Tag Archives: european parliament

Euroopa Parlament nõuab Eesti laevakaitsjate vabastamist

Seotud postitused

Julia Reda raport autoriõigustest

Julia Reda raport autoriõigustest: Harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society.

Suur osa autoriõigusi käsitlevast õigusloomest on ajast maha jäänud ning ei kajasta adekvaatselt digitaalajastu tehnoloogilisi arenguid. Tehnoloogilised võimalused arenevad oluliselt kiiremini kui seadusandlus järele jõuab ja praegu on viimasel veel pikk maa minna, et tänasesse päeva jõuda.

Näiteks õigus tsiteerida on universaalselt tunnustatud autoriõiguse erand kõikides riikides. Autoriõiguse erand tähendab seda, et  infot või sisu võib vabalt kasutada ilma autori loata ja tasuta. Tsiteerimiserand puudutab hetkel ainult teksti, kuid digitaalajastul on audio-visuaalne tsiteerimine meedias aina relevantsem ja sellepärast tuleb ka seda erandit laiendada.

Lisaks on autoriõigusi käsitlev seadusandlus territoriaalne, mis tähendab seda, et igal riigil on selle kohta omad reeglid ja erandid ning puuduvad rahvusvahelised või üleeuroopalised normid. Selline killustatud lähenemine oli adekvaatne paarkümmend aastat tagasi, kuid ei ole normaalne ega jätkusuutlik tänapäeva maailmas, kus meedia ja internet ei tunne riigipiire. Praegune olukord teeb inimeste elu keeruliseks: näiteks midagi, mis on internetis avaldatud võib vastata ühe liikmesriigi normidele, kuid on teises autoriõiguste rikkumine.

Seega on Julia Reda raport, mis proovib autoriõigusi kaasajastada ning norme Euroopas ühtsustada, kindlasti samm õiges suunas. Ideaalse tulemuseni ei jõutud, sest nagu tihtipeale juhtub, esindavad lobigrupid suurte ettevõtete finantshuvisid, mis on üldjuhul vastuolus tarbijahuvidega.   Näiteks on autoriõigusi omavate ettevõtete huvides, et Euroopa turg oleks killustatud. Nad müüvad õigusi teenusepakkujatele nagu Spotify ja Netflix. Erinevatesse riikidesse õigusi müües teenivad nad rohkem kui üleeuroopalise litsentsi müügist. Ja me räägime just ettevõtetest ja mitte autoritest, kunstnikest või muusikutest, kes on tihtipeale pidanud oma autoriõigused lepinguliselt  loovutama suurtele kirjastustele ja plaadifirmadele. Reda raport üritab parandada praegust olukorda kus lepingud  on autorite suhtes ebaõiglased sest lepingu tingimused on suurfirmade poolt ettekirjutatud.

Ka vihatud geoblokeering on üleeuroopalise autoriõiguste süsteemi puudumise tulemus. Geoblokeering on põhimõtteliselt turu killustamise eesmärgil kasutatav tehniline vahend. Euroopa Liit kujutab endast küll ühisturgu koos inimeste, kauba ja kapitali vaba liikumisega, kuid intellektuaalne omand on üks viimaseid tõrkeid tõeliselt toimiva ühisturuni jõudmise teel.

Üks näide lobigruppide mittelegitiimsest mõjujõust puudutab Reda raporti paragrahvi mis käsitleb panoraamivabadust (freedom of panorama).

Panoraamivabadus on erand, mis lubab pildistada avalikus ruumis. Euroopa riikides, kus selline erand puudub on avalikus ruumis asuvate hoonete pildistamine ebaseaduslik, sest see rikkuvat arhitekti või disaineri autoriõigusi. Belgias ei ole panoraamierandit, seega iga turist, kes ennast Euroopa Parlamendi või mõne muu hoone ees pildistab ja selle pildi Facebooki üles laeb, rikub hoone arhitekti autoriõigusi. Ainus viis seaduslikult pildistada eeldab, et enne foto kasutamist tuleb leida  arhitekt (või 70 aastat peale arhitekti surma tema seaduslik järeltulija) ning talle litsentsitasu maksta. Ühesõnaga on meie igapäevane elu internetis illegaalne ning isegi kui praktikas enamjaolt seda raha sisse ei nõuta, on arhitektil õigus inimene autoriõiguste rikkumise eest kohtusse kaevata.

