Tag Archives: emp

About my activities

The European Parliament is directly elected institution, which represents about 500 million citizens and their interests which are of course very differing. The EP is in close co-operation with the European Commission and European Council; together they produce legislation on issues affecting our daily lives, for example environment protection, consumer rights, equality, transport and the free movement of people, capital and services. Not to mention human rights.

The subjects or topics I am engaged in are mainly connected to the committees and delegations I sit at, although these are rather close to my heart as well.

Among them is, for instance, Iceland, the country that 1st recognised the restoration of the independence of Estonia in 1991. Currently the negotiations on Iceland’s possible accession to the EU are being held. But does the small island-state itself event want to join? Recent polls have showed that people are rather sceptical, even the political groups in Althingi have been said to debate on the issue quite seriously. If Iceland were a Member State, its economic prospects might look better than they do currently in view of the so-called Icesave case, although the latter will not be tied to the negotiations. The EU on the other hand may have a stronger voice in the Arctic region. And this is a region that will attract very much attention in the years to come…

As former Chancellor of the Ministry of Foreign Affairs in Estonia, I was appointed the Green shadow rapporteur in AFCO regarding the European External Action Service report. Guy Verhofstadt (Belgium, EPP) and Elmar Brok (Germany, S&D) were jointly writing the report on how the new “Ministry of Foreign Affairs EU” must be constructed. This involved months of work on when and where to emphasise Human Rights, how to set up crisis prevention and management, who should be in charge of the delegations, how to deploy development aid, how much and in what areas should the EP have control over their budget and so on.

Of course having such an institution as the EEAS is vital if the EU will want to speak with one voice on a global level – or with its neighbours, for that matter. The issue of energy security is the first practical challenge that comes to mind…

This autumn the European Parliament adopted the Alejo Vidal-Quadras (Spain, EPP) resolution on security of gas supply, which calls for the EU to introduce a regulation in order to further secure gas and energy supply in Europe. The document contains several methods and ideas on how to prevent future gas conflicts as seen in the case of the Russian-Ukrainian problems in recent years. This regulation would provide preventive safety measures to ensure that nobody would be left in to the cold.

This reminds that one has to think beyond (but not excluding) its national borders in Europe. Internet freedom and intellectual property rights are issues that affect us all, especially when EU will introduce reforms in this field in the near future regardless whether you are a consumer or a provider of Internet content, be it written articles, music or videos. How should the EU respond to illegal file sharing? We are living in the 21st century and we all download a variety of things from the net. But what about the people that provide the content? If we chose to restrict downloading in today’s form, what measures can be taken? To what extent can we monitor peoples’ activities online? As anyone may guess, these questions affect us all.

Should there be introduced any directives or regulations on a EU level that the citizens will regard unsuitable, lacking or simply bad and they wish to change it – or even call for creating an entirely new EU policy – they have the chance to do so with the European Citizen Initiative. This is a project going to be launched next year, with the aim of giving EU’s citizens the right to introduce an idea for new legislation by the Commission; the latter has to respond and justify its answer and action that will or will not follow.

This is undoubtedly a big step in the development of the citizen society, moreover that all people from all Member States can have a say. This all will have to follow strict rules that are currently in the making. For example, according to the latest state of play, at least 1 million signatures have to be collected from at least 1/3 of the Member States, plus the number of signatures has to be proportionate to the population of that state. This opens up an even greater window of opportunity for small countries. As for now, the setting up of the system continues.

Islandi liitumine ELiga

Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

Juulikuu täiskogul Strasbourgis võeti 7. juulil vastu resolutsioon, millega Parlament tervitab Islandi võimalikku ELi 28ndaks liikmesriigiks. Saadikud tervitasid ELi liidrite hiljutist otsust alustada liitumisläbirääkimisi Islandiga, kes esitas Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse 2009. aastal. Parlament nõuab samas, et Island lõpetaks täielikult ELi seadusandlusega vastuolus oleva vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest.

