Emadepäeva Tervitus Ja Üleskutse Indrek Tarandilt – Osalege Proovihääletusel!

Europarlamendi valimiste üksikmees Indrek Tarand soovib kõigile südamlikku emadepäeva ning soovitab pidutsemise kõrval katsetada ka Valimiskomisjoni korraldatud proovihääletust.

Esmakordselt e-hääletusel osaleja võib avastada, et protseduur polegi nii keeruline, kuid võib juhtuda ka vastupidi –  seda ei suudeta teha ilma arvutisse lisavidinaid paigaldamata.  Ettevalmistuste tegemist ei peaks jätma viimasele hetkele.

„Kui tahame olla ikkagi e-riik Euroopas, siis võimalikult rohkearvulised e-hääletajad on selle ainsaks kinnituseks,“ sõnas Indrek Tarand.

Lähenevate valimiste põhiküsimuseks peab Tarand võitlust kinniste nimekirjade reegli kehtestanud erakondadega, sest need viivad Eestit Euroopast  ja demokraatiast eemale.  „Arutage emadega ka valimiste asju,“ soovitab Tarand. „Ema nõuanne võib olla väga väärtuslik!“

Tule eelhääletusele!

Indrek Külastas Kose Heategevuslaata

Laupäeval, 9.mail toimus Kose Lions Klubi korraldatud Kose kevadlaat. Puuetega laste toetuseks korraldatavale üritusele oli Kose Lions klubi poolt kutsutud ka Indrek, kes jagas rahvale raamatuid.

„Laadad on alati kasulikud ning toredad üritused, aga Kose oma oli ka väga soe ja südamlik,” ütles Indrek. „Eestlased on ju euroopalik rahvas, me korraldame heategevuseks ning raha kogumiseks laatasid ja muidki üritusi. Ma arvan, et see toob kaasa ainult häid emotsioone ning positiivset karmat,” rõõmustas Indrek.

Kose kevadlaat on hea võimalus inimestel tulla kokku ja head-paremat ära müüa või soetada. Vihmast ja tuulist ilma trotsinud laat on saanud juba kohalikuks traditsiooniks, kuna tänavu korraldatakse seda lausa üheksandat korda aastat järjest.

Laupäeva hommikul Kosele sõitnud Indrekul oli kaasa võetud ka oma kraam, mida küll rahvale mitte müüa, aga vaimseks kosutuseks ja meeleheaks jagada. Nimelt oli heategevuslikul üritusel viibinud inimestel võimalus Indrekul saada kingituseks Andres Tarandi koostatud raamat „Cassiopeia”. Tegemist on Indreku vanavanemate Leida ja Helmut Tarandi kirjavahetusega ajast, mil Helmut pidi aastatel 1945-1956 Siberis vangipõlve veetma. 1992.a valminud teos on ühe perekonna traagiline lugu, mis sarnaneb nende tuhandete perede käekäiguga, kes Nõukogude okupatsiooniga vägivaldselt lõhki kisti.

Kose laadal

Indrek Kiitis Värskes Ekspressis Vabatahtlikke Abilisi

Neljapäeval oli Indrek kutsutud TV3 õhtusesse vestlussaatesse Värske Ekspress, kus ta vastas saatejuht Mihkel Raua küsimustele kandideerimise põhjuste, kampaania sujumise ja seniste tulemuste kohta ning kiitis oma vabatahtlike kampaaniaabiliste tublit tööd.

No budget-kampaania abiliste viimaseks vahvaks heateoks on näiteks ka animafilm “Vali inimene, mitte partEI!”

Indrek Võitis Valimisdebati Rakveres!

Rakvere raamatukogus peeti 8.mail Euroöö maratondebatt, millel osales Euroopa Parlamendi valimiste suletud nimekirjade esinumbrid ning sõltumatud saadikud. Pärast mõnetunnist väitlemist said kohalviibijad anda hääle nende arust parimale väitlejale ehk kõige sobilikumale kandidaadile. Salajase rahvahääletuse tulemusel kuulutati võitjaks Indrek Tarand.

