Tag Archives: Andrus Ansip

Volinikest Viimast Korda

22. oktoobril hääletab Euroopa Parlament Jean Claud Junckeri komisjoni ametissenimetamise poolt ja vastu. Lõppenud on kuulsad grilli-õhtud ehk kuulamised ja saame näha, kuidas peab vett nn Suur Kokkulepe. Kõik, mida mina selle protsessi kohta olen viimasel ajal, aga ka varemalt avalikult arvanud, leiab huviline lisatud hüperviitade abil. Suuremad probleemid on sedapuhku kõik lahendatud, aga endiselt on lahendamata küsimus sellest, kuidas täpselt ja kui demokraatliku protseduuri kaudu liikmesriigid omi kandidaate esitavad. Seda nii Eestis kui paljudes muudes pealinnades. Ja võib vaid oletada, millal jõutake Rangeli raportis ettenähtud vähemalt kahe kandidaadi esitamiseni, et igast riigist pakutakse üks mees ja üks naine…

Autentsed viidad Andrus Ansipi kuulamisele on siin:

Seotud raadiosaated:

  • Vikerraadio Reporteritund 09.10.14
  • Luubi all: Euroopa Komisjoni uue koosseisu volinike kuulamise järg jõuab täna digitaalvaldkonna eestlasest voliniku ja asepresidendi Andrus Ansipini. Kuku 9.10.2014,
    link
  • Vikerraadio Uudis+ , alates 29:54, Vikerraadio 6.10.2014, link

Seotud avaldatud kirjutised:

  • Indrek Tarand, “Indrek Tarand: Euroopa Komisjoni volinik ei ole rahvuslik jalgpallikoondis, kellele kõik ühes rütmis „laineid teha“ saaks”, EPL 11.10.14, link
  • “Indrek Tarand ennustab Ansipile rahumeelset päeva: ma tean, mida temalt küsitakse ja aiman, mida ta vastab”, Delfi 5.10.2014, link

Raudteepakett

Eestist pärit transpordivolinik Siim Kallas põhjendas oma puudumist Eesti Vabariigi 96. aastapäevalt sellega, et “Strassburgis on arutlusel Raudteepakett ning lisaks veel volinike kolleegiumi koosolek”. Igati õiged põhjendused, kuigi samasugust piinlikku hoolivust tahaks tema töössesuhtumises näha ka pärast 4. märtsi, mil Andrus Ansip on lubanud esitada tagasiastumise avalduse ning Kallas justkui hakkaks kokku panema oma valitsusprogrammi ja uut valitsust. Kuid võta näpust, seda meie ei näe – transpordikomissar on lubanud preili Hinrikuse suu läbi hoopiski palgata puhkust võtta:) No ma ei tea – palgata vabapäevi võtab mees kui ta tahab lastega suusapuhkust veeta, aga mitte siis kui ta hakkab liikmesriigi valitsust kokku monteerima. Viimane tegevus on pealegi veel vastuolus EL aluslepingu artikliga 245! Kuid sellest hiljem – vaatleme põgusalt, kuidas kulges Kallase ametnike poolt kauatehtud ja kaunikese, nn. 4. Raudteepaketi menetlemine Euroopa Parlamendi plenaaril.

Pakett koosnes kahest poolest, nn. tehniline ja nn. poliitiline pool. Tehnilises osas esitleti Bilbao (ALDE, Hispaania), Crameri (Rohelised, Saksamaa) ja Zile (ECR, Läti) raporteid, poliitilist osa kandsid El Khadraoui (S&D, Belgia), Grosch (ALDE, Belgia) ja Kohlicek (GUE, Tšehhi). Vastavate raportite lugemiseks kasutage palun alljärgnevaid hüperlinke:

