Tag Archives: EP elections

Poliitikast psühholoogiliselt


Seotud postitused

Indrek Tarandist ja europarlamendist valmib teleseriaal

Saksa reporterite kokkuvõte Indrek Tarandi viie aasta tööst: „Estland ist jetzt doppelt so respektiert und vielleicht dreimal so sichtbar”.
Postimees Online kirjutab:
Tänane saksakeelne Der Tagesspiegel on avaldanud artikli Eesti eurosaadik Indrek Tarandist ning tema rollist tulevases Euroopa võimukoridoridest rääkivas teleseriaalis, millest võib huvituda muuhulgas ka BBC.

Artikkel kirjeldab Tarandi tegemisi ja tausta ning peatub pikemalt üle-euroopalisel probleemil, milleks on leige huvi Brüsselis toimuva vastu. Noor maroko päritolu prantsuse teletegija Yacine Kouhen on otsustanud selle niši täita uue teleseriaaliga, mille tegevuspaigaks saab olema Euroopa Parlament ning sisuks sealne töö, aga peamiselt inimestevahelised suhted, poliitika paradoksid ning võimuvõitlus.

Der Tagesspiegel mainib, et Indrek Tarandi juures praktikal olnud ning parlamendihoones ainest ammutamas käinud Kouhen on varem kätt proovinud miniseriaaliga «Eurobubble» ehk «Euromull», mis oli küll madala-eelarveline ning lühikeste episoodidega projekt, ent kogus möödunud aastal kiiresti populaarsust ning pälvis Youtube’is kümneid tuhandeid vaatamisi. Kouheni miniseriaal äratas tähelepanu nii prantsus-, saksa- kui ka ingliskeelses meedias.

Nüüd soovis režissöör hakata tootma suuremamahulist humoorikat seriaali eurokoridoride kõledusest, poliitika paradoksidest ning võimuvõitlusest, mis lähebki tootmisse. Yacine Kouhen produtsendi ja tegijana on varem kinnitanud, et ühe peategelase prototüübiks ongi Eesti eurosaadik Indrek Tarand.

Räägitud on muuhulgas ka BBC, Netflixi ja teistega. Eeskujuks on võetud ameeriklaste «House of Cards», Washingtoni poliitikamaailma seriaal, mis eesotsas Kevin Spacey’ga maailma vallutas. Kouheni projekt on suhteliselt algusjärgus, aga materjali on palju ning nišš on olemas.

Vaata «Euromulli» treilerit Youtube’ist!

Seotud postitused

Minu inimesed

Andrus Kivirähk:

Kui ma Indreku peale mõtlen, siis meenutab ta mulle mingit haruldast maavara, mida pole siiamaani korralikult kaevandama asutud, või siis mustadeks päevadeks riidekappi peidetud kuldmünti. Ühesõnaga – mulle tundub, et ta istub kuidagi jõude. Pärast seda, kui Indrek oli sunnitud lahkuma välisministeeriumi kantsleri kohalt, pole ta justkui päris õiget ja talle jõukohast tööd teinudki. Selle asemel on olnud kõikvõimalikke varikabinette ja tantsusaateid ning Indrek on pidanud tõestama, et on targem kui 5b. Aga seda me usume niigi, nagu ka seda, et tegelikult võiks ta juhtida ka ehtsaid kabinette ning tantsida – nii otseses kui ülekantud mõttes – mitte põrmugi halvemini kui Mihkel Muti “Rahvusvahelise mehe” peategelane sheff Rudolfo.

Jah, olid muidugi europarlamendi valimised, kus Tarand ihuüksi kõikidele parteiaparatshikutele ära tegi ja nende mossis nägusid oli pärast väga ilus vaadata. Kuid paraku on europarlament siiski üsna igav ja mõttetu paik, kuhu on sobiv saata eeskätt poliitilisi invaliide, aga mitte täie jõu ja tervise juures püsivaid isikuid, kellel või endiselt suus ära sulab.

Ent – teisalt on mul hea meel, et Eestil on olemas selline salarelv, mis esialgu ilmselgelt oma aega ootab, et siis õigel hetkel sähvatada. Omal ajal oli ju Suurbritannia jaoks erakordne õnn, et neil leidus aktiivsest poliitikast eemale puksitud Winston Churchill, kes kõige kriitilisemal tunnil taas postile astus. Muidugi ei soovi ma Eestile maailmasõda, aga Indreku parimad päevad on kindlasti veel ees.







Seotud postitused

Euroopa valimisseaduse reform

Kõnealune menetlus puudutab briti liberaaldemokraadi Andrew DUFFi raport ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akt.

ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

Veel mõni näide muutustest, mida reform kaasa toob:

  • Poolavatud nimekirjad- kodanikul on võimalik hääletada nii isiku kui nimekirja poolt.
  • Riigid, millel on rahvaarv üle 20 miljoni, jagavad valimispiirkonna teatavaks arvuks piirkondlikeks valimisringkondadeks.
  • Parlamendiliikmete arv on 751, alammäär riigi kohta on 6 ning ülempiiriks säätakse 96.
  • Kogu liidu territooriumist moodustatakse üks täiendav valimisringkond, kust valitakse 25 liiget.
  • Moodustatakse valimisamet, kuhu kuuluvad EP, Komisjoni ja liikmesriikide esindajad.
  • ELi erakondade üleliidulised nimekirjad on vastuvõetavad, kui: 1) seal on kandidaate vähemalt 1/3st liikmesriikidest, ja 2) nimekirjad on sooliselt tasakaalustatud.
  • Igal valijal on üks lisahääl ning selle saab ta anda üleliidulise valimisringkonna kandidaadile.
  • ELi valimisringkonnas kohtade jaotamiseks künnist ei kehtestata.
  • Valimistel on hääletamisel vanuse alampiir 16 aastat ning kandideerimisel 18 aastat. Selle sättega tahetakse julgustada Euroopa noori rohkem valimistest osa võtma.
  • Kandidaat võib olla üles seatud samaaegselt ELi valimisringkonnas kui ka ühe või mitme riigi valimisnimekirjas.
  • Valimispäevadeks on laupäev ja pühapäev, valimised toimuvad maikuus. Põhjuseks on see, et siis oleks Parlamendil võimalik oma tööd paremini korraldades kiirendada uue Komisjoni presidendi valimist ning ennetada ühtlasi suvevaheaja algust mitmes liikmesriigis. Hetkel on valimispäevad neljapäevast-pühapäevani ning valimised toimuvad juunis.
  • Kui tehnilisest ning õiguslikust seisukohast on usaldusväärsus tagatud, on alates 2004. aasta valimistest kasutusel elektrooniline hääletamine.

 

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+COMPARL+PE-440.210+02+DOC+PDF+V0//ET&language=ET

Seotud postitused