Category Archives: AFCO

Veel vähekene Euroopa Parlamendi valimisreformi raportist

 

Eesti Euroopa Liikumine palus mult kommentaari Andrew Duffi (ALDE, UK) “Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti” (2009/2134(INI)) raporti kohta. 

 

 Küsimused:

1- Kas toetate raporti täismahus vastuvõtmist?
2- Kas see elavdab valimisosalust

 

Vastused said sellised:

1- Andrew Duffi raport on järjekordne verstapost pikal teel, mis algas otsekohe pärast EP rahva poolt otse valitavaks muutmist 1979. aastal. 33 aasta jooksul on korduvalt üritatud selgeks vaielda institutsionaalset tasakaalu liikmesriikide ja euroopa institutsioonide vahel, nagu ka riikide esindajate arvu, degresseeruva proportsionaalsuse ning meeste ja naiste tasakaalu. Duffi raport on vägagi põhjalikult olukorda kaardistav ning lahendusi pakkuv. ettepanekuid tuleviku muudatusteks on sisuliselt 11 ja neist lihtsamini teostatavate hulka liigituvad:

  1. Tuua valimised 3-lt päevalt 2-le ja toimumisaeg juunikuust maisse.
  2. Luua Euroopa Valimisamet
  3. Nõuda poolavatud nimekirjadega eelishääletussüsteem (Eestis on see probleem juba lahendatud)
  4. Lihtsustada kandideerimis- ja hääletustingimusi välisriigis elavale EL kodanikule.

Edasised ettepanekud on raskemini teostatavad, sest valimis- ja kandideerimisõiguse vanuselisi piiranguid ei õnnestu ühtlustada ei Austria suunas ega Suurbritannia suunas. Ja need riigid keskmise suunas ka ei soostu liikuma. Samuti ei ole kõik riigid (eriti Kreeka ja Küpros, aga ka Holland) eriti vaimustunud elektroonilise hääletuse kasutuselevõtmisest, mida raport soovitab. Aga kuna Eesti seda kasutab, siis sellest aspektist lähtudes võiks poolt olla.

Põhiseaduskomisjonis oli raporti hääletusel saadikukohtade jagamiseks ka paar matemaatilist valemit sisaldavat muudatusettepanekut, milledest ühe (nn Cambridge`i valemi) järgi oleks Eesti võinud saada juurde ühe lisakoha. Paraku hääletati kõik matemaatilised valemid hääletati komisjoni hääletusel maha, jättes meid sellest boonusest seega ilma.

Kõige problemaatilisem on Euroopa Parteide nimekirjade toomine valimistele, sest seda peljatakse väikeriikides üsna põhjendatult. Ometigi on see pikaajalise Euroopa idee arengu seisukoha pooldajatele pea ainuke loogiline jätk.. Nii et föderalismi pooldajad peaksid hääletama raporti poolt. Ja seda teeksin ka mina kui ei oleks justnimelt nende üleeuroopaliste nimekirjade puhul kinniseid nimekirju eelistatud. Ning seda argumendiga, et väikerahvaste esindajad muidu kukuksid lihtsalt kesisema häältesaagiga välja… Mis on väga tõenäoline, sest mõnes riigis antakse oma kodanikule parimal juhul paarsada tuhat häält, teises paar miljonit.

Minu jaoks on aga kinnine nimekiri vastunäidustatud, seega on raske otsustada kuidas raportit kui tervikut hääletada. See on nagu tilgake tõrva meepotis…

Kuna raport ise veel ei muuda ühtegi valimiskorda, vaid on aluseks Ülemkogule ja Komisjonile edasisteks läbirääkimisteks, siis kaldun toetama raporti vastuvõtmist. Riskid, mis kaasnevad on maandatud eelpool lausutuga ning kindlustundega, et üleeuroopaliste nimekirjade kehtestamiseni läheb veel kaua ja enne elatakse läbi veel mõni kriis kui sinnamaani jõutakse. Kuid argumente raporti kui terviku pooltolemiseks on ka küllaga ja ei pea kapselduma väiksusest põhjustet eksistentsiaalsetesse hirmudesse, vaid mõtlema peab Euroopast.

2- Kuid kas sellised muudatused toovad kaasa valimisaktiivsuse tõusu? Mingisugust kasvu võiks eeldada e-hääletuse lubamisest ja valimiste maikuusse toomisest. Aga Euroopa Parlamendi rolli suurenemine Euroopa otsustusmehhanismis oleks siiski valimisaktiivsuse kasvu suhtes olulisem. Kui üleeuroopalised nimekirjad oleksid juhitud nende poliitikute poolt, kes kandideerivad ka vaikimisi Komisjoni presidendiks, siis ka ehk inimeste huvi tõuseks. Kui Euroopa Parlament saaks traditsioonilise parlamendi kombel esile kutsuda umbusalduse Komisjoni vastu ja uue komisjoni moodustamise, siis kasvaks ka aktiivsus. Kuid siis peaks taas Aluslepinguid muutma, milleks praegusel kriitilisel ajahetkel puudub igasugune poliitiline tahe.

Viited:
Raport ise leitav siit
Minu ja teiste EE eurosaadikute ning sotsiaalteadlase Mihkel Solvaku arvamust saate lugeda Eesti Euroopa Liikumise leheküljelt

Seotud postitused

Hautala, Jäätteenmäki & Tarand: “Arktiliste põlisrahvaste keelte kaitse (eriti Venemaal) peab olema EL Arktika poliitika nurgakivi”

Anneli JaatteenmakiHeidi Hautala

Hautala, Jäätteenmäki & Tarand:

“Arktiliste põlisrahvaste keelte kaitse (eriti Venemaal) peab olema EL Arktika poliitika nurgakivi”

— Arutelu EP välisasjade komisjonis 09.11.2010.