Väitlusele olid kutsutud valimisnimekirjade esinumbrid, kellest enamus oli ka kohale tulnud, ainult Marek Strandberg ja Edgar Savisaar puudusid. Kolmetunnisel debatil räägiti Euroopa ühtsetetest poliitikatest, rahvusriigi rollist Euroopa Liidus, inimeste vabast liikumisest, illegaalsest migratsioonist ja paljust muust. 

Lisaks põhiteemadele juhtis Indrek kõigi kohalviibijate tähelepanu asjaolule, et keegi peab kinniste nimekirjade seaduse eest ka vastutust kandma ning ennustas, et see röövib demokraatiavastastelt parteidelt ihaldatud mandaadi Brüsselis.

Debati lõpus said kohalolnud anda hääle debati võitja valimiseks. Euroopa Öö ebati võitjaks valis rahvas Indrek Tarandi. Debatist lähemalt loodetavasti varsti Virumaa Teatajas.

Mari Ja Andres Tarand Loovad Tartu Ülikooli Juurde Fondi

Laupäeval allkirjastavad Mari ja Andres Tarand ning Tartu Ülikooli rektor Alar Karis Tartus uue stipendiumi statuudi, mis saab Tartu Ülikooli sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul olema eelkõige piirialateadusi toetav fond. Eelkõige magistritasemel uurimistöö rahastamiseks mõeldud fond hakkab tulevikus rahastama neid teadusprojekte, mille rahastamiseks on muudest fondidest raske toetust saada, kuna need asuvad kahe või enama teadusvaldkonna piirialal. Aastas makstakse välja üks stipendium ning selle suurus on vähemalt 10 000 krooni.

Postimees.Ee-S Käib Euroopa Parlamenti Kandideerijate Vaadete Tutvustamine.

Miks kandideerite Europarlamenti?

Indrek Tarand: Jaak Allik on soovinud poliitikasse rohkem ausaid inimesi. Siim Kallas on soovinud, et Eesti valiks euroopameelseid ja võimekaid inimesi. Aarne Üksküla on soovinud kultuursemat poliitikat. Minu tegu on vastus nendele autoriteetsetele üleskutsetele.

Ma tean, et Euroopa Parlament on suur ja Eesti huvi esindamine üheskoos Euroopa Liidu arendamisega pole kerge töö. Aga ma olen kindel, et saan hakkama! Kõikides senistes ettevõtmistes on mul ette näidata häid ja kaalukaidki tulemusi. Kuid mis peamine, minu osalemisel on meeskondade tuju hea ja motivatsioon kõrge. Kavatsen sama stiili jätkata ka Euroopa Parlamendis. I will make Estonia in EP visible and respected!

Et kandideerima pean, sai selgeks hetkel, mil kommunistliku taustaga erakonnad (Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit) kehtestasid partokraatliku juhtimise hõlbustamiseks nn kinniste nimekirjade reegli europarlamendi valimistel. Miks piirata valijate õigust vähemalt nimekirja ümbereastamisel? Aga sellepärast, et partokraatial on nii mugavam. Järelikult on tarvis anda mõtlevale valijale, kes võib olla enda säärase kohtlemise tõttu pettunud, teistsugune võimalus.

Ühtlasi on parteid suhteliselt silmakirjalikult üles kutsunud aktiivsemalt valimistest osa võtma. Silmakirjalikult, sest tegelikult nad ju on potentsiaalse aktiivsuse justnimelt selle sulgnimekirjaga efektiivselt ära tapnud. Kuid mis seal ikka, võtame sõnasabast kinni ja kasutame üleskutset aktiivsusele kandideerimiseks eelolevatel valimistel üksikkandidaadina. Kindlalt partokraatiavastase platvormiga. Juba praegu on kavandatud nimekirju avaldatud ja ilmneb kirkalt, et kinnised nimekirjad väljendavad vaid parteikontorite tahet. Memento Latvia! Alanud on peibutuspartide ja poliitbroilerite pealetung ja sellele tuleb vastu seista! Muidu pole «Loomade farm 2» enam kaugel! Muidugi, mõned esinumbrid seda pole, aga mujal on linnufarmi lõhna igati tunda.

