Category Archives: Artiklid

Reformierakonna raev ja vihane vallavanem

Pole teada, kas Reformierakond kergitas ÜRO ränderaamistiku allakirjutamise päevakorda lihtsalt Isamaa
plaanitavast tegevusest teadlikuks saades või oma võimaliku valija tundeid peljates. Motiivist olenemata –
nad tegid seda ja on nüüd iseenese vahvast võttest maadlusmatil väga keerulises asendis, sest ühest küljest
tahaks end näidata nii rahvusvahelise elu asjatundja kui välispoliitilise konsensuse hoidjana ja samal ajal ka
raudse rahvuspuhtuse eest seisjana. Sedasama tahaks tegelikult ka Isamaa. Seega on tarbijal koguni kolm
erineva sildiga sama jooki (ekre, ekre-light ja ekre-zero). Müük tõotab hästi kulgeda…
Kui ekre ja Isamaa seisukohad on enam vähem klaarid ja mingil määral loogilised (ehkki loogika
tuletatakse mitte-faktidest või siis poolfaktidest), siis Reformierakonnaga on lugu halvem. Nende mantra
koosneb korraga vastandlikest nõuetest. Esiti tehti hundikarja kohanud lambukeste hädakisa ja kurdeti
parlamentaarsuse printsiibi rikkumist. Nüüd, kui valitsus on asja parlamenti suunanud, soovitakse kõigest
jõust teha parandusettepanekut, mis põlistaks parlamendi kui kummitempli rolli ja sedastaks: parlament ei
taha osaleda Eesti välispoliitika kujundamises ja põrgatab kõik asjasse puutuvad küsimused valitsusele
tagasi. Ehk voonakesed soovivad hoopis vaikida…

Ootan huviga hääletust, eriti puudujate ja pissilkäijate nimekirja…

Kui juhtub, et Riigikogu võtab vastu parandusettepaneku, mille kohaselt delegeerib Marrakechi
kohtumisel osalemise otsustuse taas valitsusele, siis loomulikult ei taha enam mitte ükski valitsus
tulevikus midagi teada parlamendi rollist välispoliitikas. Olgu küsimuse all piirileping Venemaaga või
mõni NATO missioonil osalemine, Mihkelsoni ja Ligi pretsedent on valitsusele aluseks keeldumisel.
„Pole tarvis, deputaadid! Teie võimete piir on saata asi sisulise arutluse ja hääletuseta valitsusse tagasi.
Seega pühkige suu puhtaks pretsedendi alusel!” Eesti Parlamendi ajaloos läheb niisugune lähenemisviis
kindlasti kirja musta esmaspäevana…

Loomulikult peab valitsus seadusandja tahet arvestama ja otsustama. Liia Hänni on kirjutanud, et
asjakohane seadus kohustab valitsust hääletama. Kui valitsus hääletaks, siis praeguse info põhjal saab
president enamushäältega voli minna Marrakechi tarbeks sobivaid riideid kohvrisse pakkima. Aga
peaminister on seisukohal, et valitsus seadusest hoolimata ei hääleta. Sest asi nimega
„Koalitsioonileping” sedastavat, et otsuseid peab tegema konsensuse põhimõttel. Minu väikese karupoja
aru leiab, et koalitsioonileping ei saa kunagi olla kangema kraadiga kohustaja kui seda on parlamendis
vastu võetud seadus, aga parteiline paralleelmaailm muidugi näeb asja vastupidi. Niisiis võib ka juhtuda
et härra Riisalo peab oma liibuva jooku-kombeka kohvrist riiulile tagasi tõstma ja Marrakechi maraton
jääb sedapuhku vägevate võistlejate poolest vaesemaks…:)

Kui valitsus hääletab, on arvata, et Isamaa peab lahkuma kabinetist, sest sedavõrd printsipiaalne on nende
soov päästa Eesti miljonitest illegaalsetest immigrantidest. Võimalik, et Reformierakond korraldab
peaministri umbusaldamise ja saab tarvilised hääled kokku. Võimalik, et Jüri Ratas peab nn
hoolekandevalitsusega valitsema kuni valimisteni. Sest kui vaadata parlamendi kalendrit, siis
advendiajast küünlapäevani ei toimu mitte midagi. Siis peab president tegema kellelegi ettepaneku
valitsuse moodustamiseks… Kaja Kallase suutmatust poliitikast aru saada ja poliitilisi protsesse ohjata
oleme saanud nautida juba aasta otsa. Vaevalt et ta soovib ajalukku minna kui peaminister, kes sai ametis
olla neli nädalat… Teisi variante pole mõtet hetkel nimetama hakatagi, kuid just nimetatud variandi ja
seda põhjustanud eelduste kirgas ilmnemine ongi ilmselt raevu ajanud Viimsi Vallavanema, kes kirjutab
naljakaid följetone, kuidas tema Edgar Savisaarega võitles kui Kalevipoeg Sarviktaadiga. Sellest
grotesksem on olnud vaid Kaja Kallase sõnavõtt EP plenaaristungil, kus ta jutustas oma noorpõlvest, mis
möödunuvat „pidevas hirmus, et koputatakse uksele ja isa viiakse ära…” Viidatud aastanumbriks oli 1988
siis….

