Category Archives: Islandi liitumine

Lihavõtte postkaart Islandilt

Tere kullakesed!

Reykjavikki hakkab kevad kohale jõudma. Päike soojendab, tuul tasane. Inimesed usuvad fraasi “meile tuli kriis esimesena kallale ja meie saame temast esimesena jagu!” Kinnituseks edu IMF-i programmist vabaks saamisel, 3% prognoositav majanduskasv ja kerge tagasitõmbumine tööpuuduse arvus. Kuigi Islandi ajaloos on 7% ikka kõrge näitaja, millega raske harjuda. Aga aasta pärast on tulemas valimised ja kõik pingutavad.
Valitsuse populaarsus on madalavõitu. Ning kauaaegne valitseja – Iseseisvuspartei on opositsioonis olles oma reitingut kergitanud. Asjatundjad ent kinnitavad kui ühest suust, et mingit tegelikku nõudlust nende võimulenaasmiseks pole. Ehk sama asi paljuski kui Eestis – usaldus seniste parteipoliitika nippide vastu on madal. Sestap ennustatakse, et ruumi uutele tulijatele on küllaga. Eestis oli vist küsitletutest 37%, kes ei tahtnud eelistada ühtegi olemasolevat parlamendiparteid. Siin hinnatakse suurusjärku, kes võiks uute erakondade poolt olla 33% peale. Muidugi kinnitatakse vanade parlamendiparteide poolt refräänina, et “Uutel pole maailmavaadet! Uutel pole valitsemiskogemust! Uued ona vahetevahel tulnud, kuid imetakse siis vanadesse või kaovad areenilt!” Kui enam muud üle ei jää, öeldakse – nad on populistid! Siiski, on tõestus, et need väited ei pruugi paika pidada, sest pealinnas Reykjavikis puhta töö teinud “The Best Party” saab väga hästi hakkama ja nende linnapea Jon Gnarr`i reiting on vägagi kõrge. Just seepärast, et temal on võime kaasata väljaspool traditsioonilisi poliitraame erinevaid andekaid inimesi ning tavapärastest parteilistest persooniküsimustest üle olla. Aga tegemist on endise punkari ja boheemiga. Üleriigilisteks valimisteks valmistub ta uue nime “Parema tuleviku Partei” all. Arvatakse, et uusi tulijaid on veelgi.

Pea neli kuud tagasi otsustas Islandi parlament pea 2/3 enamushäältega, et Island peab tunnustama Palestiinat iseseisva riigina 1967. aasta sõjaeelsetes piirides. Muidugi pole see võrreldav Eesti iseseisvuse tunnustamisotuse epohhiloova iseloomuga, sest sama on teinud juba 130 maailma riiki. Ent Euroopa riikide seas ollakse ses asjas esimene. Valitsus allus parlamendi otsusele, ehkki teatud koordinatsiooniraskusi esines nii koostöös Põhjala riikide kui ka Euroopa Liiduga tervikuna. Sama välispoliitiline dilemma ei kao mitte kuskile ka Eesti välispoliitikast, ehkki insulaarse sõltumatuse luksust meie ei naudi…

20 aastat tagasi oli Islandil üle 200 omavalitsuse, tänaseks on neid jäänud 76. Millest omakorda geograafiliselt väga eraldatud väikeseid (kuni 500 inimest) on 26. Maakonnatasandit kui riigi parteilist käepikendust siin ei tunta. Omavalitsuste ülesandeks on paljud ebaseksikad probleemid nagu haridus, veevärk, prügikäitlus jne. Tehakse ka regionaalset koostööd, kus külavanematel, kes kohalike poolt valitud, on suur vabadus aga ka vastutus. Probleemiks on et rohkem kui 50% elanikkonnast on koondunud pealinna, kurdetakse, et mujal sureb elu tasapisi välja.

Aga 20. märtsil võttis parlament vastu resolutsiooni rohelise majanduse arendamisest riigis ja peaministri ametnikud peavad nüüd töötama seadusettepanekute kallal, mis seda realiseerima hakkaks. Muuhulgas leidub ka soovitus hakata GDP kõrval kasutama ka loodusvarade tarbimist arvestavat mõõdikut! Suuri lootusi pannakse ka Data-Farming`ule (andmeaiandusele), kus hiidserverite elektri ja jahutamisvajadust saaks rahuldada odava geotermilise energia abil. Vaja vaid kiiret infovahetust lubavad kaablid mere alt mandrile lasta. See on nii suur ahvatlus, et laupäeval käis saareriigis omapoolseid pakkumisi tegemas ka Vene valitsuse esindaja kindral Patrushin…

Kaunist Lihavõttepüha kõigile kodustele!

