Tag Archives: Euroopa Rohelised

Abikäsi nõrgematele

Olukord, kus Eesti Rohelised on maksnud kautsjoni, mida seadus üleriigilist künnist mittealistanud erakonnale tagasi ei anna, teeb muret. Asja eest teist taga kiusavad kartelliparteid väiksemat. Võimalik muidugi, et kiusavad ka teisi väiksemaid, ent ma ise olen kursis rohkem roheliste kaasusega. Eesti kohus otsustas koguni, et vaatamata seaduses ettenähtud kvoodi jagu kogutud häältele, ei saa tagastada ka Eerik Niiles Krossi eest makstud kautsjonit. Loomulikult tuleks edasi vaielda, Euroopa kohtuni välja, paraku ei saa võlgade tõttu selleks tegevuseks tarvilikku õigusabi osta.

Koos Soome roheliste parlamendiliikmetega otsustasimegi teha kirjaliku küsimuse Euroopa Ülemkogule ja Komisjonile.

Parliamentary Question pole midagi üleloomulikku, vaid tavaline parlamenditöö osa. Olen neid teinud varemgi, näiteks Venemaale “Mistrali” müügitehingu õiguspärasuse kohta või Euroopa Võlakirjade asjus. Kuna minu stiili juurde ei kuulu igapäevaste rutiinide kohta pressiteadete tegemine, aga soome kolleegid andsid asja avalikkusele (ma ei pane seda neile sugugi pahaks), siis lisaks ERR-i asjakohasele uudisele avalikustan siinkohal selle küsimuse enda ja mõistagi siis ka vastuse, kui see südasuvel saabub.

Ühtlasi lisan, et Eestimaa Roheliste olukorda oleme arutanud ka Eesti Maailmavaate Sihtasutuse nõukogu koosolekul.

Pöördumine:

The election law in Estonia requires that the parties taking part in the parliamentary elections pay a deposit sum of money for each candidate, equal to two month’s minimum salary. In the elections for the European Parliament the deposit sum is 5 times that of national elections. According to § 77 of the election law, this sum will be returned to those parties that reach the national threshold of 5 percent of the votes and to independent candidates if they are elected or receive at least one-half of the simple quota for the district. However, according to the second part of the § 77, parties that fail to surpass the 5 percent threshold will lose the deposit money.

The justification by the Estonian authorities is that the aim of this law is to prevent excess work for the electoral committee from those parties and candidates that are not believed to have the support needed to reach the election threshold or whose motivation is other than attaining a seat in the parliament.

A practical consequence of this law however is that due to financial constraints, smaller parties are not able to present a full list of candidates. In addition, parties that lose all their seats in the parliament may end up in a financially untenable situation. The deposit requirement seems to be a political barrier and does not follow the principles of democracy.

The whole idea of preventing extra work from candidates that do not have the necessary support sounds as if the result of an election could be known beforehand, which flies in the face of the whole principle of political power based of the will of people expressed in free and fair elections.

– What is the view of the Commission on the compatibility of the Estonian electoral law with the fundamental principles and values of the EU?
– Does the Commission consider this law an unfair barrier for smaller and new parties in parliamentary elections?
– Is the Commission considering taking measures with regards to the Estonian electoral law?

Viited:

Seotud postitused

Tahame korralikku rongiühendust!

Eestlased ei saa koos oma baltlastest naabritega mitu aastat kestnud vaidlustest hoolimata ühise raudtee ehitamisega kuidagi edasi. Tundub, et me peame Soome hõimuvendadega asja koos ajama hakkama ning Eesti soost transpordivolinikule natuke survet avaldama. Oleme Euroopa Liidus, aga ometi on meile mingil arusaamatul põhjusel jäetud alles Vene raudteerööpad. Millal saab Tallinnast korraliku rongiga Berliini sõita?
Avalda arvamust ja loe lisa: Rail Baltica

Seotud postitused

Miks rohelised?

Mind valiti Euroopa Parlamenti iseseisva kandidaadina. Kuna otsustasin jääda truuks nii oma maailmavaatele kui ka olla aus valija suhtes, tuli mul ka EPs ka sõltumatuna jätkata. Kui vanadel ideoloogiatel (liberalism, konservatism ja sotsiaaldemokraatia) on tänase maailma probleemidele võimatu vastuseid anda ja nad käsitlevad neid kihihuvide kitsast vaatevinklist lähtuvalt, siis rohelisel mõtteviisil ja sellele põhinevatel poliitikatel on globaalne lähtekoht ning see mind paelub. Rohkem kui lihtsalt iga hinna eest võimule pääsemine ja seal püsimine.

Seega parim võimalus iseseisvana jätkata avanes Euroopa Roheliste näol. Pealegi, erinevalt teisest fraktsioonidest ei nõutud minult parteisse astumist. Ning kus maailmavaatelised erimeelsused tekivad – seal austan mina nende kui poliitilise grupi otsust ja ei tööta neile vastu ning vastupidi – nad mõistavad, et minu hääl on minu hääl…

Ühtlasi, kuna Eesti poliitiline kultuur on veel noor ja arengujärgus ning kannatab veel tänagi autoritaarsete ja kodanike vabadusi mitte austavate poliitiliste, võiks öelda koguni partokraatlike haiguste all – ei saanud Erakond Eestimaa Rohelised Euroopa Parlamendi valimistel kahjuks ühtegi mandaati. Siin on aga oluline, et meie riik oleks esindatud võimalikult mitmes (kuid siiski, asjalikus) fraktsioonis. Eestis on aga jätkuvalt oluline hoida elus poliitilist mitmekesisust ja kodanikuühiskonnale omaseid väärtusi nagu sõnavabadus, avatud nimekirjad ja sundparteistumise vältimine.

Seotud postitused

Miks rohelised?

Mind valiti Euroopa Parlamenti iseseisva kandidaadina. Kuna otsustasin jääda truuks nii oma maailmavaatele kui ka olla aus valija suhtes, tuli mul EPs ka sõltumatuna jätkata. Kui vanadel ideoloogiatel (liberalism, konservatism ja sotsiaaldemokraatia) on tänase maailma probleemidele võimatu vastuseid anda ja nad käsitlevad neid kihihuvide kitsast vaatevinklist lähtuvalt, siis rohelisel mõtteviisil ja sellele põhinevatel poliitikatel on globaalne lähtekoht ning see mind paelub. Rohkem kui lihtsalt iga hinna eest võimule pääsemine ja seal püsimine.

Seega parim võimalus iseseisvana jätkata avanes Euroopa Roheliste näol. Pealegi, erinevalt teisest fraktsioonidest ei nõutud minult parteisse astumist. Ning kus maailmavaatelised erimeelsused tekivad – seal austan mina nende kui poliitilise grupi otsust ja ei tööta neile vastu ning vastupidi – nad mõistavad, et minu hääl on minu hääl…

Ühtlasi, kuna Eesti poliitiline kultuur on veel noor ja arengujärgus ning kannatab veel tänagi autoritaarsete ja kodanike vabadusi mitte austavate poliitiliste, võiks öelda koguni partokraatlike haiguste all – ei saanud Eestimaa Rohelised Euroopa Parlamendi valimistel kahjuks ühtegi mandaati. Siin on aga oluline, et Eesti oleks esindatud võimalikult mitmes (kuid siiski, asjalikus) fraktsioonis. Eestis on aga jätkuvalt oluline hoida elus poliitilist mitmekesisust ja kodanikuühiskonnale omaseid väärtusi nagu sõnavabadus, avatud nimekirjad ja sundparteistumise vältimine.

Seotud postitused