Seotud postitused

Vor dem Bankrott

Kirjutasime sakslaste ja hispaanlaste jaoks ühe artikli Euroopa eelarvest:
Helga Trüpel, Sven Giegold, Heidi Hautala, Indrek Tarand, Monika Vana “Vor dem Bankrott: Auf die Zusagen, die die Mitgliedsländer gegenüber der Europäischen Union gemacht haben, müssen Zahlungen folgen. Sonst folgt der finanzielle Kollaps. Ein Gastbeitrag.”, 13.11.2014, Der Tagesspiegel

Seotud postitused

Kaja kultuurišokk ja muid ääremärkusi

Loen huviga Eesti meediakajastust Euroopa Parlamendi istungist Strassburgis. Keskseks allikaks näib olevat noviitsliige Kaja Kallase blogipostitus, milles muude šokeerivate detailide seas (lärmav leedulane, koosoleku alguse hilinemine, hääletusmehhanismi täielik erinemine Riigikogus kasutatavast jne.) avaldatakse arvamust, et keegi “juba kauem parlamendis viibinu lõhnab tugevalt alkoholi järele”.

Eetikakoodeksi koostaja võiks teada Nassim Taleb`i esimest eetikareeglit: “If you see fraud and do not say fraud, you are a fraud”. Niisiis, kui tekkis arvamus, et üks kahest eelmise koosseisu parlamendiliikmest on enne Vikerraadio saadet tarvitanud alkoholi, siis olekski pidanud saates niimoodi väitma. Ma olen kindel, et ei Tunne Kelam ega mina poleks keeldunud väikesest käigust EP arstipunkti vastavate analüüside tegemiseks. Minul on sedalaadi kogemus Kadri Simsoniga eelmistest Europarlamendi valimistest olemas ja niimoodi oleks saanud tõestada ka Kaja Kallase ebaeetilist käitumist ja valeväidet. Aga ta ei teinud nii, vaid eelistas parteikoolitusest meelde jäänud anonüümse insinuatsiooni printsiipi. Seega tõlkigem Taleb`i lause Kajagi jaoks:” Kui näed valet, aga ei nimeta seda valeks, siis oled ise vale!”  End majanduse asjatundjaks pidav isik võiks ju olla vähemalt raamatut “The Black Swan”  lugenud…

Kuid filosoofia keelt mittevaldavate parteilaste tarbeks lausugem lihtsamalt: preili Kallase udupeen haistmisorgan on ilmselt ikka veel Taavi Veskimäe odööridest sedavõrd tulvil, et ta ei tee vahet peenema tubaka ning Gewürtztramineri lõhnadel. Küll õpib! Nagu õpib ka tundma omaenda fraktsiooni kuuluvat Viktor Uspaskich`i, kelle kohtuasi Leedus on tõepoolest üle-euroopalise tähtsusega, kuna juba eelmises koosseisus oli päevakorras temalt saadikupuutumatuse võtmine ning palju muudki. Kui Kaja oleks käinud eelmisel ja üle-eelmisel nädalal noviitside koolitusel Europarlamendis, siis ta teaks, et istungi jälgimiseks ei pea kellahelina peale 10 minutit varem saali tormama, vaid seda saab mugavalt teha ka siseveebi vahendusel oma kabinetist.