Seotud postitused

"Kala hakkab mädanema peast, läbirääkimised sabast" (Euroopa vanasõna)

Et Island meie omariikluse taastamisele esimesena tunnustuse andis ja seeläbi ilmutas nii julgust kui ka Eesti edasikestmise tuumküsimuse mõistmist, siis võiksime meiegi huvi tunda Islandi jaoks ülioluliste küsimuse vastu. Selles võtmes ja 20. augustit 1991 soojalt meenutades, kirjutasin artikli Islandi positsioonist läbirääkimistel Euroopa Liiduga. Nii nagu meie teekonna alguses vabasse Põhjalasse aitas meid Island, nii on ehk meil võimalik neile abiks olla nende praegusel Euroopaga liitumist arutaval ajal. Neid mõista püüdes.

P.S. Kuna „Diplomaatia“ toimetaja kirjutas mulle, et selle loo avaldab, siis ei pannud enne oma kodulehele, aga kui ma sain ehk valesti aru meilis kirjapandust, siis vabandust IAM mõtete „valesti“ lugemise eest. Austan kindlasti toimetajate vaadet, et kandideerimise ajal kandidaatide mõtteid ei avaldata. Ehkki minu hinnangul tasuks neid just siis avaldada. Meenutan ka, et ametlikke kandidaate pole Eesti seaduse mõttes veel olemas.

selle meilivahetuse paneme siia vahele faksiimilena;)

—–Original Message—–
From: Iivi Anna Masso
Sent: Wed 6/8/2011 6:28 PM
To: TARAND Indrek
Subject: Re: tervitus
Tere ja aitäh,

kindlasti sobib, päris huvitav asi. Meil läks juuni-juuli number just trükki ja järgmine ilmub augustis – s t kui seal on midagi, mis augusti alguseks peaks ajakohastamist nõudma, siis tahad ehk loo veel üle vaadata, enne kui toimetame ja trükki laseme? Kui vaja, võin meelde tuletada ja üle küsida, kui see aeg lähemal on.

tervit.
Iivi

On 8 Jun 2011, at 18:53, TARAND Indrek wrote:

Tere sulle kui Diplomaatia toimetajale. Tegin ajaviiteks tillukese jutu Islandi kohta. Arvasin ise, et äkki sobib sinu ajalehte ka panna. Eks sa ise otsusta ja ütle mulle, mis arvad.

Tervitades
<ISLAND08062011.doc>

Tsiteerides endist Islandi suursaadikut ELi juures ning praegust liitumiskõneluste pealäbirääkijat Stefan Haukur Johannssoni: “Fisheries is the backbone of our economy”, saab lühidalt kokku võtta Islandi ja Euroopa Liidu liitumisläbirääkimised. Kalal on teadupärast võrdlemisi habras selgroog… Kuid kala selgroogu on raskem murda kui imetaja oma.

Islandlaste üks suurim mure seoses liitumisega on Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika (ÜKP), mis ei soosi nende kalandustraditsioone ja -süsteeme ning seetõttu ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest loobuma. ÜKP kohta on Euroopa komisjon andnud hinnangu, et praegune regulatsioon lihtsalt ei toimi ning seepärast on 1983. aastal loodud ning korra juba 2002. aastal muudetud kord ka läbivaatamisel. Reformimisega  tahetakse ühele poole jõuda 2012. aastaks.  Reform ei tule lihtsalt, sest vaatamata kalameeste arvu vähesusele on võitlus nende ressursside üle alati kirglik.  Eks meenu ju meilegi emotsioonid Läti ja Eesti “kilusõja” aegadest, mis kulmineerusid kohati ka sellega, et Eesti piirivalvelaevad sõitsid Läti traaleritel Ruhnu lähistel lihtsalt traalid tagant maha…

Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ÜKP kalandussektorisse välisinvesteeringud ning ühtlasi  tähendaks see seda, et 200 miili raadiuses majandusvööndis kehtivad püügikvoodid ja muud suunised otsustataks Brüsselis.  Praegu on Islandil aga välisinvesteeringud seadusega keelatud, et kohalik majandus kalatööstuse tulust võimalikult palju kasu saaks.

