Category Archives: Internetivabadus ja autoriõigused

L’Accord commercial anti-contrefaçon (ACTA)


L’Accord commercial anti-contrefaçon (ACAC; en anglais Anti-Counterfeiting Trade Agreement : ACTA) est un accord international en cours de négociation. Bien que la lutte contre le piratage et les produits contrefaits peut paraître noble, il s’agit d’un danger possible pour la sécurité et l’intimité des citoyens, car cet accord peut donner à long terme le droit aux autorités nationales de surveiller le contenu des emails et l’activité sur l’internet des citoyens. Certains adversaires à l’accord ont comparé ceci à l’État qui ouvre elle-même notre courrier au bureau de poste.

L’accord est venu sous discussion pour la première fois au Parlement européen en fin 2009, bien que les négociations ont commencés en 2007. Avec ceci, la Commission européenne qui a représente l’UE aux négociations, à violé le Traité de Lisbonne, car ce dernier à établi que le Parlement européen a le droit d’être tenu au courant de tous les accords internationaux. On peut en conclure que les partis intéresses ont voulu garder le texte et la nature de l’accord secret jusqu’à la conclusion de celui-ci. Ces partis sont le Canada, les États-Unis, l’Union Européenne, le Japon, la Suisse, la Corée, le Mexique, le Maroc, la Nouvelle-Zélande, le Singapour et l’Australie. Selon les dernières données, ce sont les États-Unis qui ont imposé la non-publication du texte de l’ACAC.

Le 9 mars 2010 le Parlement européen a adopté une résolution qui critique le manque de transparence dans les négociations et qui dit que le Parlement européen est prêt a aller jusqu’au Cour de justice européenne pour défendre ses droits.

Toutefois, le PE incite la poursuite de négociations, ce qui se justifie, car selon les données de l’OCDE (Organisation de coopération et de développement économiques) la part du marché représentée par les produits contrefaits représente 150 milliards d’euros. Cependant, les pays à forte croissance ainsi que production et consommation des produits contrefaits ne font pas partie des négociations. Ce sont les pays BRIC (Brésil, Russie, Inde, Chine) qui n’ont pas exprimé leur volonté d‘adhérer à l’accord. Cependant l’adhésion est toujours possible pour tous les pays.

En ce moment les députés du PE sont en train d’essayer de rendre public les négociations ainsi que de protéger la propriété intellectuelle et les données personnelles. La résolution du PE sur l’ACAC stipule :

«  considérant qu’il importe de veiller à ce que les mesures d’application des DPI soient mises en place sans faire obstacle à l’innovation ou à la concurrence, sans porter atteinte aux limitations applicables aux DPI ou à la protection des données à caractère personnel, sans limiter la libre circulation des informations et sans pénaliser de manière indue les échanges commerciaux légitimes »

Certains progrès concernant la transparence des négociations ont été accomplis, cependant tout n’est pas encore réglé.

Plus d’informations sur :

http://en.act-on-acta.eu/Main_Page – informations sur les développements liées a l’ ACAC

http://www.laquadrature.net/en/acta

Résolution ACAC du Parlement européen:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+P7-RC-2010-0154+0+DOC+XML+V0//ET

http://ec.europa.eu/trade/creating-opportunities/trade-topics/intellectual-property/anti-counterfeiting/ – Page de la Commission européenne sur l’ACAC

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2009/november/tradoc_145271.pdf – Résume de la Commission européenne sur l’ACAC

http://www.euractiv.com/en/infosociety/us-told-eu-hide-acta-public-news-497373

Internetivabadus ja intellektuaalse omandi kaitse

Eestlased on oma IT-oskuste ja küberkaitse polügooni arendamisega juba ammu Interneti ohtude olulisusest aru saanud. Toimus meil ju 2007.aastal WWI – Web War I. Venemaa küberrünnakute järel Eestis loodud NATO Küberkaitse keskus on maailmas ainulaadne ja kõneleb alliansi usaldusest ja usust meie väikse riigi võimesse sellise ülemaailmse julgeolekuriskiga tegeleda. Täna on aga kogu maailmal selge, et Internet, õigemini selle piiramine ja väärkasutamine, kätkevad endas reaalset ohtu nii riikide, eraettevõtete kui ka üksikisikute julgeolekule.

