Tag Archives: eelarve

Euroopa eelarvest koostaja prisma läbi

Euroopa eelarvest huvitavalt kirjutada on tegelikult võimatu, sest isegi selle raha jaotajad ja tarbijad ei näe enamasti tervikpilti, vaid on huvitatud üksnes iseenda tillukesest eelarvereast ja nirisevast või kohisevast rahavoost. Nii näiteks on Euroopa Parlamendi eelarve aastas pisut alla 2 miljardi euro, (EL kogueelarve on 168 miljardit) ning selles omakorda 76 lisatöökohta lausa piisk meres kulu mõttes (2 miljonit). Ometigi oli 76 poliitilise ametniku lisatöökoha tekitamine vaat et keskseks vaidluseks. Sest kriisiaegadel kokkulepitu kohaselt peab viie aasta jooksul institutsioonide koosseise vähendama kokku 5%. Aga targalt on parteid leidnud, et parteipoliitilised ametikohad pole justkui päris ametikohad. Ütlen kohe, et mina loomulikult olin selle plaani vastu ja kasutasin kõiki raportööri käsutuses olevaid võimalusi, et ka teised oleksid selle vastu. Muide, lõpuks jäi puudu vaid natuke (oleksin pidanud kaks päeva varem komisjoni sekretariaadi ja parteijuhtide kavalast plaani blokk-hääletuse osas teada saama) ning õnnest. Kui vaid 20 plenaaril osalejat lisaks oleks minuga sama meelt olnud, siis oleks ka tulemus olnud minu nägu. Tarvis oli kvalifitseeeriutd häälteenamust ehk 376 poolthäält. See tuli napilt. Kuid kolleegide heakskiitev naer minu asjakohase sõnavõtu puhul lubab oletada, et tulevikus pole võitlus kulude normaliseerimiseks sugugi mitte lootusetu:

Suure rahavankri juures oli teinegi oluline aspekt, milles raha küll summaarselt vähem kui piimakarjade toetuseks või raudteede ehituseks, aga seda raha kasutatakse täitsa valel otstarbel. Tegemist on endiste volinike ”kompensatsioonidega”, mis on 70% nende endisest palgast ja seda makstakse koguni 3 aastat volituste lõppemise järel. Paraku ei taha endised volinikud üldse alluda eetikakoodeksi ja käitumisjuhise nõuetele ning astuvada samal ajal meelsasti tööle igasuguste lobbifirmade, rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste heldete tööandjate juures. Mille vastu väidetavalt just see kompensatsioon meid kaitsma peakski. Eriti julmalt tegutses Jose Barroso, aga ka Neelie Kroes ja Siim Kallas ning mitmed teisedki endised volinikud. Et see seadustevastane ja bojaarlik käitumismall lõpeks, tegime koos Ernest Maragalliga parandusettepaneku 20% ulatuses need assigneeringud külmutada ehk reservi panna. Vabakslaskmise tingimuseks on uus käitumiskoodeks, mis lubaks ka rikkujaid vastutusele võtta. Minu suureks heameeleks leidis ka pearaportöör Jens Geier (S&D, Saksamaa) et mõttel on jumet ning plenaaristungi hääletusel tuli ettepanekule ülekaalukas toetus. Nüüd saame näha, kuidas lõpuks nn lepitusmenetlusel jääb, sest Euroopa Komisjon on juba avaldanud oma pahameelt ning seoses eelviidatud parlamendi omapoolse sigatsemisega on võimalik et minu jaoks üks halbadest asjadest teostub ikkagi. Aga äkki on võimalik siiski ka veel mõlemale pahele ots peale teha … Sellekohane sõnavõtt plenaaril on siin :

(NB! Selles sõnavõtus on insaideritele vähemalt 2 aspekti – asepresident Georgijeva naer näiliselt täitsa lapseliku raudtee kujundi ajal, sest ta teab tagatoajutte 🙂 ning slovaki diplomaatide sööst oma ministri juurde, et talle seletada, kas raportöör oli siiras või pilkehimuline 🙂 Lisaks veel ka saab naerda minu ex tempore sõnavõtus tehtud inglise keele apsude üle)