Muide, kui oleks olnud tele- ja mitte raadiosaade, siis oleks publik näinud ka seda, kuidas Kaja Kallas pärast minu remarki selle kohta, miks Siim Kallasest ei saanud Eesti peaministrit, peaaegu toolilt maha oleks kukkunud. Well, if you cannot stand heat, get out of the kitchen, nagu armastab lausuda Rain Rosimannus…

Aga nüüd veidike ka asjadest, mis noviitsil märkamata jäid. Ametnike valimistel näitas president Schulzi häältesaak, et nn euroopameelne koalitsioon (EPP; SD, ALDE, VERTS) ei pidanud, sest neid hääli oleks pidanud tulema üle viiesaja, mitte 410. Mida selline asi tähendab eeloleval Jean-Claude Junckeri hääletamisel Komisjoni presidendiks, on veel raske ennustada. Ühest küljest on Parlament vägagi nurgas ja ei saa lasta käest saavutatud võimupositsiooni, et nn. Spitzenkandidat on Ülemkogule esitamiseks kohustus. Teisalt ei ole ilmselt arvukad parlamendiliikmed ka ülimalt rahul võimujaotusega parlamendi sees kehtiva teeseldud demokraatia raamides.  Esiteks pole paljudel aimugi, kes saab kahe ja poole aasta pärast Martin Schulzi asendajaks.  Küllap kitsas diilijate ring teab, aga nagu lausus ka Tunne Kelam Vikerraadio saates – “meiegi parteil on oma hästihoitud saladused”.  Ka suuremate ja olulisemate komiteede presidentide ja asepresidentide kohtadest jääb puudu kui kõikide parlamendiliikmete soove ja unistusi kokku lugema hakata. Aga et see pole enam pelk sisediilimine, vaid vahetult ja vältimatult seotud nii Komisjoni presidendi, volinike kohtade ning ka van Rompuy mantlipärija küsimusega, siis pole välistatud võimalus (ehkki minu arvates on lõpuks tõenäosus väike), et parlament “paneb ullu” ning Juncker ei saa hääli kokku. Teine parlamendi tulevast käitumist ennustav asjaolu oli vaikiv kokkulepe nn “cordon sanitaire” tegemiseks Farage`i grupi ja Marine le Pen`i vabaliikmete ümber. See õnnestuski ning EFDD grupi kandidaat jäi asepresidendiks valimata. Koha sai hoopis liberaalide nn must hobu, põhjanaabrite Olli Rehn, kuid sedagi napima häältearvuga kui vastava saanitaarkordioni ehitajad nominaalselt kokku andnuks.  Ilmneb, et parlamendi sees on varjatud ja allasurutud rahulolematust rohkem kui tunnistada tahetakse. Millisel moel see avalduma hakkab, on võimatu ennustada. Eelmise koosseisu kogemuste põhjal võib oletada, et lahendust otsitakse kõige närvilisematele töökohti Euroopa täitevstruktuurides – välisteenistuses, ombudsmani juures jne luues. Samas on sellele menetlusele parlamendis ka arvestatav hulk kriitikuid.

Ülemkogu tulemuste arutelu, Kreeka eesistumise kokkuvõtte ning Itaalia eesistumist sissejuhatava arutelu kohta saab huviline piisavalt lugeda European Voice nimelisest ajalehest ning mujalt euroasjadele spetsialiseeritud väljaannetest. Faktilise märkuse korras ütlen vaid, et vähemalt Tunne Kelam ja mina saime kirja ka sõnavõtu neis küsimustes. Ning kuigi neist sõnavõttudest maailmas ehk midagi paremaks ei lähe otsemaid, nõustun Kelamiga, kes rõhutas Vikerraadios parlamendi nimes sisalduvat rääkimise vajadust ja kohustustki. Ilma selleta on ju erimeelsuste klaarimine võimatu.

Aga nüüd soovin kõikidele ilusat Laulu- ja Tantsupidu ning soovitan värskest ajalehest Sirp lugeda Kaarel Tarandi artiklit Riigikogu eetikakoodeksi kohta. Ning kõik bloginduse kohta saab selgeks kui nõiaväel 🙂

Seotud postitused

Mis on leedulasel mureks?

Donskis on kahtlemata üks omanäolisemaid EP liikmeid Leedust, kes tegelikult usubki liberaalset maailma. Ajaviiteks tõlkisin tema artikli, et eestlaste teadmisi Leedu ühiskondlikust diskussioonist täiendada.
Indrek Tarand

Ajakirjanduse langusest

Ma usun, et ajakirjanduse ülimalt olulist rolli poliitikas pole mõtet rohkem rõhutada. Me ei saa aga oodata imet usaldusväärse ja mõistliku poliitika näol olukorras, kus analüütiline ja uuriv ajakirjandus on tugevas languses. Poliitiline klass on tänapäeval lakanud olemast hea hariduse ja kasvatuse vili; selle asemel seab massidemokraatia ning massihariduse loogika vaieldamatu ülimuslikkuse kiiresti kujundatavale avalikule arvamusele, millest paraku ühelgi avaliku elu tegelasel pole pääsu.


