Tag Archives: Arktika

Spitsbergeni leping

18. oktoobril esitles asepresident Diana Wallis raamatukest, mis küllap Eestilegi tähendust omab. Raamat käsitleb Spitsbergeni ehk Tervamägede Lepingu võimalikku ajakohastamist, sest Esimese Ilmasõja järel ilmavalgust näinud leping ei ole Arktikas toimunud ja toimuvate looduslike muutuste ning poliitiliste protsesside suhtes enam ilma vastuoludeta.

Omas ajas oli Spitsbergeni Leping väga innovaatiline ja radikaalseid uuendusi pakkuv. Ning kuna noor Eesti Vabariik oli 1920datel just innovaatiline ja uuendusmeelne, siis pole ime et meie samuti selle Lepingu liikmesriigiks saime. Paljuski on Teravmägede Leping vaimses mõttes aluseks pärast Teist Maailmasõda tehtud Antarktika Lepingule. Demilitariseerituse nõue on sarnane, samas majandustegevuse regulatsioonid sootuks erinevad.

Arktika geopoliitika on vägagi vaikselt kulgev protsess, milles sisalduvad ent küllaltki suured pinged ja ohud. Seepärast on soovitud, et Arktika puhul kehtiks samasugune rezhiim kui Lõunamandril. Millele ent avaldavad vastupanu nn rannikuriigid, eeskätt Venemaa ja USA aga mitte vähem ka Norra ja Taani. Potentsiaalsed maavara kaevandamise tulud on silmipimestavad. Samas on kliimamuutusega kaasnev jääkilbi vähenemine avamas uusi laevateid, mis lühemad ja piraadivabamad kui hetkel Aasiast Euroopasse kaupu toovad veeteed. See lisab Põhja Jäämere ka Hiina, Jaapani, Korea ning Euroopa Liidu kui terviku huvisfääri. Poliitiliselt väljendub see soovides saada täiskohaga vaatleja staatus Arktika Nõukogus. Mida omakorda ei soovi arktika põlisrahvad.

Kuigi Antarktika on manner ja Arktika on ookean (sestap ka rannikuriikide veendumus, et Arktika kasutamist reguleerib piisavalt rahvusvaheline mereõigus) on neil looduslike protsesside mõttes palju sarnast. Ning seda kummalisem oli lugeda, et Eesti Vabariik soovib end taandada Antarktika Lepingu lisast, nn Madridi Protokollist. Karismaatiline riigikogulane Karel Rüütli sooviks koguni Antarktika Lepingust välja astuda. Püha lihtsameelsus küll!

Alguses arvasin, et sellised ideekesed sünnivad lihtsalt hariduse puudusest, mis noorpoliitikute puhul ju üsna tavaline. Kuid hiljuti sain kirja Austraalia senaatorilt Brownilt, kes osutab murelikult Venemaa uuele Antarktika strateegiale. Strateegias pole puudu putinlikust pompöössusest ja soovunelmatest (näiteks laevastiku saatmine Lõunamerele). Kumab läbi ka Põhjapoolusel juba katsetatud vapipaigalduse impeeriumi-nostalgia. Aga tõsisem on varjatud soov Antarktika Lepingu rikkumist ette valmistada: maavarade kasutuselevõtuvõimaluse loomiseks tegevusi alustades.

Loomulikult kutsub selline tegevus esile vastutustundlike riikide vastuargumendid ja -tegevuse. Seda üllatavam, et Eesti näikse sedapuhku marssivat ühte jalga hoopis Vene Föderatsiooniga. Teisiti ei saa Madridi Protokolliga mitteühinemist kuidagiviisi mõista. Loodan, et see samm ikkagi tekkib lollusest, mitte mõnede asjassepuutuvate isikute soovist Venemaale teeneid osutada. Ent kui ehk varsti hakatakse ehk ka Spitsbergeni Lepingust lahkumisest rääkima, siis saavad kinnitust minu kõige halvemad kartused.

Viited:


Mõni sõna Islandi viimastest arengutest

Eile ilmus EurActivis, ühes suurimas Euroopa Liidu teemasid kajastavas uudisteportaalis intervjuu Indrek Tarandiga. Teemaks oli Island ja Euroopa Liit .

Intervjuud on võimalik lugeda siit.

Indrek Tarand on Euroopa Parlamendi Islandi delegatsiooni liige ning EP ja Islandi parlamentaarse ühiskomisjon (Joint Parliamentary Committee) liige.

Iceland's EU accession


The Iceland’s EU accession negotiations are currently on. As by this accession the EU’s presence in the AC would, it is a strategically great chance to play a more active and constructive role in the Arctic region, also contributing greatly to the multilateral governance. It could also help to solve collective environmental problems and increase EU’s interest for the Arctic and for its protection on both regional and international level.