Kohlicek on Tshehhi kommunist, kes nõudles eelkõige senikehtivatest suuremaidki õigusi töövõtjatele ja nende ametiühingutele. Tuleb märkida, et mõneski riigis on streigiõigus nii avar, et ametiühingute kihihuvi pääseb pea alati domineerima ning sestap õrnad katsed Komisjoni poolt seda veidikenegi reguleerida miinimumteenuse tagamise suunas kriitilistes infraettevõtetes, pole laiduväärt. Ka EP enamus kaldus neid toetama, sestap võttis pahane raportöör oma nime vastuvõetut tekstilt tagasi. A propos, Strassburgi olid oma esindajad saatnud ka ametiühingud, kes ca 2000 pealise demonstratsiooni parlamendi ees korraldasid ning mille kohta lokaalne ajaleht kirjutas, et Strassburgi vastased argumendid tuginevad täiesti valedele arvudele ning seega pelgalt õhule…

Groschi raporti tuum seisnes reisijateveo turu avamises konkurentsile, kuid et Komisjon soovis ainuotsustuse õigust liikmesriikide arvelt, siis sündis komplitseeritud kompromiss ning kogu lootus pannakse edasisele triloogile… Samuti oli ka selles raportis ettepanek piirata streigiõigust, mis ent ei leidnud parlamendienamuse toetust.

Kõige pikem ja keerulisem oli El Khadraoui raport, mis vastustas Komisjoni soovi infrastruktuuri ja operaatorite rollid ja omandid selgelt lahku viia. Selle idee kaitseks proovis volinik Kallas ka oma lõppsõnas veel mõju avaldada, ent tulutult. Kallase kõnet saab vaadata siit. Minule kui Kallase poliitilise tegevuse kauaagsele nautijale meeldis eriti dramaatiline küsimus “aga kuhu kaob raha?”:)

Tehniliste raportite puhul ilmnes üllatuslikult selle parlamendikoosseisu kohta ebatavaline nähtus – oldi rohkem kui seni vastu kompetentsi koondamisele Brüsseli ametkonna kätte ning eelistati liikmesriikide õigusi autonoomselt toimida. Kas see tuleneb eelseisvate valimiste kontekstist või on see hinnang Siim Kallase ebarahuldavale volinikutööle, vaat seda peab edaspidi uurima.

Avalik vastus Tiit Kolk`i avalikule kirjale

Tänan sind kirja eest. Esiteks unustasid sa selle minule saatmata. Olen avalike kirjadega kokku puutunud, esmakordselt 1980. aastal, mil mu isa osales „40 kirja“ loomises. Selle autorid saatsid kirjatöö ikka postiga adressaatidele ära. Toonased komparteilased, hilisemad reformierakonna asutajad ei teinud seda oma väljaannetes sugugi avalikuks. Vastupidi – nad tegid kõik endast oleneva NLKP liikmetena, et kiri ei jõuaks mingilgi määral avalikkuseni. Tänapäeval on teisiti. Ma ei ole kogu aeg „Postimehe“ võrgulehel, seega pead tänama mu sõpru, kes osutasid et sihuke isevärki tekst internetis ripub…

„Keskpäevatunni“ saadet järelkuulamatagi on selge, et ma poole sõnagagi ei rääkinud Repo Vabrikutest ja tootvast tööstusest, ammugi ei seostanud sealseid tegevusi ebaaususega. Minu jutt käis reformierakonnast, milles on ilmnenud nii hämarpäritoluga rahastamisskeemid kui ka hääletustulemuste võltsimine. Ja ma ei saa nendes osalevaid isikuid kuidagiviisi ausateks kodanikeks pidada. Samas ütlesin, et tõenäosusteooria kohaselt peab sellise inimeste hulga korral seal peituma ka ausaid inimesi. Erinevalt Igor Gräzinist, kes „Postimehes“ väidab, et kindlasti peab reformierakonda kuuluma „kurjategijaid, hullumeelseid, lolle“…

Ütled, et astusid reformierakonda liberaalse maailmavaate toetamiseks aastal 2010. Enne kuulusid hoopiski konservatiivse maailmavaate toetamise nimel IRL-i. Kas erakonnavahetus kaasnes muutusega sinu maailmavaates või ehk oli erakonnavahetus soodne ka äritegevusele? Miks peaks üks ettevõtja üldse parteisse kuuluma? Eriti kui ta on selle kolme aasta jooksul maksnud vaid korra liikmemaksu ja teinud ühe annetuse? Missugune oli sinu seisukoht Silver Meikari avalikustatud „liberaalse rahastamise“ suhtes? Kas polnuks enne oma erilise aususe kinnitamist mõistlik oma avalikus kirjas ka sellest teada anda? Hääletuspettuse kohta samuti? Ning sinu suhtumist Autorollo nimelise firma sularahatoimingutesse tahaks ka teada?