Mida madalam on ajakirjanduse tase, seda viletsam on ka meie poliitika. Vajab rõhutamist, et kõrgemal tasemel sotsiaalne ning poliitiline kriitika saab olla loodud ainult läbi kriitilise ja analüüsiva ajakirjanduse. Sama kehtib ka läbipaistvuse ning vastutuse kohta, mis oleks mõeldamatu ilma uuriva ajakirjanduseta. Kui ajakirjandus on langenud juba vaid poliitikute meelitamise või pilkamise (olenevalt sellest, kes “palkab” ja kes “lahti laseb”) tasemeni, siis ei saa me paraku vaadata poliitikat teisiti, kui pelgalt meedia poolt loodud kujukesi, mida on kaldutud kirjeldatama kui poliitikuid ja avaliku elu tegelasi. 



Tänapäeval nii mõnedki leedu kirjanikud ja haritlased puikleksid mõistest “ajakirjandus” kõrvale, kui see nende kohta peaks käima; ning prooviksid ühtlasi hoiduda sellest, et keegi neid ajakirjanikuks nimetaks- üsna üllatav ning kummaline hoiak, kuna olid ajad, mil selleks oli vaja tublisti jõudu ja annet, et antud nimetuse vääriline olla. Ebameeldivust võib tekitada see kui samastada asjatundlikku ning loomingulist inimest kellegagi, kelle ainsaks “teeneks” on oskus valetada, põlastada, vihjata ja laimata. See kõik on aga üsna hiljutine tendents, mis ei tohiks ühele vanale ja 
auväärsele ametile varju heita.


Daniel Defoe tundub olevat kirjanduse ja ajakirjanduse vahelise püha liidu alusepanijaks. Tema eeskujul läks sama teed terve hulk kaasaegse kirjanduse klassikuid- Mark Twain, Anatole France, Jack London, George Orwell, Arthur Koestler ja Ernst Hemingway olid kõik ajakirjanikud. Georges Clemenceau on peaaegu ideaalne näide sellest, kuidas üks ajakirjanik võib sillutada endale tee riigi presidendiks saamisele. Karl Marx näib olevat aga kõige sobivam filosoof-ajakirjaniku prototüüp (või vastupidi).


Tänasel päeval ei saa me samuti olla üllatunud kui Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa kuulsad haritlased ja teadlased täidavad muuhulgas meeleldi ka kolumnisti või ajakirjaniku rolli. Piisab kui mainida teiste seas selliseid mõtlejaid nagu Paul Krugman, Joseph Stiglitz, Michael Ignatieff, Simon Schama ning John Gray. Bernard-Henri Levy ei tundu samuti üldse selle vastu olevat, et teda ajakirjanikuks ja filosoofiks nimetatakse. Paraku pärinevad kõik need näited vaid läänest ning Ida- ja Kesk-Euroopas, kus enamik õpetlasi ja haritlasi endi ajakirjanikuks tembeldamist üldiselt pahaks panevad, pole sellist tendentsi väga tunda.


Põhjus selleks on ilmne. Ajakirjanduse tase on Ida-Euroopas viimase kahekümne aasta jooksul oluliselt langenud ning uuriv ajakirjandus juba täiesti olematu. Selmet mujalt otsida, keskenduksin ma enda kodumaale Leedule- ELi riigile, mis hoolimata integratsioonist lääne julgeoleku- ja kaubandussüsteemi on oma poliitilistelt vaadetelt mitmeti sarnane pigem Ida-Euroopa riikidega.


1990ndatel, mil Leedu oli koos kahe teise Balti riigiga maailma poliitilisel kaardil täiesti uus üksus, nimetasid kirjanikud ning esseistid end uhkusega ajakirjanikeks. Sel ajal oli ajakirjandus vabaduse vend ning leedu kirjanikud olid meeleldi nõus olema ajakirjanikud või kolumnistid. Asjad hakkasid drastiliselt muutuma kui ajalehed järk-järgult välja surid, andmaks teed võrguväljaannetele. Alguses avas selline muutus haritlaskonnale ja sotsiaalsetele aktivistidele küll uusi võimalusi, kuid tõelist läbimurret ei saavutada ei suudetud.


Rämpstoidu loogika imbus ajakirjandusse ja samaaegselt ka kõrgkoolidesse. Käibele tulid sellised kõlavad mõisted nagu “reform”, “tõhusus”, “teenus” jne. Elu kiirenemine ning sellest omakorda tulenev sotsiaalne muutus IT leiutiste toel, tõi kaasa noorte ajakirjanike professionaalsuse ning töö kvaliteedi languse. Sotsiaalne ja poliitiline analüüs hakkas meediast kaduma ning seda aegamööda kuid kindlalt. Poliitikutest sai meelelahutustööstuse osa; nad vajasid telesaateid ja uusi sotsiaalvõrgustikke enam kui mistahes tõsiseltvõetavat ning professionaalset kajastust nende tegemistest.


