Category Archives: Keskkonnaalane julgeolek

Round Table Debate: Challenges and Capabilities, Towards a European response to Climate Insecurity

Round Table Debate:
Challenges and Capabilities:
Towards a European response to Climate Insecurity

European Parliament, Brussels, 25 November 2013

At the invitation of Indrek Tarand, MEP, a group of more than thirty security and foreign policy specialists convened on Monday, 25 November at the European Parliament in Brussels to discuss the security and defence implications associated with climate change.

Led by a distinguished panel of speakers, the animated discussion also involved present and former parliamentarians, including Vittorio Prodi and Tom Spencer (former Chairman of the Parliament’s Foreign Affairs Committee and currently Vice Chair of GMACCC). Mr. Bastion Hermission of the Heinrich-Böll-Stiftung – co-organisers’ alongside ESRT – opened the panel discussion and set the scene for the interaction between the six panelists and the audience.

Radm. (ret) Neil Morisetti, formerly the UK Foreign Secretary’s Special Representative for Climate Change, spoke about the big picture and the need to act collectively.
Mr. Stefan Auer (Director Multinational Relations and Global Issues at EEAS) spoke about the outcome of the recently concluded Climate Change Conference in Warsaw and together with Radm. Bruce Williams (Deputy Director General of the EU Military Staff) elaborated on the details of what climate driven crisis actually is, highlighting aspects such as drought and migration.
Dr. Susanne Michaelis of NATO spoke about NATO’s current efforts as part of addressing emerging security challenges while emphasising the need for more effective NATO-EU and specifically NATO-EDA collaboration.
Brig. Gen. (ret) Vassilis Tsiamis of EDA spoke about Military Green as a platform for inter-institutional cooperation and pointed out the wealth of ongoing projects on energy and environment within EDA.
Mr. Dinesh Rempling of the Swedish Ministry of Defence (speaking as a subject matter expert) spoke of the holistic approach as embodied by Military Green where policy, technology and behaviour meet to form the basis for capability development, while pointing out that money talks and urged the EU to grasp the golden opportunity to exploit to the full the mechanisms in the Lisbon Treaty such as the Start-Up Fund (article 41.3) as a means to develop and enhance the EU’s existing capabilities in the most cost-effective way at a time of budgetary austerity.

At the end of the meeting, MEP Indrek Tarand concluded with the sincere hope and request that the made proposals will be considered, taken into account and addressed in the conclusions of the European Council in December.

References:

  • Huxham, Q.; Rempling, D. H. C. “The Start-Up Fund – An Elegant Treaty Mechanism for Sustaining Defence Capabilities” Security Policy Brief 2013, No. 28, 1-6 (link)

Debate agenda:
climate

Seotud postitused

Indrek Tarandi kliima ja turvalisuse ühispoliitika raport kinnitatud

Indrek Tarandi juhtimisel koostatud raport: “Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika roll kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral” sai 22. novembril Euroopa Parlamendi poolt kinnitatud häältega 474 poolt, 18 erapooletud, 80 vastu.

Resolutsioon:

Procedure file 2012/2095(INI) “Role of the Common Security and Defence Policy in case of climate driven crises and natural disaster”

Vastu võetud resolutsiooni tekst:

Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral (2012/2095(INI))

Ettekanne enne hääletust:

Veidi kajastust:

F. Wemia, C. Werrell “An EU Special Representative on Climate Security?” The Centre for Climate Change and Security, 29.11.2012

Seminar “Climate & Security Envoys – New Developments in Climate Change and Security”

“EU must beef up Security and Defense, or face decline, say MEPs” DiploNews, 2012

Francois Ducrotté, “The impact of climate change on international security: prospect for an environmental dimension in CSDP missions”, European Security Review, 2012 (PDF)

“Storm warning”, EP Magazine, nov 12, 2012

Seotud postitused

Artikkel The Parliament Magazine'is

Kuigi ajakirjanikul läks palju asju sassi, me siiski avaldame selle artikli ka siin kodulehel

PDF kujul “Storm warning”, EP Magazine, nov 12, 2012

Seotud postitused

Spitsbergeni leping

18. oktoobril esitles asepresident Diana Wallis raamatukest, mis küllap Eestilegi tähendust omab. Raamat käsitleb Spitsbergeni ehk Tervamägede Lepingu võimalikku ajakohastamist, sest Esimese Ilmasõja järel ilmavalgust näinud leping ei ole Arktikas toimunud ja toimuvate looduslike muutuste ning poliitiliste protsesside suhtes enam ilma vastuoludeta.