Ja taustast ehk niipalju, et nõukogude armees teenis ka Andrus Ansip, kes oli zampoliit. Minu taust segab mul kuuluda selliste isikute juhitud organisatsiooni. Sinu oma sind ei sega. Nii et vist liiga sarnased me ka ei ole.

Ühesõnaga, minu poolest võime kirjavahetust siinses keskkonnas jätkata niikaua kuni toimetus vajalikuks peab. Aga võid mulle ka otse kirjutada – saame kokku, defineerime ühiselt aususe ning äkki saame sõpradekski?

Ultimaatum, et mina vabandust paluks, pealegi veel kõikide reformierakonna liikmete käest, jääb küll vastuseta. Raiuge või tuhandeks tükiks mind. See tükk, mille külge suu jääb, ütleb ikka seda, mida ma ütlesin. Tervitades.

Viited:

QUOD ERAT DEMONSTRANDUM!

Reformierakonna peamine valimislubadus – kehtestada üle-euroopaline emapalk – oli vilets petukaup!

Euroopa Parlament jõudis lõpule 18 kuud kestnud menetlusega, mille eesmärgiks oli saavutada ühtlased reeglid kõigis liikmesriikides niivõrd tundlikus valdkonnas nagu seda on lapseootel ja imikutega emade vabastamine töökohustest ning selle eest makstav kompensatsioon. Kehtiv direktiiv oli juba 18 aastat vana ning Komisjon oli algatanud muutuse.  Vananeva rahvastikuga ja madala iibega riikide ühendusel on tegelikult tarvis otsida variante, et lapsi sünniks rohkem. Samas tagades, et perede elustandard seeläbi oluliselt ei langeks.

Vaidlused koondusid Naiste Õiguste Komiteesse (FEMM), kus napi häälteenamusega edastus plenaaristungile eelnõu, mis laias laastus soovitas 20nädalast puhkust pärast sünnitust ja sealjuures 100% palga säilitamisega.  Raportöör Edite Estrela (SDE, Portugal) oli kõikide kompromisside üle õnnelik.

Kuna liikmesriikides on need emadele antavad garantiid väga erinevad, siis loomulikult lõhenesid ka Euroopa parteid rahvuslikke liine pidi. Rootslased ja soomlased olid valvel, et uus reeglistik ei vähendaks neil juba kehtivaid sotsiaalse turvalisuse standardeid. Taanlased leidsid, et pikk emapuhkus tekitab barjääre tööle naasmisel. Samas olid Inglismaa saadikud kõige häälekamad osutama ohtudele, mida säärane seadus kaasa tooks tööturul. Nende väidete kohaselt ei hakkaks ükski SME (small and medium-sized enterprise) palkama enam fertiilses eas naisi, sest kulud asendustööjõu palkamiseks jne kasvaksid astronoomiliseks. Saalis ringles number, et meede läheks maksma 121 miljardit eurot juba lähema 20 aasta jooksul.

Eelmisel korral oli raporti hääletamine edasi lükatud, et teadlased saaksid teha mõjude analüüsi (impact assessment).  Üks teine dokument väitis, et kulud teenitaks tasa naiste suurema osalemise kaudu tööturul, mis genereerib makse – juba 1,04 protsendi suurune kasv selles näitajas toovat niipalju sisse.  Euroopa Komisjoni ja EP poolt heaks kiidetud “Euroopa 2020” strateegia nõuab otsesõnu naiste osakaalu suurendamist tööturul olemasolevalt 60 protsendilt 75ni. Isiklikult näen siin probleemi, sest ega osalust ei saa meeste arvelt tekitada, vaid peaks tekkima sedavõrd rohkem uusi töökohti.