Kolmanda momendina märgiksin seda, et formaliseeritud ja sagedasti liiga koreograafiast küllastunud eelarvereeglistik vajab hädasti uuendamist, et otsustamise õigus ja vastutamise kohustus oleksid ikka ühildatud. Praegu see nii pole ning sestap näiteks vastutan mina asjade eest, mida ma pole unes igatsenud ega initsieerinud: näiteks saadikute autojuhtide parlamendi palgale võtmise eest. Kui seni oli seda teenust sisse ostetud, siis nüüd hakkab kuluma 3,7 miljonit eurot enam. Ning ammugi oleks aeg lõpetada euroametnike omaaegsete ametiühingute väljavõideldud privileeg spetsiaalsest inflatsioonikordajast. Kui Mario Draghi Frankfurtis leiab, et inflatsiooni euroalas peaaegu polegi, siis Euroinimeste tarbeks leiutab Komisjon oma valemi abil ikka tubli 3,3 protsenti raha odavnemist. Mis omakorda kajastub kohustuslikus palgatõusus. Proovin eelolevatel aastatel ka selle halva ilminguga sõdida, kuigi see loomulikult ei mõju hästi ja positiivselt minu isiklikule poliitilisele arengule 🙂 Vastav raportööri sõnavõtt plenaaril on siin:

(NB! Insaiderite tarbeks on lõpuosas sõnumeid ka Euroopa Kontrollikoja kohta, mis peaksid eriti meeldima meie praegusele presidendile, kel ainsana eestlastest vahetut kogemust mainitud asutusega 🙂

Kokkuvõttes sündis oktoobrikuisel plenaaristungil ka üks tillukene Eesti rekord: mitte kunagi varem pole Eestis valitud saadik saanud plenaari protokolli ühe nädalaga kirja tervelt kuut (6) suulist sõnavõttu, kogupikkusega 16 minutit. Ajaloo ilu mõttes lisan allpool ka need teised videod, kuid nende vaatamine on kohustuslik üksnes Eesti eesistumisega seotud ametnikele ja poliitikutele. 🙂
(See puudutab volinik Navracicile sõnade peale lugemist suveaja ja talveaja kasutuse osas)
(see on nn Blue Card küsimus, sest Front National`i esindaja madame Montel on tegelikult tõesti tüütu nii eelarveprotsessis kui ka Kremli asjade edendamisel…)

Euroopa eelarvepakett hakkab valmis saama

Martin SCHULZ - EP President meets with MEP Indrek TARAND
Martin SCHULZ – EP President meets with MEP Indrek TARAND

Euroopa tuleva aasta eelarve koostamine on täies hoos ja varsti esitatakse pakett ka liikmesriikide valitsustele läbirääkimiseks. Üks läbirääkijaist sai sel nädalal Europarlamendi presidendilt Martin Schulzilt teele kaasa käepigistuse ja väikesed õpetussõnad.

© European Union 2016 – European Parliament

EP eelarveraport võeti vastu

Neljapäeval plenaaristungil hääletusel olnud EP enda eelarveraport läks viimastel minutitel siiski veidi kõrbema. Parteid, individuaalsed liikmed, kantseleitöötajad ja ajakirjanikudki survestasid igaüks omal kombel. Ning töökeelest kadus inimkeel ja asendus protseduurireeglite väänamisega… Siiski, väike huumor aitab igas olukorras nagu kinnitab lisatud video. Pikemalt tuleval nädalal…

Vor dem Bankrott

Kirjutasime sakslaste ja hispaanlaste jaoks ühe artikli Euroopa eelarvest:
Helga Trüpel, Sven Giegold, Heidi Hautala, Indrek Tarand, Monika Vana “Vor dem Bankrott: Auf die Zusagen, die die Mitgliedsländer gegenüber der Europäischen Union gemacht haben, müssen Zahlungen folgen. Sonst folgt der finanzielle Kollaps. Ein Gastbeitrag.”, 13.11.2014, Der Tagesspiegel

Single Seat kampaania ja Häfner-Fox raport

Pealkiri on halb, sest ei kutsu lugema, kas pole? Aga see eest on ta täpne, kuna just Single Seat Campaign, mida käesolevas koosseisus juhib Edward McMillan-Scott on (ehk Euroopa Parlamendile vaid üks asukoht kahe asemel) on olnud jõulisemaks vastuseks kriitikale, et mõttetu pendeldamine kahe linna – Brüsseli ja Strassburgi vahel lõppeks. Ning eelmisel kolmapäeval võeti suure hääleenamusega vastu Gerald Häfneri (Saksamaa, rohelised) ja Ashley Foxi (Suurbritannia, Euroopa Konservatiivsed Reformaatorid) selleteemaline raport. Raporti tekst avaneb siit.

