Category Archives: Komisjonid

Euroopa eelarvest koostaja prisma läbi

Euroopa eelarvest huvitavalt kirjutada on tegelikult võimatu, sest isegi selle raha jaotajad ja tarbijad ei näe enamasti tervikpilti, vaid on huvitatud üksnes iseenda tillukesest eelarvereast ja nirisevast või kohisevast rahavoost. Nii näiteks on Euroopa Parlamendi eelarve aastas pisut alla 2 miljardi euro, (EL kogueelarve on 168 miljardit) ning selles omakorda 76 lisatöökohta lausa piisk meres kulu mõttes (2 miljonit). Ometigi oli 76 poliitilise ametniku lisatöökoha tekitamine vaat et keskseks vaidluseks. Sest kriisiaegadel kokkulepitu kohaselt peab viie aasta jooksul institutsioonide koosseise vähendama kokku 5%. Aga targalt on parteid leidnud, et parteipoliitilised ametikohad pole justkui päris ametikohad. Ütlen kohe, et mina loomulikult olin selle plaani vastu ja kasutasin kõiki raportööri käsutuses olevaid võimalusi, et ka teised oleksid selle vastu. Muide, lõpuks jäi puudu vaid natuke (oleksin pidanud kaks päeva varem komisjoni sekretariaadi ja parteijuhtide kavalast plaani blokk-hääletuse osas teada saama) ning õnnest. Kui vaid 20 plenaaril osalejat lisaks oleks minuga sama meelt olnud, siis oleks ka tulemus olnud minu nägu. Tarvis oli kvalifitseeeriutd häälteenamust ehk 376 poolthäält. See tuli napilt. Kuid kolleegide heakskiitev naer minu asjakohase sõnavõtu puhul lubab oletada, et tulevikus pole võitlus kulude normaliseerimiseks sugugi mitte lootusetu:

Suure rahavankri juures oli teinegi oluline aspekt, milles raha küll summaarselt vähem kui piimakarjade toetuseks või raudteede ehituseks, aga seda raha kasutatakse täitsa valel otstarbel. Tegemist on endiste volinike ”kompensatsioonidega”, mis on 70% nende endisest palgast ja seda makstakse koguni 3 aastat volituste lõppemise järel. Paraku ei taha endised volinikud üldse alluda eetikakoodeksi ja käitumisjuhise nõuetele ning astuvada samal ajal meelsasti tööle igasuguste lobbifirmade, rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste heldete tööandjate juures. Mille vastu väidetavalt just see kompensatsioon meid kaitsma peakski. Eriti julmalt tegutses Jose Barroso, aga ka Neelie Kroes ja Siim Kallas ning mitmed teisedki endised volinikud. Et see seadustevastane ja bojaarlik käitumismall lõpeks, tegime koos Ernest Maragalliga parandusettepaneku 20% ulatuses need assigneeringud külmutada ehk reservi panna. Vabakslaskmise tingimuseks on uus käitumiskoodeks, mis lubaks ka rikkujaid vastutusele võtta. Minu suureks heameeleks leidis ka pearaportöör Jens Geier (S&D, Saksamaa) et mõttel on jumet ning plenaaristungi hääletusel tuli ettepanekule ülekaalukas toetus. Nüüd saame näha, kuidas lõpuks nn lepitusmenetlusel jääb, sest Euroopa Komisjon on juba avaldanud oma pahameelt ning seoses eelviidatud parlamendi omapoolse sigatsemisega on võimalik et minu jaoks üks halbadest asjadest teostub ikkagi. Aga äkki on võimalik siiski ka veel mõlemale pahele ots peale teha … Sellekohane sõnavõtt plenaaril on siin :

(NB! Selles sõnavõtus on insaideritele vähemalt 2 aspekti – asepresident Georgijeva naer näiliselt täitsa lapseliku raudtee kujundi ajal, sest ta teab tagatoajutte 🙂 ning slovaki diplomaatide sööst oma ministri juurde, et talle seletada, kas raportöör oli siiras või pilkehimuline 🙂 Lisaks veel ka saab naerda minu ex tempore sõnavõtus tehtud inglise keele apsude üle)