Meeletuid vaidlusi tekitas ka isapuhkuse osa määratlemine.  Et kas panna see kohustuslikuks (peamiselt katoliikliku traditsiooniga maade survestamiseks) või mitte. Mis juhtub kui isa ei taha minna lapsepuhkusele? Kas sundida vanglaga ähvardades? Või karistada ema “titetasu” vähendamisega, nagu see Rootsis juhtuks? Mõned saadikud leidsid, et pole tarvis emadele ja nende riikide valitsustele ettekirjutusi teha, sest see küsimus olgu ennekõike subsidiaarsuse printsiibi kohaselt lahendatud. Muidugi jõuti ka küsimuseni, et miks eelnõu ei arvesta lapsi adopteerivate emade õigusi puhkusele, milline parandus ka auga teksti sisse kirjutatud sai.

Illustratsiooniks on artikli lõppu lisatud üleeuroopaline tabel ema- ja isapalkade kohta.

Kolmapäeval lõppes esimene lugemine nii: 390 poolt, 192 vastu ja 59 erapooletut. Kuid ilmselt tulemused veel muutuvad, kuna paljud Euroopa roheliste esindajad hääletasid koordinaatori hetkelise valekalkulatsiooni tõttu resolutsiooni vastu ja peavad nüüd vastavalt kodukorrale seda korrigeerima. Minul õnneks seda probleemi pole:)

Kuid ma ei kirjuta sellest eelnõust üksnes eelnõu enese pärast, vaid selleks, et teha puust ette ja punaseks alljärgnev tõsiasi: Reformierakonna lubadused pole krossigi väärt! Mäletame üsna selgelt kampaaniat 2009.a, milles lubati valijaile et hääletades Reformierakonna suletud nimekirja poolt, saad tasuks üleeuroopalise emapalga. 50 000 ja veidi enamgi inimest uskus seda ja hääletas ühe erakonna esindaja valituks.  Esindaja paraku ei võtnud eelnõu menetlemisest kordagi osa ja seega ei saanud ka tutvustada kodutanumal paljureklaamitud meedet. Pole ka kuulnud, et sotsiaalminister Pevkur (Reformierakond, Eesti) oleks Euroopa sotsiaalministritele Eesti kogemusi tutvustanud ja nende järgimist nõudnud.

Küll võitles parlamendis Naiskomisjoni ettepanekute kaitsmise eest Siiri Oviir ja seda sisukalt. Ka Tunne Kelam ja Ivari Padar hoidsid arutelu käigul silma peal. Millest mina suudan järeldada vaid seda, et antud näidet tasub meeles pidada kui seisate silmitsi mõne järjekordse Reformierakonna lubadusega. Kõnealune lubadus on meenutuseks kättesaadav siit:

Hääletustulemused, sealhulgas eestlaste omad, leiate siit.

Allpoolt leiate inglise keelse ülevaatliku tabeli liikmesriikide emadus- ja isaduspuhkuste palkade kohta. Kel enam huvi asja vastu, võib külastada ELi vastastikust sotsiaalkaitsealast infosüsteemi: MISSOC.

Maternity leave arrangements 2009 (MISSOC, European Commission)

Country No. of days Level of payment
Austria 8 weeks before and after confinement 100% of the amount of the average net income
Belgium Prenatal leave: 6 weeks before the expected date of delivery. The week immediately preceding delivery is compulsory, the other weeks are optional.

Postnatal leave: 9 mandatory weeks after delivery.

82% of wages (without ceiling) in the first 30 days, and 75% of wages up to ceiling respectively, for period from 31st day, and for period of prolongation of the leave before the confinement.
Bulgaria 410 days for each child, 45 days of which shall compulsorily be taken before and 95 after the confinement.