Islandi liitumine võimaldaks ELil osaleda aktiivsemalt Arktika piirkonna tegevuses, öeldakse Cristian Dan Preda (EPP, RO) koostatud resolutsioonis, mis rõhutab ka riigi “tugevat demokraatlikku kultuuri”. Island kuulub juba praegu Schengeni alasse, on NATO liige ning tal on ELiga vabakaubandusleping alates 1973. aastast.

Icesave’i küsimuses rõhutab resolutsioon, et Island on kohustatud tagama miinimumhüvitised Icesave panga hoiustajatele Ühendkuningriigis ja Hollandis, nagu EFTA järelvalveamet ütles oma märgukirjas 26. mail. Peale Icesave panga kokkuvarisemist panid Islandi valijad 6. märtsil toimunud referendumil veto tagasimakse plaanile.

Kuigi Island on Euroopa majanduspiirkonna (EMP) liige ja järgib enamikku ELi õigusaktidest (eelkõige ühisturu valdkonnas), peab riik siiski oluliselt reformima oma finantsjärelvalvesüsteemi ülesehitust ja toimimist, ning ka seda, kuidas määratakse ametisse kohtunikud, prokurörid ja kõrgemad kohtuametnikud.

Islandiga tuleb põhjalikke läbirääkimisi pidada veel põllumajanduse, kalanduse, maksustamise, majandus-ja rahapoliitika ning välissuhete poliitika osas. Islandi jaoks on kõige murettekitavam teema kalandus, kuna vaalapüük  on Islandi kultuuris väga tähtis.

Islandi avalikkuse toetus ELi liikmelisusele on alates 2009. aasta suvest vähenenud, ning on karta, et see väheneb veelgi.. Islandi võimudelt palutakse seetõttu avaliku arutelu algatamist, et selgitada välja Islandi kodanike mured ELi liikmelisuse osas

Üks põhjuseid, miks Islandi avalikkuse toetusveelgi väheneda võib, on vaalapüüki puudutav muudatusettepanek eelmainitud resolutsioonis. Muudatusettepaneku autoriteks olid kaks Roheliste fraktsiooni Parlamendiliiget, Indrek Tarand ja Heidi Hauttala. Muudatusettepanek võeti juuli plenaaril ka vastu. Autorid ise kommenteerisid seda nii: “Nüüdsest panevad vaalad oma poegadele nimeks Indrek ja Heidi”.






Lisainfo ELi laienemise kohta:



Šveits, Island ja Norra ning Euroopa Majanduspiirkond (DEEA)

Delegatsioon Šveitsi, Islandi, Norra, aga ka Fääri saarte, Gröönimaa ja Lichtensteiniga suhtlemiseks on tekkinud mitme erineva delegatsiooni sulandamise teel. 1981.a asutati delegatsioon Šveitsiga suhtlemiseks, 1987.a delegatsioon Islandi ja 1982.a delegatsioon Norraga suhtlemiseks. 1994.a loodi Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarne ühiskomisjon, et aidata senisest enam tagada demokraatliku kontrolli EMP lepingutega seotud valdkondades.

Täna on need delegatsioonid põhimõtteliselt üheks, DEEA nimeliseks delegatsiooniks kokku sulatatud. Ülesannete sekka kuulub teiste seas ka koostöö Lääne-Põhjamaade Nõukoguga (eelpool mainitud Island, Gröönimaa ja Fäär saared), Põhjamaade Nõukoguga, Arktika piirkonna parlamentaarse konverentsi ja Läänemere parlamentaarse konverentsiga. DEEA on ühtlasi viimase kahe institutsiooni liige.

DEEA kohtub EMP riikide delegatsioonidega korra aastas; EMP parlamentaarne ühiskomisjon, kuhu kuuluvad võrdne arv EP, Islandi, Norra ja Lichtensteini parlamentide saadikuid, tuleb kokku  kaks korda aastas.