Teatavasti on EP suurimaks mainerprobleemiks olnud, et kord kuus võetakse ette kallis ja mõttetu reis Brüsselist (kus paikneb enamik teenistujaid) ja Luxemburgist (kus paikneb ka tuhandeid teenistujaid) Strassburgi. Parlamendiliikmete seisukohast tegelikult suurt vahet pole, sest reisitakse ju niigi iga nädal. Aastas kulutatakse väidetavalt erirongi (mis sõidab privilegeeritud kiirusega) ja autovoolu peale 200 miljonit eurot. Ehkki vahetult enne hääletust tutvustati ka teist uuringut, mis väitis, et kulutatakse 55 miljonit eurot. Loomulikult oli mängu toodud ka keskkonnakaitse argument, ent siingi anti erinevate analüütikute poolt suhteliselt lahknevaid arve. Keskmiselt siis 19 000 tonni CO2 heidet aastas. Rääkimata sellest, et hooned Strassburgis vajavad kulutusi, mis sest et enamuse aastast tühjalt seisavad.

Paljud on kuulnud sellest loost, see ehk ongi tuntuim EP omadus, peale ehk selle, et ta on ainus vabalt valitud institutsioon Euroopas. Nii Komisjon ja kõik muud on kas valitsustevaheliste kokkulepete ja sisepoliitiliste sahkerdamiste kaudu tippmehitet ning alamvägi väidetavalt ausate bürokraatlike konkursside (concours) kaudu täidetud. Vähemtuntud on fakt, et Aluslepingud määratlevad töökohaks Strassburgi, Lissaboni Leping lubab tegutseda ka Brüsselis. Aga parlamendiliikmed tegutsevad ju tegelikult ka oma koduriikides ja isegi väljaspool Euroopa Liitu. Kõike seda Lepingusse panna ei saakski.

Niisiis, võtsime tegelikult vastu soovitusliku otsuse muuta Lepingut nii, et Parlament saaks ise otsutada, kus ta töötab. Aga paraku on sellise muutuse sünd hoopiski Nõukogu algatusel võimalik, kus antud küsimuses peaks olema üksmeelne otsus. Prantsusmaa ja Luxemburg on siiani vastu olnud ning pole ette näha nende positsiooni muutumist. Alles eelmisel aastal andsid nad Ashley Foxi raporti, mille tulemusel käidi Strassburgis üks kord vähem kui Leping nõuab, kohtusse ja said õiguse. Nii et saaga jätkub sirge paigalseisuga ehk pendelränne jääb.

Mõelgem ent korraks unistavalt ja suurelt. Oletame, et Lepingut hakatakse muutma. Enamik parlamendiliikmeid on veendunud, et siis saab Parlamendi asukohaks Brüssel automaatselt. Samas mina sellega automaatselt nõus poleks. Vähe sellest, et mulle isiklikult on Strassburg palju armsam linn, milles on linnalik ruum ja esteetika palju enamarenenud kui Brüsselis, eriti viimase eurokvartalis. Kuid sisulisemalt, vaadates tänaseks laienenud Euroopa Liitu, näeme kui perifeerne on Brüsseli asend selles. Keskpunktiks sobiks ehk kõige rohkem hoopis Praha. Seega, kui Leping avada, siis ikka kogu debatiga, kus see asukoht peaks olema. Ning kui juba Leping avada ühes asjas, kas poleks mitte mõistlik korraga ette võtta ka muud kitsaskohad? Äkisti kirjutada ja läbi rääkida kogunisti täiesti uus Leping? Just seda viimast kardavad paljud parlamendiliikmed kõige rohkem, ehkki üha kasvab ka arusaam, et ilma uue põhiseaduseta Euroopa Liidu tervis vaid halveneb.

Hääletustulemused (link):
POOLT: 483 (73%)
VASTU: 141 (21%)
ERAPOOLETU: 34 (5%)

Viited:

Discharges … :)

Euroopa Parlament teostab ka järelvalvet kõikide institutsioonide eelarvekasutuse asjus ning kord aastas hääletame selle üle, kas kinnitada kulutused või mitte.  Aluse annavad TFEU artiklid 17 ja 317.  Mittekinnitamist võib põhjustada mõni skandaalihõnguline rahakasutus, korruptsioonikahtlus või veelgi enam – kui eelarveeraldisi jääb üle, vaat siis on kuri karjas!