Avaliku ruumi eest litsentsitasu küsimine on absurdne. Samuti on arhitekti tuvastamine paras väljakutse ning erinevalt kirjanikest või muusikutest on arhitekti legitiimseks sissetulekuallikaks töötasu, mitte tema kavandatud hoone fotografeerimisest saadud litsentsitasu.

Seega oli Julia Reda raportis vägagi mõistlik paragrahv üleeuroopalise panoraamierandi kohta. Kahjuks tehti Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis, kus raport  algatati, „edukas“ muudatusettepanek, mis algupärase teksti pea peale pööras. Nõuti panoraamivabaduse kaotamist. Seda tehti “kavalusega”, sest raporti tekst nõuab  “kommertsiaalset kasutust”, kuid tegelikult läheb selle alla ka fotode üleslaadimine Facebooki. Sammuti üleslaadimine omaenda kodulehele juhul, kui kodulehel on väiksemgi reklaam, isegi kui sellest saadav sissetulek jääb alla lehe enda ülalpidamiskuludele.

Panoraamivabadust keelav paragrahv küll õnneks kustutati Europarlamendi täiskoguistungil, kuid panoraamivabadust pooldav tekst lükati tagasi. Praktikas tähendab see seda, et raport ei mõjuta praegust olukorda: nendes riikides kus see lubatud oli saavad inimesed rahuliku südamega edasi pildistada ning Wikipeedia ei pea hakkama oma pilte kustutama. Oleks olnud hea saavutada positiivsem tulemus, kuid vähemalt ei astunud me sammu tagasi ning vältisime katastroofi.

Report on the implementation of Directive 2001/29/EC of the European Parliament and of the Council of 22 May 2001 on the harmonisation of certain aspects of copyright and related rights in the information society (2014/2256(INI))

Seotud postitused

Kes õigust räägib, seda kuuldakse

/…/ Indrek Tarand, an Estonian member of the Green alliance in the European parliament, said that as part of sweeping reforms and a review of previous Fifa decisions Russia should no longer host the 2018 World Cup.

Instead, he said, Britain could host it as what might be one of its last events as a member of the European Union if a promised referendum on membership delivers a no vote. /…/

Reuters (2015.05.10) “European parliament will urge Fifa’s Sepp Blatter to stand down immediately”, The Guardian.

Seotud postitused

Viisaastak viie aastaga

Eesti saadikute jarjestus votewatchisParteilised ametnikud kurdavad, et ei tea, millega olen Euroopa Parlamendis tegelenud ja hakkama saanud. Ma olevat nö Euroopasse kadunud. Tegelikult poleks nende soovimatus Euroopast teadmisi omada ju üldse minu probleem, kui nende eestkõnelejaks ei oleks Riigikogu Euroopa Liidu Asjade komisjoni esimees Arto Aas. Mõtlemisainet on siin nii Riigikogu alalisel esindajal Euroopa Parlamendi juures kui ka Euroopa Parlamendi Infobürool Tallinnas. Raske uskuda, et infoametnikel puudub lugemisoskus, pigem on nende mälu valikuline. Põhjaliku ülevaate minu tööst Euroopa Parlamendis leiab huviline leheküljelt www.tarand.ee, siinkohal vaid tilluke kokkuvõtte minu viisaastaku õnnestumistest ja ebaõnnetumistest.

