Tag Archives: freedom of speech

Indrek Tarandi tervitus vaba tarkvara päeva puhul

mushrooms
vaba tarkvara
Tänavu veebruaris, kui tõusis päevakorda ACTA, oli rohkem põhjust rääkida kasutajate õigustest, täna taas veidi rohkem sisuloojate õigustest. Seemnete asemel seentest, sest udupeene seeneniidistiku kaudu oleme kõik ühendatud pilves, mis isetahtsi hõljub väljaspool seda maailma ja teinekord tundub, et on suurem kui maailm ise.

Saatuse tahtel langeb tänavune vaba tarkvara päev samale päevale demokraatia päevaga, kuid on oma vennast siiski kolm aastat vanem. Justnimelt vendadena ma neid kahte näen. Meenutagem ka, et vaba tarkvara päev sai alguse 2004. aastal, demokraatiapäeva algatas ÜRO peaassamblee 2007. aastal.

Kui 2009. aastal nimetas Euroopa Parlament interneti üheks kodanike põhiõiguseks, siis selle sammuga astuti selgelt ühe interneti isa Vint Cerf’i positsioonile, mis ühemõtteliselt pooldab piiranguteta internetti. Milline olukord valitseb aga täna vaba tarkvara vallas?

Vabatarkvaraline alge on kindlasti kasvutrendis. Vaadakem kasvõi Androidi, mis toetub tuhandete tarkvaraarendajate vabatahtlikule panusele, kuid miks mitte ka Euroopa Parlamendi muudatusettepanekute programmi AT4AM, millega EPFSUG kaudu isiklikult seotud olen.

AT4AM on programm, mis võimaldab saadikutel vajalikesse, hetkel menetluses olevatesse dokumentidesse parandusettepanekuid teha. See on Wikipedia-laadne programm, mille lähtekood on praegu veel salastatud, kuid tarkvara arendajad on lubanud koodi avalikustada. See oleks kõigile suur võit, sest siis saaksid lisaks EP-le ka näiteks Eesti Riigikogu ja Vabariigi Valitsus (ka kõik ülejäänud ametkonnad, ministeeriumid, jne) kasutusele võtta samalaadse programmi.

Niisiis — olemegi jõudnud tagasi jutu algusesse. Vabadus on käivitavaks jõuks kõikides me püüdlustes. Kas vabadust saab kaitsta vaid müüre ehitades või pigem panustades organismi vastupanuvõimele ja tervenemistahtele? Värskelt kogetud Stuxnet ja Flame lubavad järeldada, et mida vabam ja avatum on internet, seda kaitstum on ta küberrünnakute eest. Niisamuti on ka vaba tarkvaraga. Richard Stallman peab vaba tarkvara keskseks ja ühendavaks ideeks vabadust eeskätt sõnavabaduse tähenduses. Vaba sõna on aga demokraatia nurgakivi.

Head rahvusvahelist vaba tarkvara päeva!

Indrek Tarand
Euroopa Parlamendi liige

Seotud postitused

Kas Eestile tehti liiga või siiski mitte?

12. märtsi “Keskpäevatunnis” tekkis saateosalistel küsimus “kuidas sattus Eesti ajakirjandusvabaduse seisukohast probleemsete riikide sekka?” ning nad kutsusid eetris nimeliselt mind selgitusi andma. Proovin oma võimaluste ja teadmiste piires ausalt vastata.

Muidugi saaksid tegelikult Eesti liberaalid ehk pädevamalt seletada, sest just ALDE fraktsioon Ungari meediaseadust kritiseeriva resolutsiooni algatas, ehkki ükski eestlasest liberaal algatajate hulgas polnud. Impulss nn Langi seaduse hukkamõistuks tuli siis Ojulandi, Oviiri ja Savisaar-Toomasti fraktsioonist. Seega mõistab reformierakonna esindaja hukka oma erakonna meediaalase seaduse.

Kas aga üldse “Langi seadust” silmas peetakse? Sest resolutsioon ise viitab arutelule Itaalia meediakontsentratsiooni üle oktoobris 2009. aastal. Siis esinesin plenaaristungil ka mina, väljendades muret keskerakondliku Tallinna linnameedia kontsentreerituse üle ning sellest johtuva ühekülgse info levitamise pärast. Kui nii, siis on heameel tõdeda, et Oviir ja Savisaar-Toomast toetavad minu seisukohti Tallinna meediaimpeeriumi osas…

Minu toonast sõnavõttu saab vaadata siit.

Ungari resolutsiooni hääletus ei olnud nimeline, sestap ei saa protokollist vaadata, kes kuidas kätt tõstis. Igatahes silma järgi vaadeldes näis mulle, et kõik Eesti saadikud, välja arvatud Tunne Kelam, hääletasid poolt. EPP saadikurühma juht Joseph Daul palus istungit koguni resolutsiooni üldse mitte hääletada, sest “Ungari on just vastu võtnud seadusemuudatused, mida Euroopa Komisjon oli soovitanud.” On üsna tavapärane, et oma liikmesparteid ei soovita poliitiliste gruppide poolt eriti kritiseerida ning Fidesz on EPP liige. Nii et EPP hääletas resolutsiooni vastu. Briti Konservatiivide rühm jäi erapooletuks. 316 poolt, 264 vastu ja 33 erapooletut sedastab protokoll.