Kolmanda momendina märgiksin seda, et formaliseeritud ja sagedasti liiga koreograafiast küllastunud eelarvereeglistik vajab hädasti uuendamist, et otsustamise õigus ja vastutamise kohustus oleksid ikka ühildatud. Praegu see nii pole ning sestap näiteks vastutan mina asjade eest, mida ma pole unes igatsenud ega initsieerinud: näiteks saadikute autojuhtide parlamendi palgale võtmise eest. Kui seni oli seda teenust sisse ostetud, siis nüüd hakkab kuluma 3,7 miljonit eurot enam. Ning ammugi oleks aeg lõpetada euroametnike omaaegsete ametiühingute väljavõideldud privileeg spetsiaalsest inflatsioonikordajast. Kui Mario Draghi Frankfurtis leiab, et inflatsiooni euroalas peaaegu polegi, siis Euroinimeste tarbeks leiutab Komisjon oma valemi abil ikka tubli 3,3 protsenti raha odavnemist. Mis omakorda kajastub kohustuslikus palgatõusus. Proovin eelolevatel aastatel ka selle halva ilminguga sõdida, kuigi see loomulikult ei mõju hästi ja positiivselt minu isiklikule poliitilisele arengule 🙂 Vastav raportööri sõnavõtt plenaaril on siin:

(NB! Insaiderite tarbeks on lõpuosas sõnumeid ka Euroopa Kontrollikoja kohta, mis peaksid eriti meeldima meie praegusele presidendile, kel ainsana eestlastest vahetut kogemust mainitud asutusega 🙂

Kokkuvõttes sündis oktoobrikuisel plenaaristungil ka üks tillukene Eesti rekord: mitte kunagi varem pole Eestis valitud saadik saanud plenaari protokolli ühe nädalaga kirja tervelt kuut (6) suulist sõnavõttu, kogupikkusega 16 minutit. Ajaloo ilu mõttes lisan allpool ka need teised videod, kuid nende vaatamine on kohustuslik üksnes Eesti eesistumisega seotud ametnikele ja poliitikutele. 🙂
(See puudutab volinik Navracicile sõnade peale lugemist suveaja ja talveaja kasutuse osas)
(see on nn Blue Card küsimus, sest Front National`i esindaja madame Montel on tegelikult tõesti tüütu nii eelarveprotsessis kui ka Kremli asjade edendamisel…)

Seotud postitused

Indrek Tarandi kliima ja turvalisuse ühispoliitika raport kinnitatud

Indrek Tarandi juhtimisel koostatud raport: “Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika roll kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral” sai 22. novembril Euroopa Parlamendi poolt kinnitatud häältega 474 poolt, 18 erapooletud, 80 vastu.

Resolutsioon:

Procedure file 2012/2095(INI) “Role of the Common Security and Defence Policy in case of climate driven crises and natural disaster”

Vastu võetud resolutsiooni tekst:

Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta resolutsioon ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rolli kohta kliimast tingitud kriiside ja loodusõnnetuste korral (2012/2095(INI))

Ettekanne enne hääletust:

Veidi kajastust:

F. Wemia, C. Werrell “An EU Special Representative on Climate Security?” The Centre for Climate Change and Security, 29.11.2012

Seminar “Climate & Security Envoys – New Developments in Climate Change and Security”

“EU must beef up Security and Defense, or face decline, say MEPs” DiploNews, 2012

Francois Ducrotté, “The impact of climate change on international security: prospect for an environmental dimension in CSDP missions”, European Security Review, 2012 (PDF)

“Storm warning”, EP Magazine, nov 12, 2012

Seotud postitused

Veel vähekene Euroopa Parlamendi valimisreformi raportist

 

Eesti Euroopa Liikumine palus mult kommentaari Andrew Duffi (ALDE, UK) “Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti” (2009/2134(INI)) raporti kohta. 