Üksikkandidaadina kandideerimine elavdab minu hinnangul valijate aktiivsust ja parteilased ei pea muretsema, et ma kelleltki neile kuuluvaid hääli ära võtta tahaksin. Eelmistel eurovalimistel jagunes parteide vahel vaid 27 protsenti valijaskonna häältest. Tegelen valijaga, kes ei soovi alluda partokraatiale ning pakun talle alternatiivi. Väga kvaliteetse alternatiivi, sest mul on kogemusi rahvusvahelises elus juba 17 aastat, millest pikemat staaži on vaid Tunne Kelamil. Ühtlasi on see minu vastus erakondade üleskutsetele ja koosmeele loojate manitsustele, et tarvis pole käimasolevas kriisis  otsida süüdlasi, vaid püüda anda oma panus kriisi ületamisse. Ma olen kodanikuühiskonna kandidaat. Valik mõtlevale inimesele.

Viimane tilk minu karikasse langes, kui otsustati Patarei kasarmkindlus järjekordsesse tühimüüki paisata. Mis röövis minult taas hea mitu aastat eesmärgi – Põhja Euroopas silmapaistva huvikeskuse/sõjamuuseumi loomise – saavutamisel. Kui parteiliste diilide tulemusel leitakse, et tuleb edendada sõber-ettevõtjate elu (mõnel pool tuntud ka korruptsioonina), siis on minul tarvis leida oma eesmärkidele tuge laiemalt Euroopast. Ka selletõttu kandideerin Euroopa Parlamenti üksikkandidaadina.

Tean, et kandideerimine pole mitte kõigis aspektides loov ja rõõmustav töö, kuid püüan anda oma parima, et poliitikaga tegelemine muutuks põlatud ja naeruväärsest karjerismist tasapisi taas kodanike auasjaks. Eestis on palju ausaid ja korralikke poliitikuid, kes on teenimatult säärase ühte patta panemise ohvrid. Palju on ka neid, kes sooviksid poliitikaga tegeleda, kuid poliitiku elukutse määritud maine tõttu sellest pigem eemale hoiavad. Kandideerin kaudselt ka nende abistamiseks ning poliitilisse tegevusse taas suurejoonelise rõõmsa meele ning optimismi süstimiseks.

Mida plaanite Europarlamendis saavutada?

Minu üldlubadus on «I will make Estonia in EP visible and respected!» ehk emakeeli – Eesti olgu auväärne ja nähtav! Selle suure eesmärgi nimel kasutan ma subtiilselt kõiki enda poolt vallatavaid poliitilise tegevuse tehnikaid.

Minu lubadus valijale on: ma ei kao seal ära, vaid olen kogu aeg online. Inimvõimete piiril mõistagi, eks ma ikka öösel magan ka ja pühapäeval jalutan lastega pargis. Kuid mulle võib kirjutada ja helistada ning ma kavatsen tarkade inimeste soovitusi erinevates poliitilistes küsimustes vägagi arvesse võtta. Ma usun, et tänu minu tegevusele tulevase viie aasta jooksul saab Eesti kodanik keskmiselt senisest palju informeeritumaks Euroopa arengutest ja probleemidest. Samuti eestlasest parlamendiliikme võimalustest neis kaasa rääkida.

