Tag Archives: EU

Vor dem Bankrott

Kirjutasime sakslaste ja hispaanlaste jaoks ühe artikli Euroopa eelarvest:
Helga Trüpel, Sven Giegold, Heidi Hautala, Indrek Tarand, Monika Vana “Vor dem Bankrott: Auf die Zusagen, die die Mitgliedsländer gegenüber der Europäischen Union gemacht haben, müssen Zahlungen folgen. Sonst folgt der finanzielle Kollaps. Ein Gastbeitrag.”, 13.11.2014, Der Tagesspiegel

Seotud postitused

Discharges … :)

Euroopa Parlament teostab ka järelvalvet kõikide institutsioonide eelarvekasutuse asjus ning kord aastas hääletame selle üle, kas kinnitada kulutused või mitte.  Aluse annavad TFEU artiklid 17 ja 317.  Mittekinnitamist võib põhjustada mõni skandaalihõnguline rahakasutus, korruptsioonikahtlus või veelgi enam – kui eelarveeraldisi jääb üle, vaat siis on kuri karjas!

Kolmapäeval (17.04) oli hääletamiseks ei rohkem ega vähem kui 50 selleteemalist raportit, neist enamiku autoriks Eelarve Kontrollikomisjoni liige Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE; Holland), kellele läks seega hoobilt edetabelisse 39 korda raportööriks olemist.  Eelmisel aastal sai sellise skoori kirja rahvaparteilane Rumeeniast (Monica Macovei).   Raportid on iseenesest lihtsad, kõigepealt loetletakse hulgaliselt Komisjoni dokumente üles ja nende alusel siis resolutiivselt:

Donne décharge au directeur de l´Agence exécutive “Éducation, audiovisuel et culture” sur l`execution du budget de l`Agence pour l`exercice 2011.

Ja, jah – te nägite õigesti, sest justnimelt üleeelmise aasta auditeid meie kinnitamegi.

Loomulikult oli nii tähtsa teema  arutamisele saabunud ka hulgaliselt Kontrollikoja liikmeid, Kersti Kaljulaid teiste seas.  Mida nad täpselt tegid siin jäi mulle segaseks, aga eks neile ole see omamoodi “heinatöö lõpp” ja pidulikum puhk muidugi….

Loetlengi nüüd järjest kõik ametkonnad, mis said indulgentsi 2011 aasta kulude kohta. Tunnistades, et ikkagi on mõned nendest minu jaoks müstilise iseloomuga ja ma pole veendunud, et nad tegelikult ka kuskil eksisteerivad.  Kui keegi lugejatest viitsiks guugeldada, et kus nad paiknevad ja palju neis inimesi töötab, oleksime teinud suure sammu teadmiste teel ning võiksime ehk kujundada ühiselt miski seisukoha nende otstarbekuse suhtes.   Niisiis:

1. Peatükk III, Komisjon

2. Kontrollkoja spetsiaalraport Komisjoni kontekstis

3. EL üldeelarve, Euroopa Parlament

4. 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufond.

5. Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Nõukogu

6. Euroopa Kohus

7. Kontrollikoda

8. Majandus- ja Sotsiaalkomitee

9. Regioonide Komitee

10. Euroopa Ombudsman

11. Euroopa Andmekaitse superviisor

12. Euroopa Välisteenistus

13. Euroopa agentuurid

14. Euroopa Energiaregulatsioonide Koostöö Agentuur

15. BEREC – Euroopa Elektroonilise Side Regulaatorite KEHA….

16. Euroopa Kehandite Tõlkekeskus

17. Euroopa Arengu ja Kutsehariduse Keskus

18. Euroopa Politseikolledz

19. Euroopa Lennuturvalisuse Agentuur

20. Euroopa Pangandusautoriteet.

21. Euroopa Keskus haiguste kontrolliks ja ennetamiseks

22. Euroopa Kemikaalide Agentuur

23. Euroopa Keskkonna Agentuur

24. Euroopa Kalanduse Kontrolli Agentuur

25. Euroopa Toiduturvalisuse Agentuur

26. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Agentuur

27. Euroopa Kindlustuse ja Tööpensionite Autoriteet

28. Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut

29. Euroopa Ravimite Agentuur

30. Euroopa Uimastite ja Uimastisõltlaste Monitoorimise Keskus.

31. Euroopa Mereturvalisuse Agentuur

32. Euroopa võrkude ja Infojulgeoleku Agentuur

33. Euroopa Raudtee Agentuur

34. Euroopa Varade (Securities) ja Turgude Autoriteet

35. Euroopa Treeningu Fond

36. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur.