 

 Küsimused:

1- Kas toetate raporti täismahus vastuvõtmist?
2- Kas see elavdab valimisosalust

 

Vastused said sellised:

1- Andrew Duffi raport on järjekordne verstapost pikal teel, mis algas otsekohe pärast EP rahva poolt otse valitavaks muutmist 1979. aastal. 33 aasta jooksul on korduvalt üritatud selgeks vaielda institutsionaalset tasakaalu liikmesriikide ja euroopa institutsioonide vahel, nagu ka riikide esindajate arvu, degresseeruva proportsionaalsuse ning meeste ja naiste tasakaalu. Duffi raport on vägagi põhjalikult olukorda kaardistav ning lahendusi pakkuv. ettepanekuid tuleviku muudatusteks on sisuliselt 11 ja neist lihtsamini teostatavate hulka liigituvad:

  1. Tuua valimised 3-lt päevalt 2-le ja toimumisaeg juunikuust maisse.
  2. Luua Euroopa Valimisamet
  3. Nõuda poolavatud nimekirjadega eelishääletussüsteem (Eestis on see probleem juba lahendatud)
  4. Lihtsustada kandideerimis- ja hääletustingimusi välisriigis elavale EL kodanikule.

Edasised ettepanekud on raskemini teostatavad, sest valimis- ja kandideerimisõiguse vanuselisi piiranguid ei õnnestu ühtlustada ei Austria suunas ega Suurbritannia suunas. Ja need riigid keskmise suunas ka ei soostu liikuma. Samuti ei ole kõik riigid (eriti Kreeka ja Küpros, aga ka Holland) eriti vaimustunud elektroonilise hääletuse kasutuselevõtmisest, mida raport soovitab. Aga kuna Eesti seda kasutab, siis sellest aspektist lähtudes võiks poolt olla.

Põhiseaduskomisjonis oli raporti hääletusel saadikukohtade jagamiseks ka paar matemaatilist valemit sisaldavat muudatusettepanekut, milledest ühe (nn Cambridge`i valemi) järgi oleks Eesti võinud saada juurde ühe lisakoha. Paraku hääletati kõik matemaatilised valemid hääletati komisjoni hääletusel maha, jättes meid sellest boonusest seega ilma.

Kõige problemaatilisem on Euroopa Parteide nimekirjade toomine valimistele, sest seda peljatakse väikeriikides üsna põhjendatult. Ometigi on see pikaajalise Euroopa idee arengu seisukoha pooldajatele pea ainuke loogiline jätk.. Nii et föderalismi pooldajad peaksid hääletama raporti poolt. Ja seda teeksin ka mina kui ei oleks justnimelt nende üleeuroopaliste nimekirjade puhul kinniseid nimekirju eelistatud. Ning seda argumendiga, et väikerahvaste esindajad muidu kukuksid lihtsalt kesisema häältesaagiga välja… Mis on väga tõenäoline, sest mõnes riigis antakse oma kodanikule parimal juhul paarsada tuhat häält, teises paar miljonit.

Minu jaoks on aga kinnine nimekiri vastunäidustatud, seega on raske otsustada kuidas raportit kui tervikut hääletada. See on nagu tilgake tõrva meepotis…

Kuna raport ise veel ei muuda ühtegi valimiskorda, vaid on aluseks Ülemkogule ja Komisjonile edasisteks läbirääkimisteks, siis kaldun toetama raporti vastuvõtmist. Riskid, mis kaasnevad on maandatud eelpool lausutuga ning kindlustundega, et üleeuroopaliste nimekirjade kehtestamiseni läheb veel kaua ja enne elatakse läbi veel mõni kriis kui sinnamaani jõutakse. Kuid argumente raporti kui terviku pooltolemiseks on ka küllaga ja ei pea kapselduma väiksusest põhjustet eksistentsiaalsetesse hirmudesse, vaid mõtlema peab Euroopast.

2- Kuid kas sellised muudatused toovad kaasa valimisaktiivsuse tõusu? Mingisugust kasvu võiks eeldada e-hääletuse lubamisest ja valimiste maikuusse toomisest. Aga Euroopa Parlamendi rolli suurenemine Euroopa otsustusmehhanismis oleks siiski valimisaktiivsuse kasvu suhtes olulisem. Kui üleeuroopalised nimekirjad oleksid juhitud nende poliitikute poolt, kes kandideerivad ka vaikimisi Komisjoni presidendiks, siis ka ehk inimeste huvi tõuseks. Kui Euroopa Parlament saaks traditsioonilise parlamendi kombel esile kutsuda umbusalduse Komisjoni vastu ja uue komisjoni moodustamise, siis kasvaks ka aktiivsus. Kuid siis peaks taas Aluslepinguid muutma, milleks praegusel kriitilisel ajahetkel puudub igasugune poliitiline tahe.