Lisaks aga NATOle peavad ka teised asutud nagu Euroopa Parlament antud probleemiga tegelema. Tõsiseks väljakutseks sõna- ja väljendusvabadusele on erinevate riikide soovid Interneti lehti blokeerida (Nt Hiina Google’i juhtum). Tsensuuri harrastavate riikide kõrval on aga ka näiteks Euroopa Liit, kus mitmed riigid tahavad omada rohkem kontrolli netis ringleva info üle (e-kirjad, kõned, pildid, videod jne). Siit omakorda tekib küsimus, millal ja mis alustel oleks Euroopa Liidus võimalik nt Skype’i kõnesid pealt kuulata. Filmide ja muusika allalaadimine ning jagamine on teadagi mure, millega muusika- ja filmitööstus juba ammu rinda on pistnud ja mille najal Rootsi piraadipartei ennast EPsse valimistega kanda lasi.

Sügisel 2009 saavutas EP suure võidu seose nn Telekomi paketis (ELi telekommunikatsioonieeskirjade reformkava) sisse viidud olulise muudatusega, mille kohaselt eemaldati ELi raamdirektiivist algne Internetikasutusõigusi piirav punkt. Selle asemel korrati üle vajadust austada Internetikasutajate kui kodanike õigusi ja vabadusi.

Netis ringleva info puhul puutume me pidevalt kokku intellektuaalse omandiga. Kuidas ja mil moel reguleerida nende edastust ja taaskasutust? 2004.a ELi direktiivi (tuntud ka kui IPRED ehk Intellectual Property Rights Enforcement Directive) alusel on liikmesriigid oma seadusandlust antud vallas juba reformima hakanud. IPRED seadus Rootsis, Hadopi seadus Prantsusmaal ja Digital Economy Bill Suurbritannias on ühed sellistest näidetest. Prantsusmaal kehtib n-ö 3 hoiatuse süsteem, kus illegaalset allalaadimist proovitakse esmalt korrale kutsuda e-kirjaga, karmimal juhul aga Internetiühendusest ilmajätmise või trahviga. Belgia peaks sarnase seadusega 2010.a samuti nimekirjaga liituma.

Autori- või intellektuaalse omandi õiguste ehk IPR (Intellectual Property Rights) teemal käib parlamendis kõva arutelu. Sel aastal võeti EPs vastu nn Gallo intellektuaalse omandi raport. Selles on Prantsuse saadiku Michelle Gallo (EPP) poolt ära toodud erinevad meetmed, mida võiks autoriõiguste kaitseks rakendada. See küttis kõvasti kirgi, EP sotsiaaldemokraadid ja rohelised olid äärmiselt mures nende meelest liig range raporti pärast, mis kodanike õigusi ahendab ning filmide tõmbamise ja massilise piraatluse seaduse silmis ebaõiglaselt ühele pulgale tõstab. Nende muret jagasid teiste seas ka Piirideta reporterid.

Samal ajal pöördusid erinevad Euroopa kunstnike ühendused EP poole palvega antud raport sellisel kujul täiskogul heaks kiita. European Writers’ Council, European Visual Artists, European Federation of Journalists, Society of Audiovisual Authors, Federation of European Film Directors ja European Council of Artists kirjutasid, et raport toonitab õiges valguses intellektuaalse omandi vajalikku kaitset just autorite seisukohast vaadates. Teiste ühenduste kirjad järgnesid hiljem veelgi. Veelgi enam – roheliste ja sotsiaaldemokraatide poolt esitatud alternatiivse resolutsiooni Gallo raportile – mis suure protesti märgiks EPs käibele lasti –  olid kirja kirjutajad teravalt hukka mõistnud.

Kunstnike kui autoriõiguste ja intellektuaalse omandiga kõige otsesemalt kokku puutuvate inimeste seisukohta tuleb kindlasti arvestada. Enne tuleks antud juhul aga kriitiliselt küsida, kui palju esindavad eespool mainitud ühingud nt muusikatööstuse ja kirjastuste seisukohti ning kui palju kunstnike endi omi?