37. Euratomi Varustamise Agentuur

38. Euroopa Elutingimuste ja Töötingimuste PArandamise Agentuur

39. EUROJUST

40. EUROPOL

41. Euroopa Põhiõiguste Agentuur

42. FRONTEX (operatiivkoostöö manageerimise välispiiridel agentuur)

43. Euroopa GNSS Agentuur (Global Navigation Satellite System)

44. ARTEMIS Ühisettevõtmine (PPP uurimiseks ja arenduseks)

45. PUHAS TAEVAS – Aeronautika ja Keskkond

46. ENIAC Ühisettevõtmine (nanoelektroonika)

47. Kütuserakud ja Vesinik

48. Innovaatiliste Ravimite Initsiatiivi Ühisettevõtmine

49. ITER Ühisettevõtmine

50. SESAR Ühisettevõtmine (PPP arendab Single European Sky projekti)

Nagu näha ei ole eelmisel aastal alustanud ja Tallinnas peituv Infotehnoloogia Agentuur veel siin kirjas, eks tuleval aastal siis.  Muideks, ma ei kasutanud ametlikku eurokeelt eestikeelsete nimetuste kirjapanekul, sest pidasin oma nurgelist mõistelist tõlget antud asja sisu edasiandmisel paremaks meetodiks.

Seotud postitused

Cameroni kõnest

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.

David Cameroni kõne.

Seotud postitused

Artikkel The Parliament Magazine'is

Kuigi ajakirjanikul läks palju asju sassi, me siiski avaldame selle artikli ka siin kodulehel

PDF kujul “Storm warning”, EP Magazine, nov 12, 2012

Seotud postitused

Kirjake Küproselt

Uudis sellest, et Euroopa Liidule on antud Nobeli rahupreemia tabas mind Larnaka mererannal. Kohvikus, kus levis ka traadita internet. Olin just naasnud vaatlusmissioonilt nn roheliselt liinilt, mis tegelikkuses on piir Küprose vabariigi ja Türgi poolt kontrollitud põhjapiirkonna vahel. Me võime muidugi väita, et türklaste ja kreeklaste vahelised vastuolud on vaat et vanemad kui need rahvad, aga tehniliselt võttes on olemasolev külmutatud konflikt tekkinud 1974. Ning ei ÜRO ega Euroopa Liit pole seda lahendada suutnud. Ja aususe huvides peaks lisama, et ega kohalikud konflikti osapooled pole ka eriti huvitatud olnud. Valitseb selline “kõik või mitte midagi” suhtumine, kompromissidest ei soovita eriti mõtelda. Ometigi peaks just Euroopa Liit olema kuulus kompromisside meister.

Loomulikult äratab rahupreemia andmine riikide liidule, mis ei suutnud midagi teha Balkani sõdade ärahoidmiseks, pole võimeline edendama lähinaabruses Mägi-Karabahhia konfliktist väljumist ja ammugi mitte Venemaa rünnakust Gruusia vastu tekkinud olukorda, vastakaid tundeid. Naljahambad juba teritavadki keelt, et kes siis läheb preemiat vastu võtma – kas Barroso või van Rompuy? Või hoopis Küprose president Christofias? Või peaks hoopis kõik 27 valitsusjuhti Oslosse väljanäitusele viima? Kuidas jagada preemiaraha? Kas panna Hispaania või Küprose panka? … ja ikka samas vaimus edasi.

Siiski, Euroopa keskmest palju kaugemal asuvates paikades kui Oslo ei taibata tihti seda olulist muutust, mis Euroopa Liit on kaasa toonud. Nimelt et prantsuse ega saksa armeed ei marsi karistamatult iga natukese aja tagant surma külvates mööda kontinenti ringi. Ja kuigi sõjast saab juba 75 aastat mööda ning pealekasvavatel põlvedel puudub isiklik side toonaste sündmuste, isikute, reetmiste, tapmiste, vägistamiste ja gaasikambrite ning Gulagidega, ei vähenda see sugugi saavutuse (mida oleme hakanud enesestmõistetavaks pidama) suurust ja tähendust.