Kõneallolev lõik resolutsioonist kõlab nii:

B. arvestades, et meediapluralism ja -vabadus tekitavad ELis ja selle liikmesriikides, eelkõige Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Tšehhi Vabariigis ja Eestis, jätkuvalt tõsist muret, nagu seda nähtub Ungaris 2010 aasta juuni ja detsembri vahel esitatud meediaseadusi ja põhiseaduse muudatusi tabanud kriitika, mida väljendasid rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, paljud rahvusvahelised ja siseriiklikud ajakirjanike kutseorganisatsioonid, toimetajad ja kirjastajad, inimõiguste ja kodanikuvabaduste eest seisvad valitsusvälised organisatsioonid ning ka liikmesriigid ja Euroopa Komisjon;

Nii et teatud mõttes on Tšehhi, Itaalia, Eesti ja Rumeenia nüüd ühes lauses Ungariga ja  justkui identsete probleemidega. Kui aga mõttega seda resolutsiooni lugeda, siis võib ka järeldada (ja uurides ilmnevad ka asjaolud), et tegelikult on iga riigi probleemid suhteliselt nüansirikkad ning Ungari pihta tehtud (ja tekstis loetletud) kriitikat nende riikide suhtes pole olnud. Rumeenia osas on olnud Euroopa Parlamendis arutelu PETi komisjonis, teiste kohta mitte.

Tehniliselt ei teinud ükski MEP ettepanekut just neid riike probleemikandjatena nimetada, vaid see lause sündis olemasoleva avaliku info põhjal ning mille tootjateks Eesti poolelt oli peamiselt Ajalehtede Liit. Kaebus on seega ikkagi nn Langi seaduse suhtes. Parlamendi seisukohast on aga ainuke protokollitud meediaprobleem Eestis kurikuulus Tallinna kesk-meedia probleem. Ehk teisisõnu on üsna tüüpiline euroopalik resolutsioon, kus igale osapoolele jääb tõlgendusvõimalusi.

Minu ülestunnistus siinkohal on, et ma ei tegelenud resolutsiooniprojektiga vahetult (roheliste seas oli “vari” Judith Sargentini, kes mulle seda aspekti eelnevalt ei tutvustanud) ning ma ei teadnudki sellise lause olemasolust. Ning teised Eesti MEPid võivad ju väita, et nemad olid teadlikud, aga ma ei usu, et nad seda väites sama-aegselt siirad ja ausad olla saaksid. Loo moraal võiks olla, et ehkki midagi hirmsat ja paha ei juhtunud, peaksid Eestist pärit MEPid ikkagi ammu väljakäidud struktuurse koostöö infovahetuses rakendama, muidu jääb teinekord ehk miskit olulisematki kahe silma vahele!

Seotud postitused

Diary of Andres Tarand from years 1980- …

I would like to recommend this book for those who specialize in understanding contemporary Russia and member states of European Union, which either were occupied or dominated by the Soviets. Because it describes the environment, where seeds of democracy began to develop to form a fragile plant and where putinism began to form it’s approach to encounter democratic development.
Indeed, Vladimir Vladimirovitsh himself is not mentioned in this text, but lot of his KGB collegues have significant roles. It is an authentic history book! And yet in can also be read as work of fiction, because numerous celebrities of Estonian social and cultural scene of 1980s won’t ring a bell in the head of a non-estonian reader. And it seems to be fiction – life of a family, story of a father and his son. With an unexpected happy end.
Enjoy your time reading this historical text by by Andres Tarand!

References:

Estonian memory: Andres Tarand “Letters do not burn”

Paistab, et PDF-i näitamine sinu veebilehitsejas ei toimi. Sellest ei ole midagi, saad allalaadida
siit:

Seotud postitused

Why Greens?

I was elected to the European Parliament as an independent candidate. As I had to remain true to my beliefs and voters alike, I had no other choice but to continue as an independent Member of the European Parliament. Since the “old” ideas like liberalism, conservatism and social democracy cannot give answers and solutions to the challenges of the 21st century, I decided to join the political EP group that has a potential to do this –  the Greens. I found their perspectives and globally valid point of views very fascinating – more fascinating than having more and more power…

Besides, the Greens did not want me to join their party, unlike other political groups. One may say that it was a matter of flexibility – we respect each other’s point of views and co-operate where and when we can. When we have different opinions, then I will not sabotage their objectives and they will understand that my opinion is my opinion…

At the same time, as political culture in Estonia is very young and still developing, suffering under political parties both in power and in the opposition that do not respect citizens rights and freedom of speech – the Estonian Green Party did not manage to get a mandate during the last European Elections. It would be only healthy to have a country represented in all the (significant) political groups in the EP. Also, it is vital to uphold the political diversity in Estonia and protect freedom of speech, open lists during elections and prevent people from getting sucked into political parties against their will.

Seotud postitused