Igatahes raport sai vastu võetud peale tuliseid debatte ja ALDE ning Roheliste/GUE/Sotsiaaldemokraatide alternatiivsete resolutsioone, mida viimased vastukaaluks esitasid. Raport kutsub Euroopa Komisjoni ülesse ühtlustama ELi autoriõigusseadusi, eemaldama takistusi ühtse Euroopa digitaalturu loomisel ja luua vastavad asutused Indias ja Venemaal (aga ka mujal, kus vaja), et ELi ettevõtjaid nendes riikides autoriõiguste ja intellektuaalomandi kaitsel abistada. Enne kõike seda tuleb aga raportööri sõnul läbi viia põhjalik uurimus tänapäeva intellektuaalomandi kaitsega seotud probleemidest ja arenguvõimalustest.

Kuna filmidejagamine, raamatute ja muusika ostmine puudutab meid kõiki, oleks hea tada, mida  arvab lugeda autoriõiguste kaitsest, failide jagamisest, autoritasudest ja mida oleks tarvis Eestis või Euroopas tervikuna muuta? Intellektuaalomandi vallas algatatakse lähitulevikus kindlasti üleeuroopalisi reforme. Võimalikud keelud ja piirangud seoses andmete jagamisega nii Internetis kui ka n-ö omavahel ehk peer-to-peer tasemel on samuti reaalsed ja käegakatsutavad kõikidele eurooplastele, varsti ka eestlastele. Öelgem sõna sekka!

Loe lisa:

http://www.economist.com/node/16943579 – The Economisti Interneti eriväljaanne

http://www.wired.com/magazine/2010/08/ff_webrip/all/1 – Kas Internet on surnud?

http://www.state.gov/secretary/rm/2010/01/135519.htm – Hillary Clintoni kõne Internetivabadusest

http://www.laquadrature.net/wiki/Studies_on_file_sharing_eng – Uurimused andmejagamist Internetis

IPRED direktiivi alusel loodud seadused

http://news.bbc.co.uk/2/hi/7978853.stm – Mis juhtus IPREDi seaduse vastuvõtmisel Rootsis?

http://news.bbc.co.uk/2/hi/8436745.stm – Prantsusmaa HADOPI seadusest

http://www.edri.org/edrigram/number8.6/four-strikes-belgium –  Belgia Hadopi seaduse valmistamisest

http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/8500876.stm – Suurbritannia IPRED seadus ehk Digital Economy Bill

http://www.independent.co.uk/news/media/ireland-cracks-down-on-internet-piracy-1986733.html – Iirimaa samasisulisest seadusest
Gallo raport

http://en.rsf.org/union-europeenne-concern-about-report-s-call-for-31-05-2010,37632.html – Piirideta Reporterite hinnang Gallo raportile

http://www.laquadrature.net/en/gallo-report-copyright-dogmatism-wins-a-battle-not-the-war

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20100920IPR82936+0+DOC+XML+V0//EN&language=EN – Vastuvõetud raportist

ACTA

ACTA (Anti Counterfeit Trade Agreement) on hetkel läbirääkimisfaasis olev rahvusvaheline võltsimisvastane kaubandusleping. Kuigi piraatluse ja võltskaupade vastane võitlus tundub üllas, on tegemist võimaliku ohuga inimeste turvalisusele ja privaatsusele, sest lepe võib pikas plaanis anda õigused riiklikele asutustele oma kodanike e-kirjade sisu ja Internetitegevust senisest palju enam jälgida. Leppe tulisemad vastased on siinkohal öelnud, et samamoodi võiks riik soovida postkontoris meie kirju ise avama hakata. Ilma mõjuva põhjuseta, loomulikult.