Kolmapäeval (17.04) oli hääletamiseks ei rohkem ega vähem kui 50 selleteemalist raportit, neist enamiku autoriks Eelarve Kontrollikomisjoni liige Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE; Holland), kellele läks seega hoobilt edetabelisse 39 korda raportööriks olemist.  Eelmisel aastal sai sellise skoori kirja rahvaparteilane Rumeeniast (Monica Macovei).   Raportid on iseenesest lihtsad, kõigepealt loetletakse hulgaliselt Komisjoni dokumente üles ja nende alusel siis resolutiivselt:

Donne décharge au directeur de l´Agence exécutive “Éducation, audiovisuel et culture” sur l`execution du budget de l`Agence pour l`exercice 2011.

Ja, jah – te nägite õigesti, sest justnimelt üleeelmise aasta auditeid meie kinnitamegi.

Loomulikult oli nii tähtsa teema  arutamisele saabunud ka hulgaliselt Kontrollikoja liikmeid, Kersti Kaljulaid teiste seas.  Mida nad täpselt tegid siin jäi mulle segaseks, aga eks neile ole see omamoodi “heinatöö lõpp” ja pidulikum puhk muidugi….

Loetlengi nüüd järjest kõik ametkonnad, mis said indulgentsi 2011 aasta kulude kohta. Tunnistades, et ikkagi on mõned nendest minu jaoks müstilise iseloomuga ja ma pole veendunud, et nad tegelikult ka kuskil eksisteerivad.  Kui keegi lugejatest viitsiks guugeldada, et kus nad paiknevad ja palju neis inimesi töötab, oleksime teinud suure sammu teadmiste teel ning võiksime ehk kujundada ühiselt miski seisukoha nende otstarbekuse suhtes.   Niisiis:

1. Peatükk III, Komisjon

2. Kontrollkoja spetsiaalraport Komisjoni kontekstis

3. EL üldeelarve, Euroopa Parlament

4. 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufond.

5. Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Nõukogu

6. Euroopa Kohus

7. Kontrollikoda

8. Majandus- ja Sotsiaalkomitee

9. Regioonide Komitee

10. Euroopa Ombudsman

11. Euroopa Andmekaitse superviisor

12. Euroopa Välisteenistus

13. Euroopa agentuurid

14. Euroopa Energiaregulatsioonide Koostöö Agentuur

15. BEREC – Euroopa Elektroonilise Side Regulaatorite KEHA….

16. Euroopa Kehandite Tõlkekeskus

17. Euroopa Arengu ja Kutsehariduse Keskus

18. Euroopa Politseikolledz

19. Euroopa Lennuturvalisuse Agentuur

20. Euroopa Pangandusautoriteet.

21. Euroopa Keskus haiguste kontrolliks ja ennetamiseks

22. Euroopa Kemikaalide Agentuur

23. Euroopa Keskkonna Agentuur

24. Euroopa Kalanduse Kontrolli Agentuur

25. Euroopa Toiduturvalisuse Agentuur

26. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Agentuur

27. Euroopa Kindlustuse ja Tööpensionite Autoriteet

28. Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut

29. Euroopa Ravimite Agentuur

30. Euroopa Uimastite ja Uimastisõltlaste Monitoorimise Keskus.

31. Euroopa Mereturvalisuse Agentuur

32. Euroopa võrkude ja Infojulgeoleku Agentuur

33. Euroopa Raudtee Agentuur

34. Euroopa Varade (Securities) ja Turgude Autoriteet

35. Euroopa Treeningu Fond

36. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur.

37. Euratomi Varustamise Agentuur

38. Euroopa Elutingimuste ja Töötingimuste PArandamise Agentuur

39. EUROJUST

40. EUROPOL

41. Euroopa Põhiõiguste Agentuur

42. FRONTEX (operatiivkoostöö manageerimise välispiiridel agentuur)

43. Euroopa GNSS Agentuur (Global Navigation Satellite System)

44. ARTEMIS Ühisettevõtmine (PPP uurimiseks ja arenduseks)

45. PUHAS TAEVAS – Aeronautika ja Keskkond

46. ENIAC Ühisettevõtmine (nanoelektroonika)

47. Kütuserakud ja Vesinik

48. Innovaatiliste Ravimite Initsiatiivi Ühisettevõtmine

49. ITER Ühisettevõtmine

50. SESAR Ühisettevõtmine (PPP arendab Single European Sky projekti)

Nagu näha ei ole eelmisel aastal alustanud ja Tallinnas peituv Infotehnoloogia Agentuur veel siin kirjas, eks tuleval aastal siis.  Muideks, ma ei kasutanud ametlikku eurokeelt eestikeelsete nimetuste kirjapanekul, sest pidasin oma nurgelist mõistelist tõlget antud asja sisu edasiandmisel paremaks meetodiks.