Raport ise: link

Seotud postitused

AFCO


The Constitutional Affaires Committee, aka AFCO (Affaires Constitutionnelles) is responsible in the EP first and foremost for dealing with inevitable and essential EU issues. Among other things, the committee is also responsible for the implementation of the EU Treaty and the assessment of its operations, for the institutional aspects regarding the enlargement negotiations of the Union, for legal aspects regarding the creation and administration of new institutions, and for the inter-institutional relations.

Currently, the new common electoral law is being discussed in the committee, with discussions dating back to 1976. The committee also executes institutional supervision of the existence of serious and persistent breaches by any Member State.

At first glance, these might not be the most interesting subjects, but yet they are of great significance.

For instance, the framework and principles for the newly established European External Action Service (EEAS), introduced by the Lisbon Treaty, were set also in the Parliament’s AFCO committee in the first half of 2010 (with the so-called Brok-Verhofstadt report).

It was made possible by the new co-decision procedure, also introduced by the new Lisbon Treaty, meaning that the EP had the same legislative role to play together with the European Commission and the Council.

For more information, please read:

European Parliament committees.

Seotud postitused

Affaires Constitutionnelles (AFCO)


La Commission des affaires constitutionnelles (AFCO) est nécessaire pour le bon fonctionnement de l’Union européenne. Elle est compétente pour les questions ayant trait à la mise en œuvre du traité UE et à l’évaluation de son fonctionnement, aux conséquences institutionnelles des négociations d’élargissement de l’Union européenne, aux relations interinstitutionnelles, et aux questions légales concernant la création et gestion de nouvelles institutions. Elle s’occupe aussi de la procédure électorale uniforme depuis 1976.

L’AFCO est donc plus directement liée au processus législatif que d’autres commissions du Parlement européen. Elle est aussi compétente pour les questions ayant trait à la constatation de l’existence d’une violation grave et persistante par un État membre des principes communs aux États membres.

La structure et les principes de fonctionnement du Service européen pour l’action extérieure(SEAE) ont étés rédigés par l’AFCO eu début de 2010 avec l’aide du rapport Brok-Verhofstadt. Il s’agit de la procédure législative ordinaire (auparavant procédure de codécision) accordé au Parlement européen par le Traité de Lisbonne.

Plus d’informations sur :

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/homeCom.do?language=FR&body=AFCO

Seotud postitused

AFCO

Põhiseaduskomisjon ehk AFCO (Affaires Constitutionelles) vastutab Euroopa Parlamendis eeskätt Euroopa Liidu enda seisukohalt möödapääsmatute ja hädavajalike küsimuste eest. Teiste seas on komisjoni ülesandeks tegeleda  Euroopa Liidu aluslepingu rakendamise ja hindamisega, laienemisega seotud institutsionaalsete aspektidega, uute asutuste loomise ja haldamisega kaasnevate seaduslike küsimustega ning Euroopa institutsioonidevaheliste suhetega. Teostatakse ka institutsionaalset järelevalvet liikmesriigi poolt toime pandud ühiste põhimõtete tõsise ja järjekindla rikkumise osas. Ühtlasi käib töö ELi ühtset valimisseaduse loomisel. Ja seda juba 1976.aastast alates.

Esialgsel vaatamisel ei tundu tegemist olevat maailma kõige põnevamate teemadega, ent olulised ja päevakohased on nad sellest hoolimata.

Näiteks pandi Euroopa Parlamendi Põhiseaduskomisjoni koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega 2010.a esimesel poolel paika Lissaboni lepingu raames loodud Välisteenistuse struktuuri ja toimimisprintsiipide aluse (nn Broki-Verhofstadti raport).

Tegemist oli kaasotsustusmenetlusega, mis tähendas, et parlamendil oli koos Euroopa Komisjoniga ja Euroopa Nõukoguga Välisteenistuse loomisel samasugune seadustandev roll täita.

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/homeCom.do?language=ET&body=AFCO

Seotud postitused

Põhiseaduskomisjon

Põhiseaduskomisjon ehk AFCO (Affairs Constitutionelles) vastutab Euroopa Parlamendis eeskätt Euroopa Liidu enda seisukohalt möödapääsmatute ja hädavajalike küsimuste eest. Teiste seas on komisjoni ülesandeks tegeleda  Euroopa Liidu aluslepingu rakendamise ja hindamisega, laienemisega seotud institutsionaalsete aspektidega, uute asutuste loomise ja haldamisega kaasnevate seaduslike küsimustega ning Euroopa institutsioonidevaheliste suhetega. Ühtlasi käib töö ELi ühtset valimisseaduse loomisel. Ja seda juba 1976.aastast alates.

Põhiseaduskomisjon on seega seadusloomega ehk otsesemalt seotud kui nii mõnedki teised EP komisjonid. Lisaks teostatakse ka institutsionaalset järelevalvet liikmesriigi poolt toime pandud ühiste põhimõtete tõsise ja järjekindla rikkumise osas.

Esialgsel vaatamisel ei tundu tegemist olevat maailma kõige põnevamate teemadega, ent olulised ja päevakohased on nad sellest hoolimata. Näiteks pandi Lissaboni lepingu raames loodud Välisteenistuse struktuuri ja toimimisprintsiipide alus pandi paika just nimelt Põhiseaduskomisjonis 2010.a esimesel poolel (nn Broki-Verhofstadti raport). Tegemist oli kaasaotsustusmenetlusega, mis tähendas, et parlamendil oli koos Euroopa Komisjoniga Välisteenistuse loomisel samasugune seadustandev roll täita.

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/homeCom.do?language=ET&body=AFCO

Seotud postitused