Euroopa Parlamendis hakati leppest kõnelema alles 2009.a lõpus, kuigi läbirääkimised ise algasid juba 2007.a. Sellega rikkus läbirääkimistel ELi esindanud Euroopa Komisjon otseselt Lissaboni lepingut, mille kohaselt on viimasel kohustus EPd kõikide rahvusvaheliste lepetega kursis hoida. Jääb üle vaid järeldada, et asjast huvitatud osapooled olid soovinud leppe teksti ja olemuse vaka all hoida, kuni see sõlmitud saab. Need riigid on Kanada, USA, Euroopa Liit, Jaapan, Šveits, Korea, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Austraalia. Viimastel andmetel oli see USA, kes oli sundinud ELi ACTA teksti mitte avaldama nt pärast selle aasta augustis toimunud läbirääkimiste vooru.

Euroopa Komisjon väidab, et läbirääkimised on kogu aeg olnud avalikud, aga mõistagi ainult selle astmeni, kuhu  sõlmimisjärgus olevate rahvusvaheliste lepete puhul minna saab.

Paraku pole Euroopa Parlament asjaga nõus. 9. märtsil 2010 võeti EPs vastu resolutsioon, kus kritiseeritakse senist läbirääkimiste läbipaistmatust ja kulgu ning mainitakse, et EP on oma õiguste nimel valmis minema isegi Euroopa Kohtusse.

Sellegipoolest kutsus EP ülesse läbirääkimisi jätkamata ja seda hea põhjusega. OECD andmetel moodustab võltsitud kaupade osakaal turul 150 miljardit eurot. Võltsitud kaubad võivad ehk tunduda lihtsalt jõukate suurfirmade kahjumeid mõjutavat, aga 2009.a konfiskeeriti Euroopas 264% rohkem võltsitud kosmeetika ja hooldusvahendeid, 51% ravimeid ja 62% enam toiduaineid võrreldes varasemaga. Kusjuures, OSCE andmetele tuginedes võib prognoosida, et võltsravimite osakaal  maailmaturul on 10%.

Muuseas, läbirääkimiste laua taga pole maailma kõige kiiremalt arenevaid ja võltskaupu tootvaid-tarbivaid maid. Need nn BRIC riigid on Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina, kes pole seni avaldanud soovi leppega liituda. Õnneks on lepe avatud kõikidele nii praeguses faasis kui ka tulevikus, kuna kavas on luua mehhanismid, millega saab leppega mitte liitunud riikidele hõlpsasti oskusteavet jagada.

Seniks proovivad aga EP saadikud ACTA läbirääkimisi avalikustada ja isikuandmete ja intellektuaalomandi kaitse eest seista. ACTA koosneb nimelt kolmest osast, millest üks alajaotus reguleerib konkreetselt intellektuaalse omandi kaitset. Vajadus vastava seadusloome järele on mõistagi olemas, ent sealjuures tuleb arvestada nii kauba või teenuse tootjate/autorite kui ka tarbijate õigustega. Teisisõnu ei saa riik ilma mõjuvate põhjusteta ja kohtuliku loata tungida inimese privaatellu ja jälgida tema meilivestlusi või tegevust Internetis. Sestap on ka resolutsioonis ära toodud punkt H:

“/…/ on väga tähtis tagada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmete väljatöötamine toimuks viisil, mis ei takista uuendustegevust ega konkurentsi, ei kahjusta intellektuaalomandi õigustega seotud piiranguid ega isikuandmete kaitset, ei piira teabe vaba liikumist ega koorma liigselt seaduslikku kaubandust /…/ ”

Tänaseks on läbirääkimiste läbipaistvuse osas küll teatav edu saavutatud ja töö jätkub, sh ka koostöö EPga, ent täieliku leppe sõlmimiseni on veel pikk tee.

Lisainfo:

http://en.act-on-acta.eu/Main_Page – infot ACTAga seonduvate arengute osas

http://www.laquadrature.net/en/acta

EP ACTA  resolutsioon:

Roheliste fraktsiooni algne resolutsion:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+B7-2010-0617+0+DOC+XML+V0//ET

Kompromissresolutsioon (ilma EPP osaluseta, viimane hääletas ainsana ka vastu:)

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+P7-RC-2010-0617+0+DOC+XML+V0//ET

Varasem resolutsioon: 

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+P7-RC-2010-0154+0+DOC+XML+V0//ET

http://ec.europa.eu/trade/creating-opportunities/trade-topics/intellectual-property/anti-counterfeiting/ – Euroopa Komisjoni ACTA lehekülg