Viis aastat tagasi võtsin eesmärgiks läbida võimalikult palju parlamendiprotseduure, sest omal nahal kogetu on õpikutarkusest etem. Täna võin kinnitada, et eesmärk sai täidetud – olen kirjutanud raporti, olnud 8 raporti juures roheliste variraportöör (sealhulgas Euroopa Välisteenistuse loomist käsitlev Brok-Gualtieri raport), olen algatanud resolutsioone, viinud lõpule „Teeme Ära!“ kirjaliku deklaratsiooni, võtnud sõna nii grupi kui iseenda nimel, esitanud kirjalikke ja suulisi küsimusi ning mulle on usaldatud EP-Islandi ühise parlamendikomisjoni istungi juhatamine. Olen tekitanud furoori tagatoalepete-vastase kandideerimisega asepresidendiks ning toiminud erakondadevahelise ja ka -ülese sidemehena viimased kolm aastat. Loomulikult on see parlamendi juhtkonnale silma torganud ja sestap on mul ainsa eestlasena töised suhted kõikide gruppide liidritega. See on kvantitatiivne osa, millega süvahuvi korral saab europarlamendi kodulehel  ja www.votewatch.eu lähemalt tutvuda.

Toosama VoteWatch on EL kasutajate abiga valinud mind absoluutselt kõige euroopalikumaks parlamendisaadikuks 7. koosseisus. See on fakt, mille üle olen sisimas uhke ning kutsun kaasmaalasigi selle üle rõõmustama, nagu rõõmustame sportlaste heade tulemuste üle rahvusvahelistel võistlustel või meie kultuuriheeroste rahvusvahelise tunnustuse üle. Parteilaste levitatav sahin, et London School of Economics`i rajatud veebikeskkond on minu poolt manipuleeritud, ei kannata kriitikat. Minu palvel uuris ja testis seda keskkonda üks vaieldamatult pädevamaid eestlasi, E-riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni ja vastas mulle nii: “Vaatasin ja katsetasin. Huvitav oli. Manipuleerimise võimalused on kasutaja poolt välistatud.“

Teame, et Euroopa Parlamendi tegevust on igav pealt vaadata ning meile kauge institutsiooni tegevustest ei sünni dramaatilisi uudisvooge või rahvuslikke skandaale. Parim, mille vastu meedia huvi jaksab tunda, on saadikute palgad ja kuluhüvitised. Tunnen uhkust selle üle, et olin ainus meie kuuest saadikust, kes soostus neist avameelselt kirjutama. Teadsin väga hästi, et numbrid on Ida-Euroopa majanduskeskkonnas ebaloomulikult suured. Palku ja kuluhüvitisi tuleks aga võrrelda volinike (Kallas), kohtunike (Maruste) ja komisjoni ametnikega (Rumm), kes teenivad oluliselt enam ja kellel on rohkem ka privileege. Kes tahab täpsemalt teada, lugegu asjakohaseid materjale ajalehest „European Voice“.

Viit aastat läbiv teema oli minu jaoks Island ning sedakaudu loogiliselt ka Arktika. Selles regioonis on kliimamuutuse tõttu tekkinud pinged. Jääb kahetseda, et suured parteid (Rahvapartei ja sotsialistid) eelistasid naftatööstust keskkonnaohutusele. Kuid kindlasti tahaksin nende teemadega ka järgmises koosseisus jätkata.

Olles Julgeolekukomisjoni liige, hakkasin esimestest päevadest peale tegelema Prantsusmaa plaaniga müüa Venemaale „Mistral“ kopterikandjaid ja rünnakplatvorme. Viimasel plenaaril minu poolt välja käidud mõte „Mistrali“-kriisi lahendamiseks pälvis mitmete kolleegide heakskiidu. Pole välistatud, et see võib saada ühise kaitse ja julgeolekupoliitika aluspõhjaks, millelt pingemaandust edasi viiakse.

Meiesuguse väikeriigi puhul on parteiline egoism surmav. Eesti saadikute koostegutsemisest võiks kirjutada pikemaltki, kuid mainin vaid, et olen seda kogu aeg teinud. Lahke mehena, kes ei soolotse oma poliitilise karjääri nimel, pakkusin ka Tunne Kelamile võimalust liituda minu koostatud arupärimisega Barrosole „Mistrali“-probleemi asjus. Sama ei saa lausuda Kelami kohta, kes ei pakkunud ühelegi Eesti saadikule võimalust ühineda selle aasta kevadel tehtud Mistrali-vastaseprotestikirjaga.

