Tag Archives: gaasitüli

Nord Stream 2 ehk Ukraina lõplik lämmatamine

gasattack

Kajastus: Intervjuu Vikerraadios Lauri Hussariga Nordstream-2-st. Kuulata saab siit.

Viie nädala eest (04.09.2015) teatasid Euroopa energiafirmad E.oN, Wintershall/BASF, Shell, OMV ja Engie (varem GDF Suez)), et nemad teevad tõsist äriprojekti ei kellegi muu kui kurikuulsa Gazpromiga. Kavatsuseks on ehitada Venemaa ja Saksamaa vahele uus merealune gaasitorukeste paar nn Nordstream-2. Gazpromile jääksid enamusaktsiad (51%) ning ülejäänud jaotaksid suurema osa sakslastele. Prantslastele kuuluks 9%. Pierre Chareyre (Engie asepresident) lausus selle sündmuse puhul, et tegemist olevat „euroopa energiatarnete mitmekesistamisega“

Tänu saksa roheliste seast valitud Euroopa Parlamendi liikme Reinhard Bütikofer`i initsiatiivile õnnestus see teema ka Strassburgis plenaaristungil arutluseks võtta. Tõsi, ilma resolutsioonita, kuid parem pool muna kui tühi koor.
Kolmapäeva (07.10.) õhtutundidel see kõneks võetigi. Osalejaid oli arvukamalt kui plenaaril sellisel kella-ajal tavaliselt ning sõnavõtud pea eranditult kriitilised või ülikriitilised selle uue algatuse suhtes. Võiks isegi ütelda, et kolm kõige tillukesemat EL riiki võtsid oma esindajate suu kaudu suure Saksamaa lausa sisse piirata.
Claude Turmes (Luxemburg, rohelised), Neoklis Sylikiotis (Küpros, GUE) ja Indrek Tarand (Eesti, rohelised) nõudsid projekti otsekohest vaidlustamist Euroopa Komisjoni poolt ning keelavat otsust ka Euroopa Nõukogust.
Nad said ohtralt tuge arvukatelt erinevatesse fraktsioonidesse kuuluvatelt poola MEP-idelt, kõnelejailt Kreekast, Ungarist, Taanist, Lätist, Leedust, kuid ka Suurbritanniast (Theresa Griffin, S&D). Ainsana avaldas gaasitoru pooldavat seisukohta Prantsusmaa saadik Nicolas Bay (Front National), kelle meelest saalist toimuv oli „kahjuks nii sageli siin saalis leviv vaenulikkus Venemaa vastu“. Süngelt sümboolne oli saksa saadikute täielik puudumine selles arutelus, kuigi nende au päästis tegelikult teema päevakorda toomine. Paraku pidi algataja MEP Bütikofer olema juba mujal, et keeldu edendada. Ka soomlased hoidsid madalat profiili sedapuhku.

Kellel soovi vaadata debatti täispikkuses, siis:

Lühikokkuvõttes võib lausuda, et Euroopa Parlamendi liikmed osutasid projekti täielikule vastuolule Euroopa Energia Liidu eesmärkidega. Nad kritiseerisid täiesti ilmset Venemaa soovi edaspidi Ukraina täielikult välja lülitada gaasitransiidist (koos kaasnevate mõjudega Slovakkiale ja Poolale) ning avaldasid imestust, et Saksamaa valitsus ning Komisjoni volinik seda ilmset tõsiasja ei märka. Viimase algsõnavõtus ja ka kirjalikus vastuses leedulase Petras Austrevicius`e (ALDE) küsimusele on rõhutatud, et tegemist on igati tavalise kommertsprojektiga eraettevõtete vahel ning kellelgi ei pea selle kohta midagi ütelda olema. Kaalukalt kritiseerisid seda seisukohta nii Austrevicius ise, kuid ka mõjuka ITRE komisjoni esimees ja endine EP president Jerzy Buzek ning mitmed teised. Väideti õigustatult, et kui juba praegusest torust kasutatakse vaid 50% võimsusest, siis järelikult ei eksisteeri sellest suuremat nõudlust. Et Gazprom pole vaatamata püüdlustele väita valet, siiski mitte klassikaline erafirma. Tema eesmärgiks on hoopiski tekitada monopoolseid turge. Itaallane Dario Tamburrano (M5S, EP-s fraktsioonis EFDD) tuletas meelde Energialiidu eesmärke ja kritiseeris sõltuvuse suurendamist Venemaast ning osutas, et Pariisi kliimakonverentsi eel selline tehing pole kiiduväärt ja on üldse vastuolus dekarboniseerimise vajadustega. Ka Taani saadikud Jeppe Kofod ning Morten Petersen olid radikaalselt meelestatud oma suure lõunanaabri tegevuste suhtes. Zbigniew Kuzmiuk (Poola, ECR) väljendas ka kibedat korrelatsiooni migratsioonikriisiga: „Kui soovitakse solidaarsust pagulasküsimuses, siis peaks jätkuma solidaarsust ka energialiidu loomisel“