Liikmesriigina osaleks Island täielikult otsustamisprotsessis, ent vastuargumendi pooldajaid on rohkem. Väikeriigil poleks oma suuruse tõttu piisavalt jõudu otsuste langetamist ELi tasandil mõjutada. Liitudes ELiga läheks seadusandlik võim Islandilt üle Euroopa Nõukogule, kus neil poleks piisavat jõudu. Nõukogus oleks neil 3 häält 348-st ning neil oleks vaja suurt enamust (73,9%), et otsuseid nende kasuks vastu võetaks- tervelt 255 häält 345-st! Näiteks Hispaanial on 27 ja Inglismaal 29 häält! Isegi Luksemburgi leping, mis kutsub üles lepitusele ning mõistvale suhtumisele kui ühe liikmesriigi olulise tähtsusega rahvuslikud huvid on kaalul, ei suuda islandlaste arvates neid päästa.

Islandi majanduse peamise alustala, kalanduse, tähtsusest annavad aimu eelnevate aastate näitajad. Kalatooted moodustavad pea poole (42%) Islandi eksporditulust ja tervelt 9% SKT ‘st ning kalandussektoris on hõives 4,1% tööjõust. 4/5 eksporditavast kalast läheb Euroopa Liitu, millest 34% omakorda Suurbritanniasse ja 12% Hispaaniasse. Island püüab iga elaniku kohta 4 tonni kala,  ELi keskmiselt kõigest 10 kg! Kes nüüd on kalanduse suurriik?

2007. aastal moodustas Islandi kalapüük tervelt 1,6% maailma kogupüügist, asetades nad maailma edetabelis Lõuna-Korea ja Bangladeshi järel 16. kohale. Nimistu ladvikusse kuuluvad sellised suured “kalad”, nagu Hiina, USA, Norra jne. Pisikese saareriigi kalandusest saadav sissetulek inimese kohta on kordades suurem kui üheski EL liikmesriigis.

Islandil on küll võrdlemisi avatud turg seoses Euroopa Majanduspiirkonna liikmeksolekuga, kuid näiteks välisalustele Islandi sadamatesse ja sadamateenustele ligipääs puudub. Sellist sorti piirangud ei ühti aga kauba vaba liikumise acquis‘ga ning Island peaks liitumisel vabaturureeglitega nõustuma.  Lisaks kehtestab näiteks ÜKP, et mistahes liikmesriigi alusel peab olema õigus liigipääsule teise liikmesriigi vetesse. Seda küll eraldi kokkulepitud reeglite kohaselt.

Endine EL-i laienemisvolinik Olli Rehn on kasutanud metafoori, et just lõpp on maratoni kõige raskem osa. Antud liitumiskõneluste puhul tundubki, et just lõpp võib erakordselt vaevanõudvaks osutuda, kuna 27. juuni Liitumiskonverentsiga (Accession Conference) avatud esimesed peatükid olid kergemast kaalukategooriast, ning  kalandust ja põllumajandust käsitletakse viimases järjekorras.

Olgugi, et tõenäoliselt viivad prognoositavad muutused ÜKPs selle Islandi mudelile veidi lähemale, põhinevad liitumisläbirääkimised siiski praegusel õigustikul ning sellest tulenevalt peitub protsessis üsna mitu tüliõuna. Kalandus on ja jääb liitumiskõnelustel kõige olulisemaks teemaks, mille kohta Islandi saatkonna kalandusnõunik Steinar I. Mathíasson on öelnud: “It’s going to be a crucial point. Either make it or brake it”. Isiklikult loodan, et kalad n.ö. kuivale ei jää ja EL suured liikmesriigid nõustuvad pigem Islandi meetodeile lähenema, selmet vastupidi.

Ka Euroopa Parlamendi märtsi täiskogul vastuvõetud resolutsioon Islandi 2010. aasta eduaruande kohta ütleb, et kuna ÜKP on hetkel läbivaatamisel ning seda võidakse enne Islandi ühinemist veel muuta, tuleb kõnealusele läbirääkimiste peatükile läheneda konstruktiivselt. Viimasele mõistele annavad sisu läbirääkijad ise.