Oleme tasapisi, kuid kindlalt loonud suuremaid võimalusi vabale tarkvarale. Just Microsofti monopoli takistamine EL-i arvutites on meie töö kaugem eesmärk. Vaba tarkvara grupi presidendina kohtusin Bill Gates`iga, kes EP külastuse ajal omapoolset vaatenurka selgitas.

Teine sama kaliibri kuulsus, kellega olen lausa regulaarselt kohtunud, on Garri Kasparov. Aga tegevusest väliskomisjonis ma siinkohal kõnelema ei hakka. Ehkki Eestis levib arvamus, et see on hiiglama tähtis asutus, pole sel komisjonil tegelikult seadusandlikku kapatsiteeti.

Lõpetuseks – olen loendamatutes olukordades abistanud Läti demokraatiat. Ždanoka ja Rubiks on minu tegevuse pärast kaotanud nii geime kui ka sette, kuid lõppkokkuvõttes alati matše. Seega on absoluutselt ebapädev Keskerakonna väide, justkui ma ajavat nendega sama asja, sest olen samas grupis. Kust saakski Keskerakond Europarlamendi kohta infot – neil pole ju EP-s esindajat. Kui peaks juhtuma, et Mihhail Stalnuhhin saab tõepoolest Euroopa Parlamenti, siis läheb tal seal palju keerulisemaks, kui koridoris vastu tulen. Ilma minuta võiks mure majja tulla!

Selle aasta veebruaris küsis Postimehe ajakirjanik Argo Ideon, millist kolme asja loeksin iseenda saavutusteks parlamendis. Vastasin: “Vaatamata kõikidele ahvatlustele ja kiusatustele on õnnestunud enam-vähem inimeseks jääda!“

See lause tookord lehes ei ilmunud. Ilmugu siis nüüd.

Seotud postitused

Euroopa Parlamendi esimese poolaja kokkuvõte 2009-2011

Tänavu talvel saab kaks ja pool aastat viieaastasest mandaadist täis. Siin on mõned teemad, mida eurosaadik Indrek Tarand ajanud on.

Tugevusteks võiks lugeda :

  1. sihipärane töö Islandi delegatsiooni vallas (läbi erinevate tegevuste,variraportöörluse,artiklite väljenduv järjepidevus, kindlasti ka vaalade parandusettepanek).
  2. Internetivabadus ja sõnavabadus – seminarid, tugevad kontaktid IMMI inimestega, fraktsioonideülene koostöö
  3. Eesti asja ajamine – IT agentuur, Ždanoka ja Reva kahjutuks tegemine, Disko ja Tuumasõda, Teeme ära! ja kirjalik deklaratsioon
  4. Eesti delegatsioon – katsed seda kokku saada ja ühiselt Eesti asja ajada.
  5. VASTUSEKS kriitikale, et Indrek Tarandist pole midagi kuulda ja valimislubadus sündmusi kajastada on kuidagi täitmata jäänud, siis palun vaadake edaspidi minu kodulehte – seal on olemas informatsioon kõikide minu tegevuste kohta, kõnede ja sõnavõttude kohta. Ma ei saada pressiteateid, vaid teen sisulist tööd.