Lisan siia ka ühe väga konkreetse ja kontsentreeritud artikli Claude Turmes`i sulest, milles motiveeritakse kriitilised noodid ning pannakse ette konkreetsed tegevused olukorra lahendamiseks: 2015 10 07 – CT – Nord Stream final

Näis mis otsusele jõuab Eesti valitsus?

Seotud postitused

Mistrali müügist

Olles küll pooleteist aasta jooksul Euroopa Parlamenti informeerinud oma seisukohast Mistrali müügi asjus, lisan siiski ses lootusetuna näivas asjas ühe kirjaliku küsimuse Euroopa Nõukogule.

Seotud postitused

Energiajulgeolek

Aastaks 2030.a peaks Euroopa sõltuvus naftaimpordist olema üle 90% ja gaasist 80% Viimasest jääb sõltuma ka elektritootmine. Suur osa Euroopa tarbitavast gaasist tuleb teadupärast Venemaalt. Viimastel aastatel esile aset leidnud gaasisõdadest Ukraina ja Venemaa vahel on pannud Euroopa Liidu mõtlema, milline majanduslik suhe meil oma strateegilise partneriga ikkagi on. Euroopas mõistetakse Venemaa kui gaasitarnija ohtlikkust. Viimase katsed kasutada oma maavara eksportimiseks poliitilise relvana on jõudnud inimeste tavateadvusesse.

Asjale on lähenetud lihtsa loogikaga: energiaimpordi puhul ei saa olla ainult ühte allikat. See võib tekitada liiga suurt majanduslikku ( ja ka poliitilist) sõltuvust ning aitab kaasa monopolide tekkele ning takistab terve ja elujõulise konkurentsi arenemist. Sestap on tarvis mitmekesistada energiatarnete allikaid.

Euroopa praegune energiapoliitika rajaneb 2007.a Euroopa Komisjoni poolt avaldatud teatises välja toodud meetmetele. Seal on kirjas – jällegi Venemaa gaasitülide valguses -, et tarvis on kehtestada efektiivne ja toimiv mehhanism, mis alusel liikmesriigid saaksid üksteist võimaliku gaasikriisi korral aidata. Ühtlasi toonitatakse, et just ühest energiatarnijast sõltuvaid liikmesriike tuleb eeskätt abistada (täna langeb sellesse kategooriasse näiteks Saksamaa, aga ka Eesti). Eraldi on ära toodud Kesk-Euroopa ja Balti riigid (sh ka Eesti), kuhu soovitatakse rajada rohkem gaasiladustamise keskusi.

Uuematest dokumentidest saab esile tõsta tänavu sügisel Euroopa Parlamendi täiskogul arutusele tulev Alejo Vidal-Quadrase (Hispaania, EPP) raport, mis soovitab vastu võtta ELi gaasivarustuse kindluse tagamise määrus. ELi määruse puhul on tegemist õigusaktiga, mis on kõigis liikmesriikides täielikult ja vahetult kohaldatav. See on kohustuslik kõigile ühel ja samal kujul. Raportis keskendutakse laiemalt energiaturu kaitsele, võttes arvesse nii ettevõtete, liikmesriikide kui ka ELi kui terviku aspekte. Ära on toodud nõue välja kuulutuse häireolukord, kui gaasitarned peaksid märkimisväärselt vähenema ühes ELi geograafilises piirkonnas.

Kuigi tegemist pole veel rakendatud ideedega, on need suhteliselt julgustavad Nord Streami gaasitoru ehitamise ja Balti riikide ning Eesti kõrvalejäämisega sellest.        

http://infoeuropa.sliven.bg/eu_fact_sheets/policies/energypol/article_7339_et.htm Energiapolitiika infoleht

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2007:0001:FIN:ET:PDF – Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile: Euroopa Energiapoliitika

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2010-0112+0+DOC+XML+V0//ET#title2 – EP gaasivarustuse kindluse raport

Seotud postitused