After use of the pregnancy, child-birth or adoption leave, if the child has not been placed in a child-care establishment, the mother shall be entitled to an additional child-care leave for a first, second, and third child until the child’s attainment of the age of two years, and six months for each additional child.

135 days are paid at 90% of the average contributory, the rest at social security benefit.
Cyprus 18 weeks beginning between the 6th and 2nd week before the expected week of confinement or the week of delivery. Basic Benefit: 75% of the lower part of weekly average insurable earnings over the benefit year, increased to 80%, 90% and 100% for one, two or three dependants respectively.

* Supplementary Benefit: 75% of the upper part of weekly average insurable earnings over the benefit year (No fixed maximum amount, earnings ceiling applied).

Maternity Grant: € 466 per child.

Czech Republic 28 weeks, beginning six to eight weeks before expected birth, no obligatory period Maternity Benefit: 70% of the Daily Assessment Base.

Daily Assessment Base: calculated using gross monthly earnings which are taken into account as follows:

* up to CZK 786 (€ 31): 100 %

* CZK 786(€ 31) to CZK 1,178 (€ 46): 60%

* CZK 1.178 (€ 46) to CZK 2,356 (€ 91): 30 %

* Earnings over CZK 2,356 (€ 91) are not taken into account.

Denmark 4 weeks before expected confinement and 14 weeks after. Maternity cash benefit calculated on the basis of the hourly wage of the employee with a maximum of DKK 3,625 (€ 487) per week or DKK 98 (€ 13) per hour (37 hours per week), and on the number of hours of work.
Estonia 140 calendar days, if the maternity leave commences at least 30 calendar days before the estimated date of confinement, otherwise the benefit decreases. 100% of the reference wage
Finland 105 consecutive calendar days except Sundays, 30-50 of which before expected date of confinement Minimum cash benefit is € 22.04 per day.

For the first 56 weekdays of the maternal leave the maternity allowance is 90% of earned income up to € 49,003 (annual) and 32.5% for an income exceeding this level. For the rest of the maternal leave (49 days) the allowance is 70% up to earned income of € 31,850, 40% between € 31,850 and € 49,003 and 25% of earned income exceeding this latter level.

France 16 weeks (6 before confinement and 10 after);

Possibility to postpone the maternity leave prior to confinement after the child birth (for a maximum period of 3 weeks and upon medical advice).

100% of the net salary with ceiling:

Maximum:

€ 76.54 per day

Minimum:

€ 8.55 per day.

Germany 6 weeks prior to and 8 weeks after confinement Maternity Benefit:

Average net wage of insured person, reduced with legal contributions, with maximum of € 13 per day. Difference covered by supplement paid by employer (in case of suppression of this supplement, complement paid by the State). Women employees who are not insured receive a maximum of € 210.

Greece 56 days before and 63 days after confinement Maternity benefit:  Maximum (no dependants): € 47.47 per day.

Maximum (4 dependants): € 65.20 per day.

Hungary 24 weeks (4 weeks before and 20 weeks after planned date of birth, or 24 weeks after the date of birth, depending on the mothers’ choice). Birth Grant: One-off lump-sum payment of 225% of the minimum Old-age Pension= HUF 64,125 (€ 237).

Pregnancy-Confinement Benefit: 70% of the daily average gross earnings of the previous year.

Ireland 26 weeks – at least 2 must be taken before and 4 weeks after confinement. Maternity benefit:

* 80% of average weekly earnings (subject to a ceiling) in the relevant tax year. Minimum € 230.30, maximum € 280 per week or