Mõned punktid

  • Internetivabadus ja intellektuaalse omandi kaitse
    • Internet Core Group – Indrek Tarand on selle liige ja seal on käsitletud kõiki allpool olevaid teemasid.
    • Gallo raport
      • Sügisel 2010 jõudis Euroopa Parlamendi täiskogu ette Prantsuse saadiku Michelle Gallo (EPP) intellektuaalse omandi kaitse teemaline raport ehk nn Gallo raport. Õiguskomisjonist (JURI) kevadel läbi käinud tekst oli kõikides fraktsioonides kõvasti kirgi üles kütnud. Teema: piraatlus, organiseeritud seaduslik alla-üleslaadimine VS kodanikuõigused-vabadused. Piirideta reporterite hinnang:
      • “The report fails to take account of studies that cast doubt on the negative impact of file-sharing and the damage resulting from illegal downloading,” Reporters Without Borders added. “The repressive measures it recommends would also be completely ineffective while violating such fundamental rights as freedom of expression, access to culture and the right to due process. Creativity is stimulated by online exchanges. Once again, a balance must be found between intellectual property rights and free expression.”
  • ACTA
    • http://www.tarand.ee/2010/09/acta-3/
    • (Anti Counterfeit Trade Agreement) on hetkel läbirääkimisfaasis olev rahvusvaheline võltsimisvastane kaubandusleping. Teema jällegi kaubanduslepped, piraatlus VS vabadused-õigused.
    • HEA NÄIDE ROHELISTE INITSIATIIVIST JA „VÕIMUKUSEST: EPs tõusis teema 2009 sügisel, rohelised rääkisid selle esmalt (Albrecht), et KOM rikub leppeid ja teeb asju EPd teavitamata. Umbes kuu ignoreeriti ja siis võeti teema üles, sest saadi aru kui kuum see on. Euroopa Komisjon väitis, et läbirääkimised on kogu aeg olnud avalikud, aga mõistagi ainult selle astmeni, kuhu sõlmimisjärgus olevate rahvusvaheliste lepete puhul minna saab.
    • Paraku polnud Euroopa Parlament asjaga nõus. 9. märtsil 2010 võeti EPs vastu resolutsioon, kus kritiseeritakse senist läbirääkimiste läbipaistmatust ja kulgu ning mainitakse, et EP on oma õiguste nimel valmis minema isegi Euroopa Kohtusse.
  • EPFSUG – European Parliament Free Software User Group– tegeleb vaba tarkvara vabastamisega EP ja muude institutsioonide arvutites-võrkudes. Et saaks kasvõi Mozillat, Skype’i, ID kaardi lugejat ja muid asju kasutada.
    • On korraldatud mitmeid kokkusaamisi, 7.septembril on kavas järgmine, räägitakse programmist nimega Freedom Box. See juba seostub aga Araabia kevadega ja muud represseeritud riikidega nagu Venemaa. Kaido Kikkas on juba toodud sinna kõnelema sel kevadel. Tema kokkuvõte Freedom Boxist:
      • Privaatsusekaitsega e-posti- ja telekommunikatsioonivahend, mis on raskesti pealtkuulatav vaenulike režiimide tingimustes tegutsevatele demokraatiaaktivistidele mõeldud organiseerimisvahend.
      • Mõned võimalikud kasutusvaldkonnad:
      • krüpteeritud puhverserver. Freedombox’id võimaldavad suunata võrguliikluse tsenseerimata asukohtadest ümber sinna, kus liiklust tsenseeritakse (nii saaksid näiteks hiinlased riigi tsensuurist vaba ligipääsu kogu Internetile). hajutatud sotsiaalvõrgustik. Senine kogemus näitab, et tsentraliseeritud võrgustikud nagu Twitter on kergesti võimude poolt jälgitavad (nii kogus USA riigivõim andmeid näiteks Wikileaksi kohta).

  • SWIFT
    • http://www.tarand.ee/2010/01/swift-lepingust-ja-andmekaitsest/
    • 2010.a 1. veebruarist pidi ELi ja USA vahel hakkama kehtima nn SWIFT leping, mis seisnes lühidalt omavahelises pangaandmete jagamises. USA soovis andmetele ligi pääseda seoses terrorismivastase võitlusega. Euroopa Parlament nägi hea eesmärgi nimel püstitatud abinõus aga ohtu oma kodanike turvalisusele ja privaatsusele.
  • Freedom of expression online – Interplay of Human Rights and ICT  (5.05.2011)
    • Jan Philipp Albrecht, Eva Lichtenberger, Heidi Hautala, Indrek Tarand. Nende MEPide poolt korraldatud seminar, kus oli koos eksperte vaba tarkvara vallast, KOMist, Egiptuse juhtivaid blogijaid, Smari McCarthy (IMMI).
  • IMMI – Icelandic Modern Media Initiative
    • Marietje Schaake (ALDE, NE) ja Indrek Tarandi korraldatud seminar ekspertidega siit ja sealt, whistle-blowing, Islandi teedrajav vaba ajakirjanduse paradiisi loomine (20.04.2011)

Seotud postitused