Facebook ja Twitter on muutnud poliitikud ja avaliku elu tegelasted isetäituvateks ennustusteks ning meedia tõlgendusteks. Tänases kompulsiivse tähelepanujanu ning enesepaljastuse ajastul võib igat aktiivset blogijat ning FB kasutajat nimetada isehakanud ajakirjanikuks. See ei ole enam aastakümneid kestnud ja teada-tuntud arusaam. Ükskõik kui väga FB inimesed ei püüa meid ka veenda, et iga eneseimetlejast FB kasutaja võiks olla avaliku elu tegelane. On näha kuidas privaatsus on avalikus ruumis pöördumatult vallutatud ja koloniseeritud. Isikud, kel on õnnestunud saada tähelepanu tänu oma vastuolulisusele või narrusele, väidavad end avaliku arvamuse kujundajad olevat.


On ütlematagi selge, et paljud asjad siin on tahtmatult koomilised. Vihased ja kibestunud poleemikud või tähelepanu-mis-tahes-hinnaga otsijad ei suuda kunagi kujundada lõpuni arenenud, kvaliteetset poliitilist debatti, sest spontaansus, ükskõik kui väärtuslik ja hinnaline isikuvabadusele, ei suuda asendada tasakaalustatud ning professionaalselt korraldatud kodanike seisukohtade ja arvamuste esindatust üle terve spektri.

Lõpetuseks, amatöörlik ajakirjandus ning meie sisemiste erinevuste ja poliitiliste tunnetuste vilets esitus mängib suurt rolli poliitikas võidutsevas populismis, mis ei ole muud kui isiklike hirmude meisterlik ekspluateerimine ning sellest omakorda tõlgendatav avalik arvamus. Ning see on see, mis on meie silme ees kõik juba aset leidnud.

Leonidas Donskis, Ph.D., on Leedu Euroopa Parlamendi liige

Seotud postitused

Подсадные утки портят честный спорт

Vali_inimene__mitte_part_-_YouTubeБыла опубликована в Delfi.

Стыдно и печально видеть, как политическая элита самозабвенно портит проведение муниципальных выборов. Поймите же, наконец — местное самоуправление является делом местных жителей!

Чем непосредственнее они могут этим заниматься, выбирая толковых представителей из самих себя, тем больше уверенность, что все у них получится, они справятся. Появится энергия и синергия. Но если партия начнет отправлять своих сатрапов в представительные собрания, мы снова получим СССР.

Никто не оспаривает право граждан баллотироваться на выборах, но рассудительные люди понимают же, что не всегда разумно использовать все свои права на 110 процентов. По умолчанию не прописанные требования политической культуры выполняют всего восемь (вау!) депутатов Рийгикогу и скудное меньшинство кабинета министров. Хвала им за эту непоколебимость, но их пример не стал заразительным для коллег, которые не сумели остановить упадок политической культуры, и гражданское общество снова должно что-то предпринять.

Ключевой вопрос выборов

Андрус Ансип считает тему подсадных уток выдуманной. К сожалению, именно из этого вытекает ключевой вопрос этих выборов. Понимание процессов в обществе никогда не было сильной стороной Ансипа, но в этот раз даже президент разложил все по полочкам в своей речи на открытии новой сессии парламента. Он заявил: ”Это приведет к дискредитации нашей партийной системы!” Если премьер-министр игнорирует подобные сигналы, то это его риск.

Большинство людей, которые могут влиять на местную жизнь, уже давно принудительно приняты в партии. У каждой так называемой массовой партии есть на местах приличное количество кандидатов и без депутатов парламента. И было бы честно дать им возможность для измерения своей действительной рыночной стоимости. Однако это не получится сделать, если выпустить на поле для минибаскетбола крупногабаритных игроков. Результат выборов исказится и уменьшится легитимность власти на местах.

Каково будет сидеть со своими тремя голосами, заменяя того, кто набрал 300 голосов, но даже не собирался уходить из Рийгикогу, правительства или Европейского парламента. Также подсадным уткам дадут ”допинговые” деньги, которые будут вытащены из карманов налогоплательщиков. На эти вливания с особым цинизмом печатают обработанные в ”фотошопе” известные лица и развешивают их с нелепыми лозунгами. Так что, господа, вы портите честный спорт. Пока не поздно — возьмите самоотвод и снимите свои кандидатуры с выборов!