Italy 1 or 2 months before the presumed confinement date and 3 or 4 months (in case of one month of abstention before delivery) after (optionally 6 supplementary months). 80% of earnings for the compulsory period, and 30% for the supplementary period.
Latvia 112 calendar days (56 days for pregnancy leave and 56 calendar days for childbirth leave). 100%
Lithuania 70 calendar days preceding delivery and 56 days after 100%
Malta 14 weeks paid leave of which at least 5 weeks have to be taken after delivery of a child. a flat-rate of € 67.56 per week for 14 weeks, paid either in full after confinement, or in two instalments before and after confinement
Luxembourg 8 weeks before expected date of confinement and 8 weeks after actual date of confinement 100%
Netherlands 16 weeks. Prior to confinement, a leave between six and four weeks is compulsory; ten to twelve weeks remain for leave after confinement 100% of the daily wage. Maximum daily wage considered: € 185.46.
Poland 20 weeks, Leave may commence 2 weeks before the expected date of birth. 100%
Portugal 120 or 150 consecutive days of leave, according to the parents’ choice, which can be divided between them after birth, except for the leave reserved for the mother. The duration of the leave is extended by 30 days in case of shared leave, provided each parent takes a leave of 30 consecutive days, or two periods of 15 consecutive days, after the compulsory leave reserved for the mother Daily allowance of 100% of the average daily wage
Romania 63 days prior to the birth and 63 days after birth 85% of the average insured gross earnings over the last 6 months
Slovakia 6 – 8 weeks before confinement for a total duration of 28 weeks 55% of the daily assessment base, upper limit about 500€
Slovenia 105 calendar days, of which 28 days before the confinement 100%
Spain 16 weeks; transferable to partner, 6 weeks after birth for mother 100% (employer)
Sweden 50 days during the last 60 days before the expected confinement are paid, a total of 480 days per child. The days may be taken out earliest 60 days before expected confinement by the woman, and by either of the parents until the child is 8 years old. Parents sharing custody are entitled to half of the total number of benefit days each. This right can be transferred to the other parent with the exception of 60 benefit days each, that are reserved for the mother respectively the father. 80% of the income
UK 26 weeks ordinary maternity leave and 26 weeks additional unpaid maternity leave Employer pays 90% of her average earnings (with no upper limit) for the first 6 weeks of the maternity pay period; then lump sum of about € 144 per week

Paternity leave arrangements 2009 (MISSOC, European Commission)

Country No. of days Level of payment
Austria None None
Belgium 10 days to be taken with 30 days after birth (or adoption). 3 days: 100% (employer); Next: 82 % up to max. (health insurance)
Bulgaria* Fathers with at least 12 months of insurance can take 15 days of paid leave after the childbirth. In case of mother’s approval, the father can use her paid maternity leave from the 6th month of the child until the child reaches 1 year of age. 90% of average income
Cyprus
Czech Republic
Denmark 2 weeks to be taken within 14 weeks after birth;

After the 14th week, both parents share a 32-week leave, that can be split up or postponed, but must be taken before the 9th birthday of the child

90 % up to maximum
Estonia 10 days to be taken during the maternity leave or during two months after the birth of a child 100% of average earnings (calculated on earnings from six previous calendar months) up to a ceiling of three times average monthly earnings
Finland 18 week days; If the father uses at least 12 days of parents’ allowance then he is entitled to an additional 1-12 days 75% of earned income up to € 49,003 (annual) and 32.5% for an income exceeding this level
France 11 days (18 days in case of multiple births) within the 4 months following the birth. 100% of the net salary with ceiling:

Maximum:   € 76.54 per day

Minimum:    € 8.55 per day

Germany None None
Greece 2 days 100%
Hungary 5 days (social security )
Ireland None
Italy The optional supplementary parental leave may be requested by the father if the mother does not claim, or if the father has sole charge. 80% by health insurance also in case of adoption
Latvia 10 calendar days 100%
Lithuania Maximum 1 month from the date of childbirth 100%
Malta
Luxembourg 2 days at child’s birth 100 % (employer)
Netherlands 2 days (within a month after birth) 100%
Poland* 1 week (2 weeks from 2012) 100%
Portugal Compulsory leave of 10 days, of which 5 days must be taken consecutively immediately after birth and 5 days during the subsequent 30 days. After this period, voluntary leave of 10 days, consecutive or not, to be taken during the initial parental leave of the mother. 100%
Romania* 5 days 100%
Slovakia
Slovenia* 90 days of which 15 days have to be used during the first 6 months of the child’s life, whereas the remaining 75 days are to be used until the child is 3 years old 100% during the first 15 days, for the remaining 75 days the state pays social security contributions for the father.
Spain 13 days (20 days in certain cases), 2 extra days per child in the event of multiple birth, adoption or foster care placement. 100% (employer)
Sweden 10 days after the child’s birth to be used during the first 90 days and simultaneously with the mother 80% up to maximum of €43,070 per year
UK 2 weeks to be taken by blocks of one week within 8 weeks of birth €117.18 week or 90% of earnings if this is less

Allikas:

MISSOC: “Comparative Tables on Social Protection”


Mart, mis laulu lauldi Ansipi ämma juures?