Paljudes liikmesriikides on kulu ja toetused kalandussektorile suuremad kui püügi otsene majanduslik tulu. Valitsuste ning Euroopa Kalandusfond (European Fisheries Fund) poolt pakutud rasvaste toetuste tõttu on tekkinud kalandussektoris ülevõimsus, mis tähendab sisuliselt seda, et suured kalalaevad sõidavad meredel ringi, saades selle traavimisele kulutatud energiaga võrreldes väga vähe püütud. Euroopa komisjoni 2008. aasta aruanne ütleb, et mõnedes liikmesriikides opereeritakse kalandussektoris 2-3 korda suurema võimsusega, kui jätkusuutlik oleks.

Islandi erilisus seisnebki just tõigas, et riigi ja kalurite vahel on kokkulepe: kalandussektor jääb otsetoetustest puutumata! ELi liikmesriikides on aga kalandussektor priskelt subsideeritud. Toetuseid on erisuguseid, ning mõne puhul ei ole esmalt kohe nähagi, et tegemist võiks toetusega olla. Otsene toetus on näiteks Euroopa Kalandusfondist (European Fisheries Fund — EFF) saadav toetus. Lisaks sellele võib iga liikmesriik oma kalureid (loe: kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid või üksikuid aluseid) toetada kuni 30000 euro suuruse de minimis toetusega, mis on antud kolme aasta peale. Viimasel täiskogu istungil Strasbourgis läks läbi Alain Cadec’i (EPP, Prantsusmaa) raport, mille kohaselt tahetakse toetuse hulk kahekordseks tõsta ning seda põhjendusel, et globaalse naftakriisi tõttu on kütusehinnad tõusnud. Siinkohal tasub aga mainida, et lisaks lennutranspordi kütusele, on ka laevandussektoris kasutatav kütus maksuvaba (nii heitgaasi- kui ka käibe-). Antud maksusoodustust võiks seega ju samuti toetuseks lugeda… Lisaks saab EL osta kolmandate riikide vetes püüdmiseks oma liimesriikide kalameestele litsentsi (instrumendi nimi on individuaalsed kalanduse partnerluslepingud — Fisheries Partnership Agreements) . Näiteks Mauritaanias oli 2010. aastal ELi poolt makstavaks summaks 73 milj. EUR ning kui vaadata, milline liikmesriik antud piirkonnas põhiliseks püüdjaks oli (Õige vastus: Hispaania!), siis ei ole kahtlustki, et EL-i poolt kinnimakstud sedasorti lepingud on samuti toetuseks.

ELi ja Islandi vahel käiv makrellisõda on liitumiskõnelustele samuti üsna tumedat varju heitnud. Nimelt on kliimasoojenemise tõttu makrell usinalt Islandi külje alla ujunud. 2010. aastal oli lausa 23% kogu makrellivarust Islandi rannikul. Island kehtestas seejärel ühepoolselt püügikvoodid – 2011. aastal on see 146,818 t, mis moodustab 17% soovitatavast lubatud kogupüügist maailmas. EL ja Norra tõstsid mõistagi protestikisa ning jaanuaris teatas EL, et kuniks makrellipüügi osas lahendust pole leitud, on Islandi lipuga laevadel keelatud ELi sadamates makrelli maha laadida.

Island on aga alates 1999. aastast palunud luba osaleda makrellipüügi rannikuriikide (EL, Norra, Fääri saared…) nõupidamistel, kuid palvet on seni ignoreeritud põhjusel, et teised riigid ei tunnista Islandit kui makrellipüügi rannikuriiki. Mereõiguse omapärane tõlgendamine, ei muud. Teised rannikuriigid jagasid seega Islandit kaasamata kalavarud ära ning nüüd imestavad, miks Island omakorda ühepoolselt püügikvoote määrama asus. Nüüd ajavad Norra ja EL oma jonni edasi, olles 2011. aastal kehtestanud kahepeale püügikvoodiks 583,882 t, mis moodustab aga soovituslikust kogupüügist üle 90%! Kui sinna juurde nüüd lisada Islandi 147,000 ning Fääri saarte 150,000 t kvoodid, siis makrellivarudest ei jää pea miskit järele. Toimub vägikaikavedu, mis, piinlik küll, ka mõni aeg tagasi Oslos peetud olulisel kohtumisel leevendust ei saanud.