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2009/november/tradoc_145271.pdf – Euroopa Komisjoni ingliskeelne kokkuvõte ACTAst

http://www.euractiv.com/en/infosociety/us-told-eu-hide-acta-public-news-497373

ACTA

ACTA (Anti Counterfeit Trade Agreement) on hetkel läbirääkimisfaasis olev rahvusvaheline võltsimisvastane kaubandusleping. Kuigi piraatluse ja võltskaupade vastane võitlus tundub üllas, on tegemist võimaliku ohuga inimeste turvalisusele ja privaatsusele, sest lepe võib pikas plaanis anda õigused riiklikele asutustele oma kodanike e-kirjade sisu ja Internetitegevust jälgida. Leppe tulisemad vastased on siinkohal öelnud, et samamoodi võiks riik soovida postkontoris meie kirju ise avama hakata. 

Euroopa Parlamendis hakati leppest kõnelema alles 2009.a lõpus, kuigi läbirääkimised ise algasid juba 2007.a. Sellega rikkus aga läbirääkimistel ELi esindanud Euroopa Komisjon otseselt Lissaboni lepingut, mille kohaselt on viimasel kohustus EPd kõikide rahvusvaheliste lepetega kursis hoida. Jääb üle vaid järeldada, et asjast huvitatud osapooled olid soovinud leppe teksti ja olemuse vaka all hoida, kuni see sõlmitud saab. Need riigid on Kanada, USA, Euroopa Liit, Jaapan, Šveits, Korea, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapur ja Austraalia. Viimastel andmetel oli see USA, kes oli sundinud ELi ACTA teksti mitte avaldama pärast viimaseid augustis toimunud läbirääkimiste vooru.

Euroopa Komisjon väidab, et läbirääkimised on kogu aeg olnud avalikud, aga mõistagi ainult selle astmeni, kuhu alles sõlmimisel olevate rahvusvaheliste lepete puhul minna saab.

Paraku pole Euroopa Parlament asjaga üldse nõus. 9. märtsil 2010 võeti EPs vastu koguni resolutsioon, kus kritiseeritakse senist läbirääkimiste läbipaistmatust ja kulgu ning mainitakse, et EP on oma õiguste nimel valmis minema isegi Euroopa Kohtusse.

Sellegipoolest kutsus EP ülesse läbirääkimisi jätkamata ja seda hea põhjusega. OECD andmetel moodustab võltsitud kaupade osakaal turul 150 miljardit eurot. Võltsitud kaubad võivad ehk tunduda lihtsalt jõukate suurfirmade kahjumeid mõjutavat, aga 2009.a konfiskeeriti Euroopas 264% rohkem võltsitud kosmeetika ja hooldusvahendeid, 51% ravimeid ja 62% enam toiduaineid võrreldes varasemaga. Kusjuures, OECD andmetele tuginedes võib prognoosida, et võltsravimite osakaal  maailmaturul on 10%.

Muuseas, läbirääkimiste laua taga pole maailma kõige kiiremalt arenevaid ja võltskaupa tootvaid-tarbivaid maid. Need nn BRIC riigid on Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina, kes pole seni avaldanud soovi leppega liituda. Õnneks on lepe avatud kõikidele nii praeguses faasis kui ka tulevikus, kuna kavas on luua mehhanismid, millega saab leppega mitte liitunud riikidele hõlpsasti oskusteavet jagada.