Pakkusin siinsele välisministrile (Erato Kozakou-Markoullis muidugi meenutas hea sõnaga ka Urmas Paeti) väikest mõttetööd, kuidas ehk uuesti saavutada edasiminekut täiesti tardunud protsessis, mille nimeks Küprose ühendamine. On teada, et Türgi blokeerib kõik Küprose katsed isegi rahupartnerluse sisseseadmisel NATOga, samas sooviks aga ise saada pisutki lähedasemaks Euroopa Kaitseagentuuri tööga. Mida omakorda blokeerib Euroopa Liidu liige Küpros. Et kuidas oleks, kui prooviks vastastikku sellistest positsioonidest loobuda? Minister vaatas mind kui järjekordset idealisti, niisugusel kogenud-murelikul pilgul, ja lausus “Türgi pole selleks võimeline!” Ma usun, et Türgi minister on võimeline täpselt sama lausuma Küprose kohta.

Muidu aga ümberringi “meri keeb” Egiptuses, Süürias, Liibanonis ja Iisraelis… Ning on näha, et saarerahvas on mures. Mures on isegi peamiselt Stavropolist ja Ukrainast pärit hotellipersonal. Kellel pole õnnestunud abielluda kohaliku kodanikuga, neid ootab ees “redundancy note”. Sest kui Küpros enam Eesistuja Riik ei ole, pole ka hotellide täituvus enam nii suur ja paljud peavad töökohaga hüvasti jätma. Ei tule siia enam ei Indrek Teder saatjaga, ei 4 rahandusministeeriumi ametnikku ega ka Eesti konsul Tel Avivist. Ka mina ilmselt ei tule, samuti võib viimaseks jääda 2 Riigikogu liikme sõit esmaspäeval Cosac-koosolekule…

Aga sellest on kahju, rahvas on siin ju tore ja ilm väga ilus. Nagu lausus Sophocles “Tulge ikka palun veel!” Lausuja oli muidugi Euroopa Parlamendi liige Sophocles Sophocleous, mitte ammune tragöödia-looja. 🙂

Seotud postitused

Environmental security

At their Summit in Strasbourg / Kehl on 3 and 4 April 2009, NATO’s Heads of State and Government tasked the Secretary General to develop a new NATO Strategic Concept. This exercise should be completed by the time of NATO’s next Summit, which is expected to take place towards the end of 2010.

NATO’s new strategic concept: link

The report can be found directly on the following link.

As the European Security Strategy recognises that predicted global climate change will have increasing impact on stability and security in many regions around the world and more particularly in Asia and Africa, and in the context of the forthcoming new NATO strategic concept, the set up of an environmental security strategy is more than needed.

It is important to analyse commonality of assessment between the EU and NATO of predicted global climate change as a factor of instability and insecurity in the most vulnerable places in the world, especially in terms of climate change as a driver of current or future conflicts. Climate change consequences like resource depletion, drought and floods, famine and mass migration, might have a direct impact on EU and NATO security interests.

The adequacy of existing NATO and EU capacities to respond to climate change driven catastrophes and the extent to which existing civilian, policing and military capabilities and assets could be deployed or adapted to meet these future challenges should be assessed.

It would be necessary to recommend measures and modifications to training – through NATO’s ACT described above – and to procurement policies, necessary to improve the EU and NATO’s ability to respond to such crisis.

Existing command and control structures and policies in the context of their applicability to the long-term nature of likely climate-driven crisis and conflicts should be reviewed.

The potential for burden-sharing and specialisation between the EU Member States and NATO allies to optimize resource allocation, civilian, policing and military assets which are required for crisis response and conflicts, whether climate driven or not should be explored.

At present, the climate change issue is only mentioned in the new report presented by the group of experts, chaired by Madeleine Albright.
Taking into account environmental security related to it in the new strategic concept would be a breakthrough.

Seotud postitused

Iceland's EU accession


The Iceland’s EU accession negotiations are currently on. As by this accession the EU’s presence in the AC would, it is a strategically great chance to play a more active and constructive role in the Arctic region, also contributing greatly to the multilateral governance. It could also help to solve collective environmental problems and increase EU’s interest for the Arctic and for its protection on both regional and international level.

A resolution on Iceland’s accession was adopted in July plenary and therewith the EP welcomed the prospect of Iceland becoming the 28th Member State of the EU. Iceland filed its accession application in July 2009. At the same time, Parliament asked Iceland to cease all whaling which is in contradiction with EU laws and that the preservations the country has lodged with the International Whaling Commission should be dropped.

Iceland’s accession would allow the EU to play a more active role in the Arctic- region which is already of growing importance for the EU (and for the rest of the world). Iceland is part of the Schengen Area, is a NATO member country and signatory of the European Free Trade Agreement (EFTA).