Kuid lisaks eelmainitutele, tekitab Islandile muret kalade vette tagasilaskmine ja ülepüük, mis ELis on tõsiseks probleemiks. Kalade vettelaskmine on Islandil seadusega keelatud, kuid ÜKP ei luba üle kvoodi püütud ja alamõõdulise kala lasti kaldale tuua ning et suurtest trahvidest hoiduda, visatakse üle normi püütud ja alamõõdulised kalakesed vette tagasi. Ka sellisel puhul toimub vette tagasilaskmine, kui on tahetud püüda vääriskala, kuid saadud midagi kehvemapoolset…. Kõik on ühesõnaga õigustiku tõlgendamise küsimus. Nüüd tahab Komisjon muidugi asja parandada, tehes ettepaneku, et kõik kala tuleb tuua kaldale. Siis oleks vähemalt võimalik saada adekvaatsemat informatsiooni püütud kala hulga kohta.

Kuna Islandi ühiskond on niivõrd väike, siis on loomulik, et huvirühmadel on väga tihedad ja isegi lausa isiklikud sidemed valitsusega ning et nad osalevad aktiivselt poliitilises protsessis. Riigi kalandusalane lobitöö on antud poliitilises protsessis vägagi mõjukas ning ei tasu ka unustada, et Islandi praegune välisminister Össur Skarphéðinsson on endine kalur…

Muidugi on läbirääkimiste käigus eriarvamusi nii põllumajanduspoliitika kui ka vaala- ja hülgepüügi osas, samuti ei pruugi islandlased enam soovida euroala liikmeks saamist. Kuid need probleemid on lihtsamini lahendatavad kui kalandus. Islandlased teavad, et kultuuriliselt ja poliitiliselt on nad Euroopa Liitu kuulumise poolt.  Ent pisiasjade saatan võib seda poolehoidu tugevalt kõigutada. Erinevalt Eestist on Islandil Euroopa Liidule arvestatav alternatiivgi olemas. Kala tahavad süüa ka USA ja Kanada inimesed. Ning kui nemadki peaks Euroopa Liidu pealekäimisel Islandi laevadele sadamad sulgema on ukse taga ootel Hiina. Kus kehtib ju vanasõna “Anna näljasele õng, mitte kala!”

Mõningaid võrdlusandmeid kalandussektori kohta valitud liikmesriikides

Riik Püügilaevade arv Kogumahutavus (GT) Ühenduse abi kalandussektorile Euroopa Kalandusfondist (EFF) aastal 2008 Toetuse hulk Euroopa Kalandusfondist aluse kohta (EUR) Kogupüük (total catches live weight, t)
DE 1 870 69 000 20 248 368 10 828,00 229 000
EE 961 19 365 9 212 468 9 586,34 101 000
ES 11 420 461 071 147 695 785 12 933,08 919 000
PT 7353 80 180 31 495 483 4 283,35 240 000
UK 6 676 217 000 17 651981 2 644,10 594 000

Viited ja lisainfo:

Komisjoni otsus EKF kulukohustuste assigneeringute kohta
Euroopa Ühine Kalanduspoliitika arvudes
Eurostat’i statistilised andmed kalanduse kohta
Infoleht EL-i individuaalse kalanduse partnerluslepingu (FPA) kohta Mauritaaniaga
Euroopa Komisjoni Kalanduse peadirektoraat
Euroopa Komisjoni kalandussektori analüüs (2010)
European Commission Joint Research Centre (JRC) Annual Economic Report on the European Fishing Fleet, 2010

Seotud postitused

Iceland's EU accession


The Iceland’s EU accession negotiations are currently on. As by this accession the EU’s presence in the AC would, it is a strategically great chance to play a more active and constructive role in the Arctic region, also contributing greatly to the multilateral governance. It could also help to solve collective environmental problems and increase EU’s interest for the Arctic and for its protection on both regional and international level.