Seniks proovivad aga EP saadikud ACTA läbirääkimisi avalikustada ja isikuandmete ja intellektuaalomandi kaitse eest seista. ACTA koosneb nimelt kolmest osast, millest üks alajaotus reguleerib konkreetselt intellektuaalse omandi kaitset. Vajadus vastava seadusloome järele on mõistagi olemas, ent sealjuures tuleb arvestada nii kauba või teenuse tootjate/autorite kui ka tarbijate õigustega. Teisisõnu ei saa riik oma asutuste kaudu tungida inimese privaatellu ja jälgida tema meilivestlusi või tegevust Internetis. Sestap on ka resolutsioonis ära toodud punkt H:

“/…/ on väga tähtis tagada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmete väljatöötamine toimuks viisil, mis ei takista uuendustegevust ega konkurentsi, ei kahjusta intellektuaalomandi õigustega seotud piiranguid ega isikuandmete kaitset, ei piira teabe vaba liikumist ega koorma liigselt seaduslikku kaubandust /…/ ”

Tänaseks on läbirääkimiste läbipaistvuse osas küll teatav edu saavutatud ja töö jätkub, sh ka koostöö EPga, ent täieliku leppe sõlmimiseni on veel pikk tee.

Lisainfo:

http://en.act-on-acta.eu/Main_Page – infot ACTAga seonduvate arengute osas

http://www.laquadrature.net/en/acta

EP ACTA  resolutsioon:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+P7-RC-2010-0154+0+DOC+XML+V0//ET

http://ec.europa.eu/trade/creating-opportunities/trade-topics/intellectual-property/anti-counterfeiting/ – Euroopa Komisjoni ACTA lehekülg

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2009/november/tradoc_145271.pdf – Euroopa Komisjoni ingliskeelne kokkuvõte ACTAst

http://www.euractiv.com/en/infosociety/us-told-eu-hide-acta-public-news-497373

Internetivabadus ja intellektuaalse omandi kaitse

Eestlased on oma IT-oskuste ja küberkaitse polügooni arendamisega juba ammu Interneti ohtude olulisusest aru saanud. Toimus meil ju WWI – Web War I aastal 2007. Venemaa küberrünnakute järel Eesti loodud NATO Küberkaitse keskus on maailmas ainulaadne ja kõneleb alliansi usaldusest ja usust meie väikse riigi võimetesse selle ülemaailmse julgeolekuriskiga tegeleda. Täna on aga kogu maailmal selge, et Internet, õigemini selle piiramine ja väärkasutamine, kätkevad endas reaalset ohtu nii riikide, eraettevõtete kui ka üksikisikutejulgeolekule.

Lisaks aga NATOle peavad ka teised asutud nagu Euroopa Parlament antud probleemiga tegelema. Tõsiseks väljakutseks sõna- ja väljendusvabadusele on erinevate riikide soovid Interneti lehti blokeerida (Nt Hiina Google’i juhtum). Tsensuuri harrastavate riikide kõrval on aga ka näiteks Euroopa Liit, kus mitmed riigid tahavad rohkem kontrolli omada netis ringleva info üle (e-kirjad, kõned, pildid, videod). Siit omakorda tekib küsimus, millal ja mis alustel oleks Euroopa Liidus võimalik nt Skype’i kõnesid pealt kuulata. Filmide ja muusika allalaadimine ning jagamine on teadagi mure, millega muusika- ja filmitööstus juba ammu rinda on pistnud ja mille najal Rootsi piraadipartei ennast EPsse valimistega kanda lasi.

Sügisel saavutas EP suure võidu seose nn Telekomi paketis (ELi telekommunikatsioonieeskirjade reformkava) sisse viidud olulise muudatusega, mille kohaselt eemaldati ELi raamdirektiivist algne nõue Internetikasutusõigusi piirav punkt. Selle asemel korrati üle vajadust austada Internetikasutajate kui kodanike õigusi ja vabadusi. Sellised punktid on aga reaalsete tagajärgedega.

Netis ringleva info puhul puutume me pidevalt kokku intellektuaalse omandiga. Kuidas ja mil moel reguleerida nende edastust ja taaskasutust? 2004.a ELi direktiivi (tuntud ka kui IPRED ehk Intellectual Property Rights Enforcement Directive) alusel on liikmesriigid oma seadusandlust antud vallas juba reformima hakanud. IPRED seadus Rootsis, Hadopi seadus Prantsusmaal ja Digital Economy Bill Suurbritannias on ühed sellistest näidetest. Prantsusmaal kehtib n-ö 3 hoiatuse süsteem, kus illegaalset allalaadimist proovitakse esmalt korrale kutsuda e-kirjaga, karmimal juhul aga Internetiühendusest ilmajätmise või trahviga. Belgia peaks sarnase ülesehitusega seadusega 2010.a järgnema.