Although Iceland is already cooperating closely with the EU as a signatory of the Schengen Agreements and as a member of the European Economic Area (EEA), having therefore adopted a significant part of the acquis communautaire (notably single market legislation), the state still need to substantially reform the organisation and functioning of its financial supervisory system, and the way judges, prosecutors and supreme judicial authorities are appointed.

The two major issues during the accession talks are banking and fisheries. Other policy areas that will also have to be fully negotiated with Iceland are agriculture, taxation, economic and monetary policy and external relations. One of the most challenging and sensitive issues for both Iceland and the EU member states is whaling. Whaling plays an important role in Iceland’s traditional coastal culture and Icelanders tend to perceive the accession to the EU as a great threat to their national identity.

The support of the public in Iceland has gradually decreased since the summer of 2009, and there are signs that let us believe it will decrease even more. Therefore Iceland’s authorities have been asked to start a public discussion in order to find out what are the main concerns for Icelanders regarding the membership.

One of the reasons why the public support for the accession could decrease is an amendment about whaling made in the resolution. The amendment was made by two MEPs from the Greens, Indrek Tarand and Heidi Hauttala (Finland). The amendment was adopted in the July plenary.

Commenting on the resolution, the authors said:

“This is a great result for all those who have campaigned long and hard against whaling all over the world. This resolution sends a strong signal that if Iceland is serious about membership of the European Union, it must respect international standards. We hope that Iceland will now join the rest of Europe in seeking to put an end to this inhumane practice in the rest of the world”

And they added that from now on, whales would be naming their sons Indrek and Heidi.

For more information, please read:
European Parliament: “European Parliament resolution of 7 July 2010 on Iceland’s application for membership of the European Union”
Green EFA: “Whaling: Parliament insists that Iceland cease all Whaling at EU accession”
Europa: “EU opens accession negotiations with Iceland.”
Euractiv: “EU kick-starts Iceland’s accession.”

Additional information on EU enlargement:
Europa: “EU enlargement.”
European Parliament: “EU enlargement”

Seotud postitused

European electoral reform


The procedure in question is a report by veteran UK liberal MEP Andrew DUFF which is a proposal for a modification of the Act concerning the election of the Members of the European Parliament by direct universal suffrage of September 20, 1976.

The work on creating a common electoral law has been going on for a long time already, since 1976. Why? From the constitutional perspective, it is a very important law which needs to be updated every now and then. The reform will introduce a number of changes to the present act – i.e. establishment of transnational voting lists.

The report comes amid continuing concern about the so-called “democratic deficit” between the EU and citizens, and the democratic function of the European Parliament is acknowledged by the public only to a certain extent. On the European level, political parties are rather still at the beginning of their development and the electoral battles take place more on the national than European level. It would then mean that the candidates could be set up in both transnational and national constituencies.

Some more examples of the changes the reform would introduce:

  • Preferential semi-open list system – citizens have the right to vote for both an individual candidate and for a list.
  • Territorial constituencies on a regional basis should be introduced in all those States with a population of more than 20 million.
  • The total number of elected Members shall be 751, with a minimum of six Members per State, and a maximum of 96.
  • An electoral authority, comprised of representatives of the EP, the Commission and each Member State, shall be established to conduct and verify the electoral process of the EU constituency.
  • EU-wide lists submitted by the European political parties shall be admissible only: a) if composed of candidates from at least 1/3 of the States, and b) if gender-balanced.
  • Each voter shall have one extra vote that he or she can give to an EU constituency candidate.
  • There shall be no minimum threshold for the allocation of seats from the EU constituency.
  • The minimum age to be eligible to vote in the European parliamentary elections will be 16; the minimum age to be eligible will be 18; this provision should encourage young people to participate more in elections.
  • Candidates may stand at the same election both for EU-wide and national or regional constituencies.
  • Polling days for the elections to the European Parliament shall be a Saturday and Sunday in May. It would be for this very reason that the EP could then organise its work more smoothly and therefore accelerate the election of the new President of the Commission. It would also allow to avoid the beginning of the summer recess in many member states. Right now polling days for the elections run from Thursday to Sunday in June.
  • If the e-polling is guaranteed to be reliable in both technical and legal terms, the e-polling techniques shall be used as soon as the 2014 elections.

For more information, please read:

Europarliament: “On a proposal for a modification of the Act concerning the election of the members of the European Parliament by direct universal suffrage of 20 September 1976(2007/2207(INI))”

Seotud postitused