Jälle on sule haaranud Mart Kadastik, et kinnitada meile väidet – kommunistid olid siiski õilsad inimesed, kes ajasid eelkõige ja üksnes „Eesti Asja”. See, et ta sinna juurde valitud aforisme antikommunist Arvo Valtonilt tsiteerib, on kõigest maitseküsimus. Miks mitte tsiteerida häid aforisme? Ainult et antud juhul, nagu Kadastik hästi teab, sisaldub Valtoni tsiteerimises selline aforism, et ajal, mil kirjanik Valton näiteks nn. neljakümne kirja välismaale toimetas ja fosforiidikaevanduste vastu võitles, kirjutas Jaak Kaljo alias Mart Kadastik pavlikmorozovlikus võtmes paljastavaid artikleid Lagle Parekist ja tema läänest saadud botikutest.

Niisiis, erinevalt härra Kadastikust, arvan mina, et ühiskond on ülimalt valmis kuulama, mitte vaid kuulma. Eriti tahakski just kuulata ära kommunistide versioonid, mis siis ikkagi pikkadel nõuka-aastatel toimus. Kes keda puksis, kes keda edutas? Ja kes keda näksis ning kes kogunesid Pinginaabri ämma juurde? Lauldi nagu üks mees „Suur Lenin ta oli üllas!” või hoopis „Atsihh-atsahh”?

Ent olgu sellega kuis on, Kadastiku artiklis on maitsevääratustele lisaks ka kommunistlikule demagoogiale omaseid võtteid. Esiteks muidugi anonüümne vihjamine. Kellele vihjab lugupeetud Vastutav Väljaandja remargiga „kes uuemal ajal läbisegi prostituute ja narkootikume tarbivad”? Soovitades sealjuures koguni viidatud tegelasel enne lõplikku (missugune orwellilik prohvetlus) mälukaotust kõik ära rääkida. Keda ta silmas peab, kas Lagle Parekit? Või Robert Närskat? Või mõnd konkureerivat ärijuhti? Miks isikut nimepidi ei nimetata? Aga ikka sellepärast, et hea ajakirjandustava nõuaks siis väite tõestamist, mitte pelgalt reformierakondliku kuulujutu masstiraazhis levitamist. Ja isegi kui näha psühhiaatri poja vihjelises stiilis siirast muret nende küllalt kaheldavate harrastuste suhtes X-isikute puhul, ei jää kommunistliku ideoloogiavõitleja salakaval võte (paar lauset varem) – X on paheline pederast pealekauba – märkamata. Braavo, seltsimehed, järjekordne töövõit!

Veelgi olulisem kommunistliku propaganda võte avaneb aga Kadastiku viimases passuses. Tsiteerin:”Elu ei ole must-valge. Ei olnud siis ega ole ka nüüd. Kas see, kes pääses Vene sõjaväest altkäemaksu abil on petis või aus vabadusvõitleja? Kas temast vähem või rohkem kõlbeline on see inimene, kes läks punaväkke ning sattus tankiga Prahasse, labidaga Thbilisisse või koertega Tartusse?/…/Nad vaikivad, ja teevad ilmselt õigesti.”