Кайа Каллас и другие завели разговор о том, что стоит разрешить подобным ”сверхчеловекам”-политикам сидеть на нескольких стульях, но это не выдерживает никакой критики. Насколько бы крутым не был партийный зубр, пятая точка у него все равно одна. И лучшего представления о местной жизни и жизни в стране не возникнет, к сожалению. Приведу пример.

Хотим эмпирической правды

Так в чем же кроется разгадка? Критика должна быть конструктивной, не так ли, товарищи? Поскольку вы сами вряд ли снимите свои псевдокандидатуры с выборов, то придется вмешаться избирателям. Надеюсь, что у нас у всех хватит мужества, чтобы не голосовать ни за одного депутата Рийгикогу, министра или депутата Европарламента в каком бы списке он свои кандидатуру не выдвигал.

Пусть они знают, что думает общество о подсадных утках. А мы же тогда узнаем эмпирическую правду. Возможно, что Ансип окажется прав и это проблема вымышлена. Потому что, если количество голосов, отданных подсадным уткам, будет большим, то опять же виноватыми будут избиратели. И Ансип уж наверняка знает, из кого состоят ”пищевые цепи” его и других партий.

Seotud postitused

Avalik vastus Tiit Kolk`i avalikule kirjale

Tänan sind kirja eest. Esiteks unustasid sa selle minule saatmata. Olen avalike kirjadega kokku puutunud, esmakordselt 1980. aastal, mil mu isa osales „40 kirja“ loomises. Selle autorid saatsid kirjatöö ikka postiga adressaatidele ära. Toonased komparteilased, hilisemad reformierakonna asutajad ei teinud seda oma väljaannetes sugugi avalikuks. Vastupidi – nad tegid kõik endast oleneva NLKP liikmetena, et kiri ei jõuaks mingilgi määral avalikkuseni. Tänapäeval on teisiti. Ma ei ole kogu aeg „Postimehe“ võrgulehel, seega pead tänama mu sõpru, kes osutasid et sihuke isevärki tekst internetis ripub…

„Keskpäevatunni“ saadet järelkuulamatagi on selge, et ma poole sõnagagi ei rääkinud Repo Vabrikutest ja tootvast tööstusest, ammugi ei seostanud sealseid tegevusi ebaaususega. Minu jutt käis reformierakonnast, milles on ilmnenud nii hämarpäritoluga rahastamisskeemid kui ka hääletustulemuste võltsimine. Ja ma ei saa nendes osalevaid isikuid kuidagiviisi ausateks kodanikeks pidada. Samas ütlesin, et tõenäosusteooria kohaselt peab sellise inimeste hulga korral seal peituma ka ausaid inimesi. Erinevalt Igor Gräzinist, kes „Postimehes“ väidab, et kindlasti peab reformierakonda kuuluma „kurjategijaid, hullumeelseid, lolle“…

Ütled, et astusid reformierakonda liberaalse maailmavaate toetamiseks aastal 2010. Enne kuulusid hoopiski konservatiivse maailmavaate toetamise nimel IRL-i. Kas erakonnavahetus kaasnes muutusega sinu maailmavaates või ehk oli erakonnavahetus soodne ka äritegevusele? Miks peaks üks ettevõtja üldse parteisse kuuluma? Eriti kui ta on selle kolme aasta jooksul maksnud vaid korra liikmemaksu ja teinud ühe annetuse? Missugune oli sinu seisukoht Silver Meikari avalikustatud „liberaalse rahastamise“ suhtes? Kas polnuks enne oma erilise aususe kinnitamist mõistlik oma avalikus kirjas ka sellest teada anda? Hääletuspettuse kohta samuti? Ning sinu suhtumist Autorollo nimelise firma sularahatoimingutesse tahaks ka teada?

Ja taustast ehk niipalju, et nõukogude armees teenis ka Andrus Ansip, kes oli zampoliit. Minu taust segab mul kuuluda selliste isikute juhitud organisatsiooni. Sinu oma sind ei sega. Nii et vist liiga sarnased me ka ei ole.

Ühesõnaga, minu poolest võime kirjavahetust siinses keskkonnas jätkata niikaua kuni toimetus vajalikuks peab. Aga võid mulle ka otse kirjutada – saame kokku, defineerime ühiselt aususe ning äkki saame sõpradekski?