Autori- või intellektuaalse omandi õiguste ehk IPR (Intellectual Property Rights) teemal käib parlamendis kõva arutelu. Sel aastal võeti EP Õiguskomisjonis vastu nn Gallo intellektuaalse omandi raport. Selles on Prantsuse saadiku Michelle Gallo (EPP) poolt ära toodud erinevad meetmed, mida võiks autoriõiguste kaitseks rakendada. See küttis kõvasti kirgi, EP sotsiaaldemokraadid ja rohelised olid äärmiselt mures nende meelest liig range raporti pärast. Nende muret jagasid teiste seas ka Piirideta reporterid.

Samal ajal pöördusid erinevad Euroopa kunstnike ühendused EP poole palvega antud raport sellisel kujul täiskogul heaks kiita. European Writers’ Council, European Visual Artists, European Federation of Journalists, Society of Audiovisual Authors, Federation of European Film Directors ja European Council of Artists kirjutasid, et raport toonitab õiges valguses intellektuaalse omandi vajalikku kaitset just autorite seisukohast vaadates. Veelgi enam – roheliste ja sotsiaaldemokraatide poolt esitatud alternatiivse resolutsiooni Gallo raportile – mis suure protesti märgiks EPs käibele lasti –  olid kirja kirjutajad teravalt hukka mõistnud.

Kunstnike kui autoriõiguste ja intellektuaalse omandiga kõige otsesemalt kokku puutuvate inimeste seisukohta tuleb kindlasti arvestada. Enne tuleks antud juhul aga kriitiliselt küsida, kui palju esindavad eespool mainitud ühingud nt muusikatööstuse ja kirjastuste seisukohti ning kui palju kunstnike endi omi? Gallo raporti hääletus plenaaris lükati suvel EP palvel väga tasavägise hääletusega edasi ning sügisel töö jätkub.

Kutsun siinkohal kõiki asjast huvitatud ja erialaliselt seotud inimesi oma arvamusi jagama nii käesoleva raporti kui ka tulevaste autoriõigusi puuduvate algatuste valguses. Mida arvate Teie autoriõiguste kaitsest, tasudest, mida oleks tarvis Eesti või Euroopas tervikuna muuta?

Intellektuaalomandi vallas soovitakse lähiaastatel kindlasti üleeuroopalisi reforme algatada. Võimalikud keelud ja piirangud seoses andmete jagamisega nii Internetis kui ka n-ö omavahel ehk peer-to-peer tasemel on samuti reaalsed ja käegakatsutavad kõikidele eurooplastele, varsti ka eestlastele. Ütleme sõna sekka!

Loe lisa:

http://www.economist.com/node/16943579 – The Economisti Interneti eriväljaanne

http://www.wired.com/magazine/2010/08/ff_webrip/all/1 – Kas Internet on surnud?

http://www.state.gov/secretary/rm/2010/01/135519.htm – Hillary Clintoni kõne Internetivabadusest

http://www.laquadrature.net/wiki/Studies_on_file_sharing_eng – Uurimused andmejagamist Internetis

IPRED direktiivi alusel loodud seadused

http://news.bbc.co.uk/2/hi/7978853.stm – Mis juhtus IPREDi seaduse vastuvõtmisel Rootsis?

http://news.bbc.co.uk/2/hi/8436745.stm – Prantsusmaa HADOPI seadusest

http://www.edri.org/edrigram/number8.6/four-strikes-belgium –  Belgia Hadopi seaduse valmistamisest

http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/8500876.stm – Suurbritannia IPRED seadus ehk Digital Economy Bill

http://www.independent.co.uk/news/media/ireland-cracks-down-on-internet-piracy-1986733.html – Iirimaa samasisulisest seadusest
Gallo raport

http://en.rsf.org/union-europeenne-concern-about-report-s-call-for-31-05-2010,37632.html – Piirideta Reporterite hinnang Gallo raportile

http://www.laquadrature.net/en/gallo-report-copyright-dogmatism-wins-a-battle-not-the-war