A resolution on Iceland’s accession was adopted in July plenary and therewith the EP welcomed the prospect of Iceland becoming the 28th Member State of the EU. Iceland filed its accession application in July 2009. At the same time, Parliament asked Iceland to cease all whaling which is in contradiction with EU laws and that the preservations the country has lodged with the International Whaling Commission should be dropped.

Iceland’s accession would allow the EU to play a more active role in the Arctic- region which is already of growing importance for the EU (and for the rest of the world). Iceland is part of the Schengen Area, is a NATO member country and signatory of the European Free Trade Agreement (EFTA).

Although Iceland is already cooperating closely with the EU as a signatory of the Schengen Agreements and as a member of the European Economic Area (EEA), having therefore adopted a significant part of the acquis communautaire (notably single market legislation), the state still need to substantially reform the organisation and functioning of its financial supervisory system, and the way judges, prosecutors and supreme judicial authorities are appointed.

The two major issues during the accession talks are banking and fisheries. Other policy areas that will also have to be fully negotiated with Iceland are agriculture, taxation, economic and monetary policy and external relations. One of the most challenging and sensitive issues for both Iceland and the EU member states is whaling. Whaling plays an important role in Iceland’s traditional coastal culture and Icelanders tend to perceive the accession to the EU as a great threat to their national identity.

The support of the public in Iceland has gradually decreased since the summer of 2009, and there are signs that let us believe it will decrease even more. Therefore Iceland’s authorities have been asked to start a public discussion in order to find out what are the main concerns for Icelanders regarding the membership.

One of the reasons why the public support for the accession could decrease is an amendment about whaling made in the resolution. The amendment was made by two MEPs from the Greens, Indrek Tarand and Heidi Hauttala (Finland). The amendment was adopted in the July plenary.

Commenting on the resolution, the authors said:

“This is a great result for all those who have campaigned long and hard against whaling all over the world. This resolution sends a strong signal that if Iceland is serious about membership of the European Union, it must respect international standards. We hope that Iceland will now join the rest of Europe in seeking to put an end to this inhumane practice in the rest of the world”

And they added that from now on, whales would be naming their sons Indrek and Heidi.

For more information, please read:
European Parliament: “European Parliament resolution of 7 July 2010 on Iceland’s application for membership of the European Union”
Green EFA: “Whaling: Parliament insists that Iceland cease all Whaling at EU accession”
Europa: “EU opens accession negotiations with Iceland.”
Euractiv: “EU kick-starts Iceland’s accession.”

Additional information on EU enlargement:
Europa: “EU enlargement.”
European Parliament: “EU enlargement”

Seotud postitused

Islandi liitumine Euroopa Liiduga

Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

Käesoleva aasta 7. juulil võeti Strasbourgis täiskogul vastu resolutsioon, millega Parlament tervitab Islandi võimalikku ELi 28ndaks liikmesriigiks saamist. Island esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2009. aastal. Parlament nõuab samas, et Island lõpetaks ELi seadusandlusega vastuolus oleva vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest.

Islandi liitumine võimaldaks ELil osaleda aktiivsemalt Arktika piirkonna tegevuses, mis on praegu ELi (ja ka terve ülejäänud maailma) jaoks kasvava tähtsusega piirkond.  Island kuulub juba praegu Schengeni alasse, on NATO liige ning tal on ELiga vabakaubandusleping alates 1973. aastast.

Kuigi Island on Euroopa majanduspiirkonna (EMP) liige ja järgib enamikku ELi õigusaktidest (eelkõige ühisturu valdkonnas), peab riik siiski oluliselt muutma oma finantsjärelvalvesüsteemi ning ka seda, kuidas toimub kohtunike, prokuröride ja muude kõrgemate kohtuametnike ametissenimetamised.

Islandiga tuleb põhjalikke läbirääkimisi pidada veel põllumajanduse, kalanduse, maksustamise, majandus-ja rahapoliitika ning välissuhete poliitika osas. Islandi jaoks on kõige murettekitavam teema kalandus, kuna vaalapüük etendab Islandi kultuuris väga olulist rolli ning nende jaoks kujutab ELi liikmeksastumine ohtu rahvuslikule indentiteedile.

Islandi avalikkuse toetus ELi liikmelisusele on alates 2009. aasta suvest vähenenud, ning on karta, et see väheneb veelgi. Islandi võimudelt palutakse seetõttu avaliku arutelu algatamist, et selgitada välja Islandi kodanike mured ELi liikmelisuse osas.