Viited:
Raport ise leitav siit
Minu ja teiste EE eurosaadikute ning sotsiaalteadlase Mihkel Solvaku arvamust saate lugeda Eesti Euroopa Liikumise leheküljelt

Seotud postitused

Hautala, Jäätteenmäki & Tarand: “Arktiliste põlisrahvaste keelte kaitse (eriti Venemaal) peab olema EL Arktika poliitika nurgakivi”

Anneli JaatteenmakiHeidi Hautala

Hautala, Jäätteenmäki & Tarand:

“Arktiliste põlisrahvaste keelte kaitse (eriti Venemaal) peab olema EL Arktika poliitika nurgakivi”

— Arutelu EP välisasjade komisjonis 09.11.2010.

Raport ise: link

Seotud postitused

AFCO


The Constitutional Affaires Committee, aka AFCO (Affaires Constitutionnelles) is responsible in the EP first and foremost for dealing with inevitable and essential EU issues. Among other things, the committee is also responsible for the implementation of the EU Treaty and the assessment of its operations, for the institutional aspects regarding the enlargement negotiations of the Union, for legal aspects regarding the creation and administration of new institutions, and for the inter-institutional relations.

Currently, the new common electoral law is being discussed in the committee, with discussions dating back to 1976. The committee also executes institutional supervision of the existence of serious and persistent breaches by any Member State.

At first glance, these might not be the most interesting subjects, but yet they are of great significance.

For instance, the framework and principles for the newly established European External Action Service (EEAS), introduced by the Lisbon Treaty, were set also in the Parliament’s AFCO committee in the first half of 2010 (with the so-called Brok-Verhofstadt report).

It was made possible by the new co-decision procedure, also introduced by the new Lisbon Treaty, meaning that the EP had the same legislative role to play together with the European Commission and the Council.

For more information, please read:

European Parliament committees.

Seotud postitused

Affaires étrangères (AFET)


La Commission des affaires étrangères du Parlement Européen (AFET) est une commission composée de 150 membres qui est compétante au sujet de la politique étrangère et de sécurité commune (PESC) et à la politique européenne de sécurité et de défense (PESD). Dans ce contexte, la commission est assistée par une sous-commission de “sécurité et défense”. L’ AFET s’ occupe entre autre des relations entre les états, de la coopération  avec les Nations unies (ONU), de la promotion des valeurs démocratiques et des droits de l’ homme, de la la conclusion et du suivi des négociations concernant l’adhésion d’États européens à l’Union, et de l’ observation des élections .

AFET prend la parole sur des thèmes comme le Moyen-Orient, l’ Afghanistan, l’ Islande, l’ Arctique, l’ Iran et la Russie. Les positions de l’ AFET sont exprimés par le moyen de résolutions et rapports. Un fait qui différentie l’ AFET (et ses sous-commissions) des autres commissions est qu’ elle ne possède pas les pouvoirs de la procédure législative ordinaire (auparavant procédure de codécision), c’est-à-dire que les documents rédiges par l’ AFET ne possedent pas de puissance législative.

Plus d’informations sur :

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/homeCom.do?language=FR&body=AFET

Seotud postitused

Affaires Constitutionnelles (AFCO)


La Commission des affaires constitutionnelles (AFCO) est nécessaire pour le bon fonctionnement de l’Union européenne. Elle est compétente pour les questions ayant trait à la mise en œuvre du traité UE et à l’évaluation de son fonctionnement, aux conséquences institutionnelles des négociations d’élargissement de l’Union européenne, aux relations interinstitutionnelles, et aux questions légales concernant la création et gestion de nouvelles institutions. Elle s’occupe aussi de la procédure électorale uniforme depuis 1976.

L’AFCO est donc plus directement liée au processus législatif que d’autres commissions du Parlement européen. Elle est aussi compétente pour les questions ayant trait à la constatation de l’existence d’une violation grave et persistante par un État membre des principes communs aux États membres.

La structure et les principes de fonctionnement du Service européen pour l’action extérieure(SEAE) ont étés rédigés par l’AFCO eu début de 2010 avec l’aide du rapport Brok-Verhofstadt. Il s’agit de la procédure législative ordinaire (auparavant procédure de codécision) accordé au Parlement européen par le Traité de Lisbonne.

Plus d’informations sur :

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/homeCom.do?language=FR&body=AFCO

Seotud postitused