Ultimaatum, et mina vabandust paluks, pealegi veel kõikide reformierakonna liikmete käest, jääb küll vastuseta. Raiuge või tuhandeks tükiks mind. See tükk, mille külge suu jääb, ütleb ikka seda, mida ma ütlesin. Tervitades.

Viited:

Seotud postitused

Uudiseid suitsunurgast

[acp add id=”1″ title=”Rootsi tubakafirma: ELi seadusemuudatuse eest nõuti 60 miljonit eurot” url=”http://uudised.err.ee/?06263941″ author=”Karin Koppel” publisher=”ERR Uudised” year=”2012″ month=”10″ day=”19″/][acp add id=”2″ title=”Snus otsib seaduslikku teed eurooplaste suhu” url=”http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=28365″ author=”Kadri Bank” publisher=”Äripäev” year=”2010″ month=”5″ day=”20″/][acp add id=”3″ title=”Swedish Match lobbyist admits OLAF told him to stick to incorrect version of events” url=”http://www.maltatoday.com.mt/en/newsdetails/news/world/Swedish-Match-lobbyist-admits-Maltese-lawyer-did-not-meet-John-Dalli-20130321″ author=”Matthew Vella” publisher=”Malta Today” year=”2013″ month=”3″ day=”21″/][acp add id=”4″ title=”Dalli and the bribery scandal that won’t go away” url=”http://blogs.ft.com/brusselsblog/2013/04/dalli-and-the-bribery-scandal-that-wont-go-away” publisher=”Financial Times” year=”2013″ month=”4″ day=”30″/][acp add id=”5″ title=”EU’s Dalli insists on innocence in tobacco scandal” url=”http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-20004962″ publisher=”B.B.C.” year=”2012″ month=”10″ day=”19″/][acp add id=”6″ title=”Leak of OLAF’s Dalli inquiry raises heat on Commission” url=”http://www.europeanvoice.com/article/imported/leak-of-olaf-s-dalli-inquiry-raises-heat-on-commission-/77111.aspx” author=”Dave Keating” publisher=”European Voice” year=”2013″ month=”5″ day=”1″/][acp add id=”7″ title=”Euroopa Komisjoni tervisevolinik lahkus kahtlustuste tõttu ametist” url=”http://uudised.err.ee/index.php?06263683″ author=”Kadin Koppel” publisher=”ERR Uudised” year=”2012″ month=”10″ day=”16″/][acp add id=”8″ title=”Swedish Match claims pressure by OLAF into changing Dalligate story” url=”http://www.neurope.eu/article/swedish-match-claims-pressure-olaf-changing-dalligate-story” author=”Cillian Donnelly” publisher=”European Voice” year=”2013″ month=”3″ day=”21″/][acp add id=”9″ title=”Olaf and Dalli controversy: Kessler’s resignation unavoidable, say Green MEPs” url=”http://www.greens-efa.eu/olaf-and-dalli-controversy-9696.html” author=”Dave Keating” publisher=”European Green EFA” year=”2013″ month=”4″ day=”23″/][acp add id=”10″ title=”European Parliament vice president calls for Kessler resignation” url=”http://www.maltatoday.com.mt/en/newsdetails/news/dalligate/European-Parliament-vice-president-calls-for-Kessler-resignation-20130504″ publisher=”Malta Today” year=”2013″ month=”5″ day=”4″/] [acp add id=”11″ title=”Update: No longer Dalligate but Barrosogate – Green MEP” url=”http://www.maltastar.com/dart/20130507-dalligate-green-meps-meet-maltese-officials” publisher=”Malta Star” year=”2013″ month=”5″ day=”7″/] [acp add id=”12″ title=”EU anti-fraud office accused of cover-up in Dalli affair” url=”http://euobserver.com/institutional/119529″ author=”Nikolaj Nielsen” publisher=”EU Observer” year=”2013″ month=”3″ day=”21″/][acp add id=”13″ title=”Calls for OLAF head to quit over handling of Dalli case” url=” http://www.europeanvoice.com/CWS/Index.aspx?PageID=216&articleID=76799″ author=”Dave Keating” publisher=”European Voice” year=”2013″ month=”3″ day=”27″/][acp add id=”14″ title=”Smutsig EU-tvist om svenskt snus” url=”http://www.svd.se/nyheter/inrikes/smutsig-eu-tvist-om-svenskt-snus_7678452.svd” publisher=”SvD Nyheter” year=”2012″ month=”12″ day=”5″/][acp add id=”15″ title=”European Greens on Dalligate – Barroso must now explain” url=”http://www.maltatoday.com.mt/en/newsdetails/news/dalligate/Greens-on-Dalligate-Barroso-must-now-explain-20130429″ author=”Matthew Vella” publisher=”Malta Today” year=”2013″ month=”4″ day=”29″/][acp add id=”16″ title=”EU commissioner goes off-message on Gaddafi” url=”http://euobserver.com/political/31923″ author=”Andrew Rettman” publisher=”EU Observer” year=”2011″ month=”3″ day=”4″/][acp add id=”177″ title=”Santer Commission” url=”http://en.wikipedia.org/wiki/Santer_Commission#Resignation” publisher=”Wikipedia”/] funny-no-smoking-sign (30. mai on Euroopa Suitsu-vaba Päev ja selle tähistamiseks kirjutasingi sellise loo.)