Sean endale eesmärgiks koos mõttekaaslastega algatada üle-euroopaline arutelu Euroopa ühtse, riikideülese maksupoliitika loomiseks, kuna praktika näitab, et riigid võivad hetilikus globaalses majanduskeskkonnas maksude küsimustes käituda ebajärjekindlalt ja põhimõttelagedalt, soosides ja tootes nii majanduslikku ebavõrdsust Euroopa eri piirkondades.

Ning viimaks, ent mitte vähemtähtsana: kavatsen oma töötasust igakuiselt teatud protsendi lisada minu isa Andres Tarandi poolt laupäeval Tartu Ülikooli kasuks loodavasse sihtkapitali, millest rahastatakse teaduste kattumisalale sihitud spetsiifilisi uuringuid. Sellist lubadust ei märganud ma täna mitte ühegi parteilise kandidaadi lubadustes!

Mida peate oma eelkäijate suurimaks saavutuseks?

Minul, erinevalt kõikidest teistest kandidaatidest ongi ainsana eelkäija Euroopa Parlamendis – Andres Tarand! Andres on tagasihoidlik mees ja ise ei kipu oma saavutusi esile tõstma. Ning kuna need on veidike keerulisemad saavutused kui lihtne loosungite korrutamine, siis neist Eestis ka eriti ei teata. Aga ma kordan need üle:

1. Andres Tarandil on parteiülene haare ja tema kontaktide võrk on märgatavalt laiem kui kitsalt erakondlik. Andrese teadlasetaust võimaldab tal sügavuti minna ka keerulisemate probleemidega kui vasak- ja parempoolsuse püüdlik presenteerimine. Nii näiteks olen oma silmaga näinud, millise siira aupaklikkusega tema arvamusi energia ja kliimapaketi osas päritakse.

2. Andres Tarand on ainsana Eesti esindajatest alustanud sisulist tegevust Saksa-Vene gaasijuhtme ehitamise tõkestamiseks, kaasates loomulikult orgaanilisi, ent vähem informeeritud liitlasi Eesti esindajate, enamasti aga teiste riikide MEPide hulgast. Ja lugejale mõistatuseks küsin – kas gaasitoru ehitus sõltub ainult Putinist ja Schröderist või on kaalukas sõna öelda ka näiteks Rootsi, Poola, Soome, Saksamaa jne poliitikutel? Kui viimast, siis kuidas nad informatsiooni hangivad? Kui ajakirjandusest, siis kuidas küll sattuvad mõjukatesse lehtedesse olulised ja Eestile kasulikud andmed gaasitoru vastu? Ja üldse, kas olulisem on saada ajakirjandusse oma näopilt või oma sõnum, ükskõik, kelle suust see siis ka ei tuleks?

3. Väga suur saavutus on ka iseendaks jäämine, mitte riknemine parteilistele boonusradadele ja petuskeemidele. Muuseas ka hea füüsilise vormi säilitamine tüütutele istungitele, hääletustele ja lennureisidele vaatamata. Just nii teenitakse välja respekt. Just eile kinnitas mulle seda kirjavahetuses ka Ari Vatanen – mees, kes ei vaja hulkadele tutvustamist ning kes pole sotsiaaldemokraat üldsegi mitte.

Need on väga konspektiivselt minu Eesti eelkäijate saavutused, mida pean oluliseks Postimehe lugejatega jagada.

Kuidas suhtute Euroopa ühisesse energiapoliitikasse ja mida saaks teie seisukoha mõjule pääsemiseks europarlamendis teha?

Ühtsesse energiapoliitikasse saab suhtuda vaid positiivselt, sest just isekas energiapoliitika on viinud nende probleemideni, mis väljenduvad tänase Euroopa energeetilises sõltuvuses. Mäletate, kuidas Ungari kommunistide valitsus rikkus lühiajalise kasu saamise eesmärgil Venemaaga erilepet tehes lõunapoolse gaasiprojekti Nabucco? Nordstreami tekkelugu pole vist põhjust üle korrata. Siin lisandub riiklikule egoismile ka veel parteiline ja individuaalne – Gerhard Schröder!