Üks põhjuseid, miks Islandi avalikkuse toetus veelgi väheneda võib, on vaalapüüki puudutav muudatusettepanek eelmainitud resolutsioonis. Muudatusettepaneku autoriteks olid kaks Roheliste fraktsiooni Parlamendiliiget, Indrek Tarand ja Heidi Hauttala. Muudatusettepanek võeti juuli plenaaril ka vastu. Autorid ise kommenteerisid seda nii: “Nüüdsest panevad vaalad oma poegadele nimeks Indrek ja Heidi”.

Lisainfo:

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1011&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/186&format=HTML&aged=0&language=

http://www.euractiv.com/en/enlargement/eu-kick-starts-iceland-accession/article-184391

Lisainfo ELi laienemise kohta:

http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm

http://www.europarl.europa.eu/enlargement/default_en.htm

Seotud postitused

Islandi liitumine ELiga

Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

Juulikuu täiskogul Strasbourgis võeti 7. juulil vastu resolutsioon, millega Parlament tervitab Islandi võimalikku ELi 28ndaks liikmesriigiks. Saadikud tervitasid ELi liidrite hiljutist otsust alustada liitumisläbirääkimisi Islandiga, kes esitas Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse 2009. aastal. Parlament nõuab samas, et Island lõpetaks täielikult ELi seadusandlusega vastuolus oleva vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest.

Islandi liitumine võimaldaks ELil osaleda aktiivsemalt Arktika piirkonna tegevuses, öeldakse Cristian Dan Preda (EPP, RO) koostatud resolutsioonis, mis rõhutab ka riigi “tugevat demokraatlikku kultuuri”. Island kuulub juba praegu Schengeni alasse, on NATO liige ning tal on ELiga vabakaubandusleping alates 1973. aastast.

Icesave’i küsimuses rõhutab resolutsioon, et Island on kohustatud tagama miinimumhüvitised Icesave panga hoiustajatele Ühendkuningriigis ja Hollandis, nagu EFTA järelvalveamet ütles oma märgukirjas 26. mail. Peale Icesave panga kokkuvarisemist panid Islandi valijad 6. märtsil toimunud referendumil veto tagasimakse plaanile.

Kuigi Island on Euroopa majanduspiirkonna (EMP) liige ja järgib enamikku ELi õigusaktidest (eelkõige ühisturu valdkonnas), peab riik siiski oluliselt reformima oma finantsjärelvalvesüsteemi ülesehitust ja toimimist, ning ka seda, kuidas määratakse ametisse kohtunikud, prokurörid ja kõrgemad kohtuametnikud.

Islandiga tuleb põhjalikke läbirääkimisi pidada veel põllumajanduse, kalanduse, maksustamise, majandus-ja rahapoliitika ning välissuhete poliitika osas. Islandi jaoks on kõige murettekitavam teema kalandus, kuna vaalapüük  on Islandi kultuuris väga tähtis.

Islandi avalikkuse toetus ELi liikmelisusele on alates 2009. aasta suvest vähenenud, ning on karta, et see väheneb veelgi.. Islandi võimudelt palutakse seetõttu avaliku arutelu algatamist, et selgitada välja Islandi kodanike mured ELi liikmelisuse osas

Üks põhjuseid, miks Islandi avalikkuse toetusveelgi väheneda võib, on vaalapüüki puudutav muudatusettepanek eelmainitud resolutsioonis. Muudatusettepaneku autoriteks olid kaks Roheliste fraktsiooni Parlamendiliiget, Indrek Tarand ja Heidi Hauttala. Muudatusettepanek võeti juuli plenaaril ka vastu. Autorid ise kommenteerisid seda nii: “Nüüdsest panevad vaalad oma poegadele nimeks Indrek ja Heidi”.

Lisainfo:

http://ec.europa.eu/enlargement/press_corner/key-documents/opinion-iceland_2010_et.htm

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1011&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/186&format=HTML&aged=0&language=

http://www.euractiv.com/en/enlargement/eu-kick-starts-iceland-accession/article-184391

Lisainfo ELi laienemise kohta:

http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm

http://www.europarl.europa.eu/enlargement/default_en.htm

Seotud postitused