A resolution on Iceland’s accession was adopted in July plenary and therewith the EP welcomed the prospect of Iceland becoming the 28th Member State of the EU. Iceland filed its accession application in July 2009. At the same time, Parliament asked Iceland to cease all whaling which is in contradiction with EU laws and that the preservations the country has lodged with the International Whaling Commission should be dropped.

Iceland’s accession would allow the EU to play a more active role in the Arctic- region which is already of growing importance for the EU (and for the rest of the world). Iceland is part of the Schengen Area, is a NATO member country and signatory of the European Free Trade Agreement (EFTA).

Although Iceland is already cooperating closely with the EU as a signatory of the Schengen Agreements and as a member of the European Economic Area (EEA), having therefore adopted a significant part of the acquis communautaire (notably single market legislation), the state still need to substantially reform the organisation and functioning of its financial supervisory system, and the way judges, prosecutors and supreme judicial authorities are appointed.

The two major issues during the accession talks are banking and fisheries. Other policy areas that will also have to be fully negotiated with Iceland are agriculture, taxation, economic and monetary policy and external relations. One of the most challenging and sensitive issues for both Iceland and the EU member states is whaling. Whaling plays an important role in Iceland’s traditional coastal culture and Icelanders tend to perceive the accession to the EU as a great threat to their national identity.

The support of the public in Iceland has gradually decreased since the summer of 2009, and there are signs that let us believe it will decrease even more. Therefore Iceland’s authorities have been asked to start a public discussion in order to find out what are the main concerns for Icelanders regarding the membership.

One of the reasons why the public support for the accession could decrease is an amendment about whaling made in the resolution. The amendment was made by two MEPs from the Greens, Indrek Tarand and Heidi Hauttala (Finland). The amendment was adopted in the July plenary.

Commenting on the resolution, the authors said:

“This is a great result for all those who have campaigned long and hard against whaling all over the world. This resolution sends a strong signal that if Iceland is serious about membership of the European Union, it must respect international standards. We hope that Iceland will now join the rest of Europe in seeking to put an end to this inhumane practice in the rest of the world”

And they added that from now on, whales would be naming their sons Indrek and Heidi.

For more information, please read:
European Parliament: “European Parliament resolution of 7 July 2010 on Iceland’s application for membership of the European Union”
Green EFA: “Whaling: Parliament insists that Iceland cease all Whaling at EU accession”
Europa: “EU opens accession negotiations with Iceland.”
Euractiv: “EU kick-starts Iceland’s accession.”

Additional information on EU enlargement:
Europa: “EU enlargement.”
European Parliament: “EU enlargement”

Arktika nädal

Lähikuudel tuleb parlamendis arutlusele Arktika (nn High North) raport. Seal tuuakse ära, milline peaks olema Euroopa strateegia ja panus seni veel suhteliselt avastamata või õigemini rakendamata põhjapooluse arengule. Paraku pole Norra ja Island veel ELi liikmesriik, seega haare võib osutada natuke nõrgukeseks, kuid sellegi poolest on meil olemas erinevad organisatsioonid nagu Arktika Nõukogu, mis on põhiline nii-öelda platvorm, kus selle piirkonna teemasid ühiselt käsitletakse; EL on seal esialgu vaatleja rollis. Kuid lisaks on ka rahvusvaheline õigus, ÜRO Mereõiguse konventsioon (UNCLOS) ja muud lepped, millega seal esialgu talitada saab.

Olles varsti valmiva EP dokumendi variraportöör võtsin eelmisel nädalal osa EP Arktika foorumist, milles istuvad koos Soome saadikud Liisa Jaakonsaari (S&D), kauaaegne Soome parlamendisaadik ning endine tööminister; Anneli Jäätteenmäki (ALDE), endine põhjanaabrite justiits- ja hiljem ka peaminister; sakslaste poolelt on esindatud Birgit Jastram-Schnieber (EPP), samuti staažikas Bundestagi saadik ning Konrad Adenaueri Fondi juhatuse liige ning Michael Gahler (EPP), EP Saksamaa saadik juba 11 aastat.

EP Arktika Foorumi liikmeid ühendab ühine mure ja huvi meie põhjapooluse pärast ning soov aidata kujundada ELi ühtset Arktika strateegiat ja seisukohti, mille pinnal saaks tulevikus meie tähtsate strateegiliste partneritega suhelda. Lühidalt öelduna on Arktika Foorum üks peamiseid allikaid, kust saavad alguse kõik suuremad EP Arktika teemalised üritused, uuringud ja seminarid.