Ühtse energiapoliitika lähtekohaks on muidugi juba vastuvõetud Euroopa energeetika ja kliimapakett, mis reaalsed eesmärgid püstitab ja mille täitmisele liikmesriikide valitsused Euroopa Nõukogu kaudu sundida tuleb. Paraku on Eesti valitsus pahatihti Eesti Energia nimelise riigiettevõtte lõa otsas ja ei juhi seda teps mitte. Ometigi on ettevõtte nõukogus rida väljapaistvaid parteipoliitikuid, kes riigikohtu lahendit ignoreerides võtavad nõukogus istumise eest ka töötasu… Nii saabki Eesti Energia seigelda viirastuslikes tuumaprojektides küll Leedus, küll Soomes, investeerida Jordaanias jne. Mida aga ei tehta, on elementaarsed ühendused naabermaadega ühtsesse energiaturgu asumiseks. Võtkem näiteks Rootsi ja Eesti vaheline kaabel – miks sellesse ei investeerita? Põhjamaade energiabörsil osalemine oleks suureks edusammuks ja kasuks ka tarbijale.

Euroopa Parlamendis teeksin ses küsimuses ennekõike koostööd rohelistega ja mistahes Rootsi, Taani, Saksamaa jne poliitikutega. Kahjuks peab märkima, et mõnede Eesti erakondadega, kes ennast Euroopas liberaalseks nimetavad, erilist koostööd teha ei saa, sest nad on juba praegu innustunud Prantsuse tuuma-lobby mõjudest ja jutlustavad Eesti tuumajaamast, märkamata seejuures, et isegi kui see mingil imekombel peaks otsustatama nii, siis ei saa see ilmaski valmis enne aastat 2013, mil meie elektriturg peab lõplikult avatud saama. Ja Reformierakondlikku lubadusterahet siinsamas veebilehel lugedes pangem tähele, et just Reformierakond nurjas Roheliste püüdluse riigikogus energeetika arengukava erakorraliselt käsitleda. Polnuvat õige aeg – laulsid nad ühest suust. Nüüd siis, poolteist aastat kaotanult, püüame seda käsitleda! Ning stenogrammi lugedes ka mitte eriti innovaatiliselt! Huviline leiab netiavarustest Marek Strandbergi ja minu poolt 6 aastat tagasi tehtud ettepanekud www.kliimahoole.ee.

Uute tehnoloogiate kasutussevõtu soosimine ning vanade ja saastavate kõrgem maksustamine õnnestub paremini riikide egoismi neutraliseerivas EL ühistegevuses. Vastasel juhul avastab ikka keegi, et tolmune söekaevur on hetkepoliitikas kõige tähtsam jõud ning tema hääle eest tuuakse ohvriks kasvõi terve elu Maal. Energiapoliitika eesmärk aga ei ole ega saa olla energiaettevõtete kasumi suurendamine või tagamine, nagu see näiteks on juhtunud Eestis. Primaarsed on eurooplase kui kodaniku, mitte ettevõtte huvid. Ja poliitika sisuks on energeetiline julgeolek ning säästlik tarbimine mõistliku hinnaga, oma elukeskkonda kahjustamata. Selle saavutamiseks on palju häid lahendusi, välja arvatud need eelmise aastatuhande ja eriti XX sajandi omad. Tõelistel energeetikahuvilistel soovitan lugeda Andres Tarandi koduleheküljelt http://www.atarand.ee/ vastavateemalisi artikleid.

Indrek Aitas Postimehel Vabaneda Stampmõtlemisest

Ajaleht Postimees käivitas 5.mail Euroopa Parlamendi valimiste puhul uue artiklisarja, kus kandidaadid tutvustavad oma vaateid, saadikuks pürgimise põhjusi ning vastavad esitatud küsimustele. Kahjuks otsustas Postimees mingil põhjusel küsitleda ainult parteiliikmetest  kandidaate. Indrek Tarand otsustas sellesse vananenud mõtteviisi euroopalikku värskust tuua.