Omas ajas oli Spitsbergeni Leping väga innovaatiline ja radikaalseid uuendusi pakkuv. Ning kuna noor Eesti Vabariik oli 1920datel just innovaatiline ja uuendusmeelne, siis pole ime et meie samuti selle Lepingu liikmesriigiks saime. Paljuski on Teravmägede Leping vaimses mõttes aluseks pärast Teist Maailmasõda tehtud Antarktika Lepingule. Demilitariseerituse nõue on sarnane, samas majandustegevuse regulatsioonid sootuks erinevad.

Arktika geopoliitika on vägagi vaikselt kulgev protsess, milles sisalduvad ent küllaltki suured pinged ja ohud. Seepärast on soovitud, et Arktika puhul kehtiks samasugune rezhiim kui Lõunamandril. Millele ent avaldavad vastupanu nn rannikuriigid, eeskätt Venemaa ja USA aga mitte vähem ka Norra ja Taani. Potentsiaalsed maavara kaevandamise tulud on silmipimestavad. Samas on kliimamuutusega kaasnev jääkilbi vähenemine avamas uusi laevateid, mis lühemad ja piraadivabamad kui hetkel Aasiast Euroopasse kaupu toovad veeteed. See lisab Põhja Jäämere ka Hiina, Jaapani, Korea ning Euroopa Liidu kui terviku huvisfääri. Poliitiliselt väljendub see soovides saada täiskohaga vaatleja staatus Arktika Nõukogus. Mida omakorda ei soovi arktika põlisrahvad.

Kuigi Antarktika on manner ja Arktika on ookean (sestap ka rannikuriikide veendumus, et Arktika kasutamist reguleerib piisavalt rahvusvaheline mereõigus) on neil looduslike protsesside mõttes palju sarnast. Ning seda kummalisem oli lugeda, et Eesti Vabariik soovib end taandada Antarktika Lepingu lisast, nn Madridi Protokollist. Karismaatiline riigikogulane Karel Rüütli sooviks koguni Antarktika Lepingust välja astuda. Püha lihtsameelsus küll!

Alguses arvasin, et sellised ideekesed sünnivad lihtsalt hariduse puudusest, mis noorpoliitikute puhul ju üsna tavaline. Kuid hiljuti sain kirja Austraalia senaatorilt Brownilt, kes osutab murelikult Venemaa uuele Antarktika strateegiale. Strateegias pole puudu putinlikust pompöössusest ja soovunelmatest (näiteks laevastiku saatmine Lõunamerele). Kumab läbi ka Põhjapoolusel juba katsetatud vapipaigalduse impeeriumi-nostalgia. Aga tõsisem on varjatud soov Antarktika Lepingu rikkumist ette valmistada: maavarade kasutuselevõtuvõimaluse loomiseks tegevusi alustades.

Loomulikult kutsub selline tegevus esile vastutustundlike riikide vastuargumendid ja -tegevuse. Seda üllatavam, et Eesti näikse sedapuhku marssivat ühte jalga hoopis Vene Föderatsiooniga. Teisiti ei saa Madridi Protokolliga mitteühinemist kuidagiviisi mõista. Loodan, et see samm ikkagi tekkib lollusest, mitte mõnede asjassepuutuvate isikute soovist Venemaale teeneid osutada. Ent kui ehk varsti hakatakse ehk ka Spitsbergeni Lepingust lahkumisest rääkima, siis saavad kinnitust minu kõige halvemad kartused.

Viited:


Seotud postitused

Environmental security

At their Summit in Strasbourg / Kehl on 3 and 4 April 2009, NATO’s Heads of State and Government tasked the Secretary General to develop a new NATO Strategic Concept. This exercise should be completed by the time of NATO’s next Summit, which is expected to take place towards the end of 2010.