Eesti lippu tuleb siin kõrgel hoida, sest me oleme juba ammusest ajast Arktika riik: 1930.a ühines Eesti Spitzbergeni ehk Teravmägede lepinguga, millega kehtestati Norra suveräänsus Svalbardi üle ning ala kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Norra Kuningriik Eesti Vabariigi okupeerimist ei tunnustanud ja leping on jõus tänaseni. Sellepärast teame me, et ookeanipõhi pole koht, kuhu teised riigid oma lippu torkama peavad – ka selliste asjade ennetamise eest tuleb hoolt kanda…

Käesolev nädal aga algab esmaspäeval Arktikateemalise fotonäituse avamisega: Visions of Canada’s North, mida korraldab eelpool mainitud raporti autor Michael Gahler (EPP, Saksa), kes muuseas räägib ka mõni sõna eesti keelt, olles olnud Saksa suursaadik Soomes.

Sõnavõtte, arvamusi ja käepigistusi täis õhtupoolikule järgneb kerge reflekteerimisperiood kuni neljapäevani, mil algab kahepäevane Arktika sümpoosium. Aspeni instituudi, Polar Foundationi ja Monaco Prints Albert II ja EP roheliste korraldatud üritusel räägitakse nii piirkonnaga seotud teadusuuringutest ja -projektidest, aga ka geopoliitilisest mõõtmest ning milline valitsemismudel piirkonnale kõige sobilikum oleks, kas regionaalne või multilateraalne? Kuidas käsitleda lähitulevikus piirkonda käsitlevaid ohte? Lisaks kuuleb ka Euroopa Komisjoni, Norra, USA, Kanada, Islandi, Taani, Gröönimaa ja Venemaa esindajate seisukohti selle osas, mida peaks ette laevandusega, kuidas kaitsta põlisasukate õigusi ja keskkonda ja viimaks – mida kujutab endast Arktika ülikool.

Kohal on mitmeid eksperte erinevatest institutsioonidest, reedel on avakõnelejaks Herman Van Rompuy.

Kõik huvilised saavad hetkel lisainfot allolevalt lingilt. Kannatlikumad võivad oodata mu järgmist sissekannet.

Arctic futures symposium

Islandi liitumine Euroopa Liiduga

Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

Käesoleva aasta 7. juulil võeti Strasbourgis täiskogul vastu resolutsioon, millega Parlament tervitab Islandi võimalikku ELi 28ndaks liikmesriigiks saamist. Island esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2009. aastal. Parlament nõuab samas, et Island lõpetaks ELi seadusandlusega vastuolus oleva vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest.

Islandi liitumine võimaldaks ELil osaleda aktiivsemalt Arktika piirkonna tegevuses, mis on praegu ELi (ja ka terve ülejäänud maailma) jaoks kasvava tähtsusega piirkond.  Island kuulub juba praegu Schengeni alasse, on NATO liige ning tal on ELiga vabakaubandusleping alates 1973. aastast.

Kuigi Island on Euroopa majanduspiirkonna (EMP) liige ja järgib enamikku ELi õigusaktidest (eelkõige ühisturu valdkonnas), peab riik siiski oluliselt muutma oma finantsjärelvalvesüsteemi ning ka seda, kuidas toimub kohtunike, prokuröride ja muude kõrgemate kohtuametnike ametissenimetamised.

Islandiga tuleb põhjalikke läbirääkimisi pidada veel põllumajanduse, kalanduse, maksustamise, majandus-ja rahapoliitika ning välissuhete poliitika osas. Islandi jaoks on kõige murettekitavam teema kalandus, kuna vaalapüük etendab Islandi kultuuris väga olulist rolli ning nende jaoks kujutab ELi liikmeksastumine ohtu rahvuslikule indentiteedile.

Islandi avalikkuse toetus ELi liikmelisusele on alates 2009. aasta suvest vähenenud, ning on karta, et see väheneb veelgi. Islandi võimudelt palutakse seetõttu avaliku arutelu algatamist, et selgitada välja Islandi kodanike mured ELi liikmelisuse osas.

Üks põhjuseid, miks Islandi avalikkuse toetus veelgi väheneda võib, on vaalapüüki puudutav muudatusettepanek eelmainitud resolutsioonis. Muudatusettepaneku autoriteks olid kaks Roheliste fraktsiooni Parlamendiliiget, Indrek Tarand ja Heidi Hauttala. Muudatusettepanek võeti juuli plenaaril ka vastu. Autorid ise kommenteerisid seda nii: “Nüüdsest panevad vaalad oma poegadele nimeks Indrek ja Heidi”.

Lisainfo:

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1011&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/186&format=HTML&aged=0&language=

http://www.euractiv.com/en/enlargement/eu-kick-starts-iceland-accession/article-184391

Lisainfo ELi laienemise kohta:

http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm

http://www.europarl.europa.eu/enlargement/default_en.htm