„Olin teisipäeval sunnitud lugema Postimehe ridade vahelt nagu ma ei kandideerikski,” ütles Indrek. „Mul hakkas sellest päevalehest kole kahju. Ma nägin, et isegi mitmel puhul edumeelsust üles näidanud väljaanne on mõnedes asjades ikka stampides kinni,” ütles EP kandidaat. „Sellise aegunud, Ida-Euroopaliku mõttemalli kohaselt pole üksiküritajal šansse ning ainus, mida ta teeb on parteide segamine nende tähtsas võitluses,” ütles Indrek. „Ka üks võib lahinguväljal sõdur olla!”

Eelarvamuste murdmiseks ning Eestis valitseva Euroopa Parlamendi valimistega seotud stampide muutmiseks otsustas Indrek ühendust võtta Postimehe toimetusega. Pärast teisipäeva õhtul peetud läbirääkimisi saavutati konsensus ning Indrek Tarand sai Euroopa Parlamendi täieõigusliku kandidaadina võrdse kohtlemise osaliseks.

„See, et ma olen uuendusi lubava sõltumatu kandidaadina ennast välja reklaaminud, ei tähenda seda, et ma hakkan edumeelselt mõtlema alles valituks osutumise korral,” ütles Indrek. „Mul on hea meel, et ma suutsin juba praegu tuua niivõrd austusväärse väljaande nagu Postimees vaadetesse seda euroopalikku värskust, mis ei tunnista ainult parteisid, vaid võtab arvesse ka kodanikuühiskonda. See on win-win tüüpi olukord, kuna rikastab eestlaste seni stampides kinni olnud mõtlemist ning elavdab kogu käimasolevat kampaaniat sõltumatute kandidaatide näol” rõõmustas Indrek.

Indreku Avatud Mõttekojas Räägiti Korruptsioonist Eestis

1. mail toimunud „Teeme ära!” Minu Eesti Mõttetalgute puhul avas Indrek Tarand kindral Johannes Laidoneri Muuseumis oma mõttekoja. Peateemaks oli „Kuidas vältida Eestis korruptsiooni?”, millele lisaks sai rääkida ka teemadel „Stress ja sellega toimetulek” ning „Ühistegevus”. Mõttekojas osales 13 inimest lisaks kojaülemale Indrekule ning talgujuhile Andres Anveltile.

„Selline üritus on tugev märk kodanikuühiskonnast,” ütles Indrek. „Lootustandev märk kõikidele tänastele talgulistele ning kogu Eesti rahvale oleks aga see, kui nüüd poliitikutel jätkus seda tugevust ja selgroogu täna kirja pandud ideed ellu viia,” ütles Indrek.

Miks otsustas Indrek aga korruptsiooniteemalise mõttekoja avada, selgitas ta Delfile antud intervjuus, et parteide salapärane rahastamine ja kasutamine kodanikega manipuleerimiseks on väga oluline probleem ja korruptsiooni keskne telg Eestis. Sellele ideele leidus ka arutelu käigus palju mõttekaaslasi, kuna pea kõik talgulised polnud rahul senise Eesti parteide rahastamise läbipaistmatusega.

Ühe Indreku ideena, mis ka vestlusringi kokkuvõttesse kirja läks, oli teha seadusemuudatus, mille kohaselt parteide rahastamine toimuks erakonna enda liikmete, mitte erakonnaväliste isikute poolt. „Me kõik teame erinevaid JOKK-olukordi, kus mitmemiljonilised toetused erakondadele tulevad „töötutelt”, kes on otsustanud taluõuest puhtjuhuslikult leitud rahakohvrid naksti kohe parteile annetada,” meenutas Indrek Eesti poliitikas aset leidnud juhtumeid.