NATO’s new strategic concept: link

The report can be found directly on the following link.

As the European Security Strategy recognises that predicted global climate change will have increasing impact on stability and security in many regions around the world and more particularly in Asia and Africa, and in the context of the forthcoming new NATO strategic concept, the set up of an environmental security strategy is more than needed.

It is important to analyse commonality of assessment between the EU and NATO of predicted global climate change as a factor of instability and insecurity in the most vulnerable places in the world, especially in terms of climate change as a driver of current or future conflicts. Climate change consequences like resource depletion, drought and floods, famine and mass migration, might have a direct impact on EU and NATO security interests.

The adequacy of existing NATO and EU capacities to respond to climate change driven catastrophes and the extent to which existing civilian, policing and military capabilities and assets could be deployed or adapted to meet these future challenges should be assessed.

It would be necessary to recommend measures and modifications to training – through NATO’s ACT described above – and to procurement policies, necessary to improve the EU and NATO’s ability to respond to such crisis.

Existing command and control structures and policies in the context of their applicability to the long-term nature of likely climate-driven crisis and conflicts should be reviewed.

The potential for burden-sharing and specialisation between the EU Member States and NATO allies to optimize resource allocation, civilian, policing and military assets which are required for crisis response and conflicts, whether climate driven or not should be explored.

At present, the climate change issue is only mentioned in the new report presented by the group of experts, chaired by Madeleine Albright.
Taking into account environmental security related to it in the new strategic concept would be a breakthrough.

Seotud postitused

Keskkonnalane julgeolekuoht

Kliimamuutus on reaalselt aset leidev nähtus ja meie kõigi elu mõjutav protsess. Mille üle võib täna ehk veel vaielda, on selle mõju ulatus ja tagajärjed: kui palju temperatuur tõusta võib, mis kaasneb mereveetaseme tõusuga ja mida toovad kaasa magevee varude ja muude maavarade vähenemine.

Neid muutusi tuleb õigel ajal ennetama hakata. Euroopa julgeolekustrateegias märgiti juba 2003.a ära, et kiimamuutus mõjutab meie julgeolekut. Euroopa Komisjoni 2008.a aruande kohaselt on üleilmne soojenemine juba “ohu mitmekordistaja”.  Aruande kohaselt võib globaalne kliimamuutus mõjutada rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut, eriti Aasias ja Aafrikas. Sestap on sellele tõsist tähelepanu vaja pöörata uues NATO strateegilises kontseptsioonis.

Siinkohal peavad EL ja NATO tegema omavahel tihedat koostööd, nii arengukavade ja strateegiate kujundamisel kui ka reaalses elus ühiste operatsioonide ja projektide läbi viimisel. See on vajalik kaitsmaks NATOt ja ELi, aga ka globaalse stabiilsuse huve: loodusõnnetused, maavarade vähenemine, üldine keskkonna halvenemine, põud, üleujutused, näljahädad ja massiline põgenike tulv – või rahvaste ränne – need kujutavad tõsiseid julgeolekualaseid väljakutseid meile kõigile.

Milliseid vahendeid saaks kasutada nii looduskatastroofide kui ka sõjaliste kriiside ennetamisel ja nendele reageerimisel? Mis ulatuses me järgmise 10 aasta jooksul antud probleemistikuga üldse tegeleme? Kui vaadata Madeleine Albrighti juhitud ekspertide kogu raportit, mis NATO strateegilise kontseptsiooniga tegeleb, on keskkonnaalast julgeolekuohtu mainitud seal suhteliselt vähe. Kui 1990ndatel rääkis kliimamuutusest vähemus, siis 2000ndatel kõneles sellest vaat et enamus. Loodetavasti ei kulu veel üht kümnendit, et tegude vajalikkusest rääkida ja alles siis tegudele asuda.

Lisainfo:

·         Euroopa Liidu Nõukogu – Euroopa julgeolekustrateegia
http://www.consilium.europa.eu/showPage.aspx?id=266&lang=et

Seotud postitused