorid), leiti et “kärpekirves” peab ennekõike tabama nn keskmise suurusega riike (rahvaarv 5-20 miljonit), alla selle jäävaid väikeseid riike ei puudutata ja suured olid juba kokkuleppele omavahel saanud, ehkk kerget naginat Hispaania ja Itaalia poolt oli kosta. Samuti otsustati, et igalt neist võetakse vähemaks vaid üks koht, mitte rohkem.

Probleem tekkis Rootsi ja Ungari (rahvaarvud vastavalt 9482855 ja 99577315) võrdlemisel, sest Rootsi oleks uue kava järgi saadiku võrra väiksem riik. Kompromissi püüti leida Austria arvelt, kuid enneolematus üksmeeles sõdisid selle vastu nii Ungari vasak- kui parempoolsed. Istungi vaheajal naljatles kogenud Saksa parlamendisaadik, et tegelikult lahendaks kõik probleemid see kui Austriat ja Ungarit käsitletaks traditsioonilises võtmes ehk kaksikmonarhiana…Nime ma ei ütle, sest alati leidub kuskil mõni tüüp, kes naljast aru ei saa ja hakkab probleemitsema:)

Inglise liberaal Andrew Duff, üks suuremaid valimissüsteemide tundjaid Euroopa Parlamendis pakkus välja parandusettepaneku, mille aluseks oleks võimalikult suur võrdsus rahvastiku ja parlamendikoha suhtarvudes. Ehk siis raportööride pakutava jaotuse (Ungari 21, Rootsi ja Austria 19) asemele jaotust Ungari 21, Rootsi 20 ja Austria 18. Sellisel juhul esindaks Ungari saadik 474178 kodanikku, rootslane 474143 kodanikku ja austerlane 469057 oma kodanikku. Aga komisjoni enamus ja mitte ükski austerlane mõistagi vist ei toeta sellist plaani.

Kolmanda alternatiivina olen koos Gerald Häfneriga (Saksamaa, Grüne) esitanud ettepaneku vähendada just ühe võrra Austria saaki ja samuti suurriikide hulka kuuluva Poola platse. Milline neist ettepanekutest lõpuks põhiseadusomisjonis heaks kiidetakse on n.ö miljoni dollari küsimus.

Liigne matemaatika rakendamine vihastas Portugali MEP Paolo Rangeli (Rahvapartei) põhjalikult välja ning ta esines kirgliku sõnavõtuga poliitilise otsuse primaarsusest igasuguste muude kaalutluste ees. Mõnes mõttes on tal tõesti ju õigus, parlamendi asi on teha poliitilisi otsustusi, kuid eks ole viimaste edu aluseks siiski võimalikult suur kooskõla loodusseadustega, mitte vastupidi.

Viimasel hetkel ärkasid ka lätlased, kelle esindajat põhiseaduskomisjonis pole ning hea Balti koostöö traditsiooni vaimus palus Sandra Kalniete minul ka Läti vaatenurka kaitsta. Nimelt neid hakkaks 9 liikme asemel kaheksa olema. Keeruline asi, sest mina ei toeta nn Cambridge`kompromissi, mis sellest et Eesti saaks siis ühe koha juurde. Ning on ka fakt, et Läti rahvaarv on oluliselt vähenenud. Eesti jaoks see pole probleem, meie miinimum 6 kohta on tagatud ka poolemiljonilise rahvaarvu puhul.Lätlaste asjas jääb mulle mõistmatuks, et kui nende valimissüsteem saadab neid Euroopa Parlamenti esindama A.Rubiksi, T. Zdanoka ja ka Aleksandr Mirski, siis mis mõtet on neil kvantiteeti kvaliteedile eelistada? Kuid protsentarvutus on Kalnietel lt tehtud ja see näitab, et Läti “kaotus” oleks protsentuaalselt MEPide arvus suurem kui suurematel riikidel kõigest (16 % ja10%.) Ilmselt on lätlase briifinud ka vastavateemalise artikli autorit „Postimehes“. (http://www.postimees.ee/1129136/8-voib-euroopa-parlamendis-kaotada-isegi-kaks-kohta/ )

Loomulikult on mul raske mitte toetada rootslaste protesti, sest see on õigustatud. Kahjuks aga pole antud piirarvude puhul võimalik alla poolemiljonilist elanikkonna vahet täisarvudega väljendada. Ning tegelikult on rootslased tuntud kui “head eurooplased”, kes ühise eesmärgi nimel sageli oma erihuvi ohvriks toovad. Usun, et nii juhtub ka seekord. Kuigi sellega peaks kaasnema ülejäänud asjaosaliste kohustus järgmisel korral Rootsit privilegeeritult kohelda…

Et teha keeruline olukord veelgi keerulisemaks, soovivad paljud parlamendiliikmed sellesinatse raporti külge pookida ka valimiste korda muutvaid sätteid. Need ettepaenekud hääletatakse ilmselt maha. Kuid kuidagi ei saa üle ega ümber vajadusest muuta ka nõukogus praktiseeritavat kavalifitseeritud hääletuse häältejaotust paralleelselt jõuvahekordade klaarimisega parlamendis. Huviliste elu kergendamiseks lisan siia ka Lissaboni lepingu protokoll 36 seatud häälte osakaalud riikide kaupa.

Austria

10

Belgia

12

Bulgaaria

10

Eesti

4

Hispaania

27

Iirimaa

7

Itaalia

29

Kreeka

12

Küpros

4

Leedu

7

Luksemburg

4

Läti

4

Madalmaad

13

Malta

3

Poola

27

Portugal

12

Prantsusmaa

29

Rootsi

10

Rumeenia

14

Saksamaa

29

Sloveenia

4

Slovakkia

7

Soome

7

Taani

7

Tšehhi Vabariik

12

Ungari

12

Ühendkuningriik

29

Mis omakorda viib taas aluslepingute muutmise vajaduseni ning et see töö oleks tulemuslik, vajame ilmselgelt uut Konventi. Või veel parem – kodanikepoolset volitust Parlamendile täisvõimu võtmiseks Euroopa Liidus.

 ________________________________

1 LK 8 GUALTIERI ja TRZASKOWSKI Raporti projekt “Euroopa Parlamendi koosseis 2014. valimisi silmas pidades” Seletuskiri

2 Ühinemisakti artikli 19 lõikele 1, millega muudetakse UUESTI protokolli (nr 36)

3 LK 8 GUALTIERI ja TRZASKOWSKI Raporti projekt “Euroopa Parlamendi koosseis 2014. valimisi silmas pidades” Seletuskiri

4 LK 11 GUALTIERI ja TRZASKOWSKI Raporti projekt “Euroopa Parlamendi koosseis 2014. valimisi silmas pidades” LISA 1 TABEL 1

5 seisuga 1. jaanuar 2012

Seotud postitused