„Või siis meie vana hea slovakkia ärimees, kes annetab mingile suuremale Eesti parteile veel suurema summa raha,” ütles kojaülem. „Kui me üldse peaks sellise annetuse toimumisest teada saama – mis tänapäeval erand, kui reegel –, siis vastab slovakkia ärimees, et ta mõtleb kunagi siin äri ajama hakata. See on väga hea, aga miks on tal mingile parteile selle jaoks vaja raha annetada?” küsis Indrek retooriliselt.

Andres Anvelt, endine keskkriminaalpolitsei juht ja praegune kaitseväe juhataja nõunik oli kohale kutsutud talgujuhiks, kes oma oskuste ja teadmiste aitab teemat üleval hoida ning seda vajadusel õigesse sängi suunata.

Temagi hinnangul on korruptsioon Eestis väga suur probleem: „Kui ma lugesin tänavu ilmunud Justiitsministeeriumi korruptsiooniteemalist uuringut, olin ma jahmunud,” ütles Anvelt. „38% küsitletud Eesti ärimeestest arvas, et korruptsioon on vastuvõtmatu. See aga tähendab, et 62% protsenti meie ärimeestest peab seda suuremal või vähemal määral normaalseks nähtuseks. See näitab omakorda kuivõrd tõsise probleemiga meil tegu on,” lisas Anvelt.

Kohale saabunud inimesed suutsid aktiivselt arutleda korruptsiooni väljajuurimise teemadel üle kolme tunni. Kõik koos läbi arutatud mõtted said kirjalikult kokkuvõetud ning need edastati Minu Eesti korraldajatele.

Edgar Savisaar Andis Delfile Antud Intervjuus Märku Indrek Tarandi Toetusest.

Keskerakonna esimees tunnistas ühtlasi, et käesolevatel valimistel on vaja välja vahetada praegused Eesti saadikud, kelle tööst pole kippu ega kõppu.

Mul on hea meel, et mu ürituse toetajate spekter aina kirevamaks muutub,“ ütles Indrek. „Edgar Savisaar on ju kaalukas tegelane meie poliitmaastikul ning mul ainult hea meel, et ka tema usub seda sama, mida mina,“ rõõmustas kandidaat nr 115.

Delfi küsis Savisaarelt, kas ta usub, et üksiküritaja Indrek Tarand võib koguda europarlamenti jõudmiseks piisavalt hääli. Tallinna linnapea vastas, et käesolevatel Euroopa Parlamendi valimistel on Indrekul hea võimalus uuesti Kristiina Ojulandiga jõudu katsuda ning sel korral jääks Indrek peale. „Kui see tõele vastab, siis on Tarand ka Gräzini asemel (kelle Ojuland muidu enesega kaasa tõmbaks) Euroopa Parlamendis,“ ütles Savisaar.

Savisaar jagas ka Indreku väljaöeldud muret parlamendisaadikute haihtumise osas. Indrek on lubanud tuua Euroopas toimuva oma kodulehe ja intervjuude vahendusel otse Eesti rahvani, rääkides parlamendis toimuvast ning oma panusest sellesse. Ka Savisaar tunnistab vajadust säärase infovahetuse järele, tundes muret Euroopa Parlamendis „resideeruvate ja sageli väheaktiivsete“ saadikute pärast. „Tänasele valijale ei piisa vaid Euroopa ühiste väärtuste ja demokraatia arendamise jutust,“ ütleb Savisaar. „Valija tahab tegudega näha, et tema poolt valitud kodanik esindab oma riiki ja seisab Eesti, eestimaalaste murede ja probleemide eest,“ sõnas Keskerakonna esimees.

Indreku kinnitusel loodab ta südamest Savisaare ootusi mitte alt vedada ning kavatseb igal juhul Euroopa Parlamenti valituks osutuna ka praeguse linnapea soovid täide viia.

Vali A-klassi tõhusus!