No tule Taevas appi!, kui korrata Lennart Meri poolt käibesse toodud vana hüüatust, millest on saanud Kadastiku pinginaaber Ansipi üks lemmikhõiskeid, mida viimasel kõlbab kasutada iga elujuhtumi korral. Panna otsene võrdusmärk Nõukogude armees teenimise ja NLKP-s olemise vahele! Meenutagem, et armeeteenistusest kõrvalehoidmine oli NSVL-i Ülemnõukogu Presiidiumi postanovleenijega tunnistatud kriminaalkuriteoks, mille eest anti vähemalt 2 aastat vanglarežiimi ning saadud paragrahv tõkestas hilisemas elus töö õige mitmetel ametikohtadel! Meenutagem ka, et Genfi konventsiooni kohaselt polnud okupeerival võimul õigust sundida okupeeritud territooriumi kodanikke oma relvajõududesse. Ei pea eeldama, et Kadastikule ja Ansipile sellised faktid tundmata oleksid. Ma isegi arvan, et esimesel neist oli vaatamata toonase TRÜ poolt antavale bronnile sõjaväeteenistusest tagataskus ka arstitõend kehva tervise ja eriti nõrga psüühhika asjus. Seda ei pidanud ta isegi altkäemaksuga ajama, vaid piisas heast perekondlikust sidestusest arstide kogukonnaga. Või kuidas üldse oli Teie armeeteenistusega? Mis väeosas täpsemalt ja kellena arvel olite?

Kuid kui kedagi sunniti vangla ähvardusel Vene armee ridades tsiviilelanikke ründama, siis seda ei saa kuidagiviisi võrrelda NLKP- sse astumisega. Parteiluse alternatiiviks polnud ju vene vangilaager, vaid võimalik ilmajäämine asepeatoimetaja kohast EKP rajoonilehes. Kui just inimsusevastaseid kuritöid NSVL mundris toime ei pandud (teadaolevalt eestlased eriti ei pannud), siis pole kuidagiviisi võimalik sundolukorras võõrvägedes teenimist ja kohapealset limuklust võrdsustada, vihjates seejuures veel, et viimased olnud justkui mingit laadi vabadusvõitlejad „rahvarinde mõistes”.

Mis puutub miilitsapataljonis teenimisse, siis sellel oli selgelt korruptiivseid tunnusjooni. Nimelt said sinna ikkagi eelkõige väljapaistvate kohalike kommunistide ja sõjakomissaride lapsed. Haritlaspered kasutasid „korrumpeerunud” arste. Jah, kõik siin ilmas pole must-valge ei enne ega nüüd. Sestap küsigem Vastutavalt Väljaandjalt, kas õilsa eesmärgi (isiku X päästmine Nõukogude armeest terviseriket teeseldes või olemasolevat tervisehäda ülesbluffides) nimel nõukogude arstieetika rikkumine on ülepea kuritegu?

Niisiis, erinevalt härra Kadastikust, arvan mina, et ühiskond on ülimalt valmis kuulama, mitte vaid kuulma. Eriti tahakski just kuulata ära kommunistide versioonid, mis siis ikkagi pikkadel nõuka-aastatel toimus. Kes keda puksis, kes keda edutas? Ja kes keda näksis ning kes kogunesid Pinginaabri ämma juurde? Lauldi nagu üks mees „Suur Lenin ta oli üllas!” või hoopis „Atsihh-atsahh”? Muide, miilitsapataljoni mehed ei vaiki enam, vaid täidavad üsna usinalt Sõjamuuseumi internetiankeeti oma teenistuse kohta Nõukogude Armees! Sel veebilehel võiks omapoolse õiendi lisada ka Mart Kadastik. Kui see aitaks kaasa seltsimeeste keelepaelte puhtsüdamlikeks ülestunnistusteks avamisele, olen valmis panustama ka kommunistlike pihtimuste portaali loomisse.

Maailm tõepoolest pole mustvalge. Lihtsalt mõne punase südametunnistus on must!

P.S. Kirjutan Rotterdamist, kus ei tarbi ei prostituute ega narkootikume ja suhtun üldiselt endistesse kommunistidesse ikka suuremeelselt. Lõpetuseks, Mart, ka üks Vana-Kreeka aforism: “Südametunnistus on koer, kes käib meie kannul ja haugub.” Tervitades.