Kui Rootsi liitus 1995.a Euroopa Liiduga said nad endale erandi tubakadirektiivi rakendamisel, mis puudutas nende traditsioonilist huuletubakat nimega snus. Mujal Euroopas on selle müük ja tootmine keelatud.[1] Tänini üritatakse aga leida mooduseid, kuidas seda eksportida: see oleks minev kaup nii Soomes kui ka meil Eestis.

Lisaks müüakse lahtist huuletubakat, st mitte padjakestesse pakitult, ka Taanis. Ent sealgi on nüüd Kottermann majas, kuna EL on leidnud nõksu, mille läbi Taani nende hinnangul siiski ei talita selle tubakaga nagu kord ette näeb olgugi, et ka Taani sai endale erandi. Et miskit on mäda Taani kuningriigis kostus viimati märtsis, kui tervishoiuminister ütles, et kavatseb keelu sisse viia, aga Folketingi tervishoiukomisjon oli sellele selgelt vastu. Lahing jätkub.

Mis puudutab Eestit, siis kindlasti on Tallink huvitatud snusi müümisest. Kindlasti moodustab maksuvaba (tänu Ahvenamaa eristaatusele) ja tornide (ehk plokkide) kaupa ostetud huuletubakas arvestatava osa nende pardal teenitud kasumist. Ühtlasi, nagu aastate eest kirjutas Äripäev, teenivad nii SEB kui ka Swedbank hea tulu Swedish Matchi, snusi peamise tootja aktsiate pealt.[2] Ent selle tervislikkuse ja ohutuse ülekaal sigarettide ees – milles on veendunud kõik Rootsi valitsused alates 1990-ndatest – on eraldi teema. Hoopis põnevam on rääkida aga, kuivõrd palju arvatakse Maltal selle agaruse väärtuseks olevat.

60 miljonit eurot snusi eest

Swedish Matchi avalike suhete pealik Johan Gabriellson lendas 2012.a veebruaris Maltale ja kohtus seal ärimehe Silvio Zammitiga. Too esindas väidetavalt volinik Dallit.

Nad vestlesid omavahel tubakadirektiivist ning Zammit ütles, et mõistab milline majanduslik ekspordipotentsiaal huuletubakal on. Jutt läks edasi sellele, kuidas seda Rootsi ettevõtte ja tööstuse jaoks kasulikult mõjutada. Ühel hetkel muutus asi aga kahtlaseks, kui jutt läks raha peale.

Mis oleks pidanud järgnema, on kohtumine Swedish Matchi esindaja ja Dalli vahel, ükskõik kus maailma punktis, kus siis Dalli seletab, kuidas ta täpselt seadusandlust mõjutada saaks. Rootslased oleksid pidanud omalt poolt tooma kohtumisele 10 miljonit eurot ettemakseks ning kui asi ühel pool, tasuma lõpparve 50 miljonit eurot. 60 miljoni euro liigutamine oleks raamatupidamuslikult ja professionaalselt ära lahendatud.

Kohtumisele järgneval päeval käskis Gabrielssoni ülemus lõpetada igasuguse suhtluse Zammitiga. Mõni päev hiljem räägiti asjast Rootsi valitsusega, mais esitas Swedish Match kaebuse Euroopa Komisjoni peasekretärile Catherin Dayle, kes omakord võttis ühendust Euroopa pettustevastase ametiga (OLAF)[3]. Swedish Matchi seisukoht oli ja on siiani ühene: neilt küsiti altkäemaksu, nad keeldusid ja teatasid sellest ametivõimudele. Igati põhjamaine korrektne asjaajamine.[4]

Swedish Match kinnitas hiljem kusjuures, et 60 miljonit eurot oli tõepoolest välja pakutud summa. Esindaja andis oma esindaja Patrik Hildingssoni kaudu mõista, et selle maksmine poleks olnud neile probleem, üritades sellega rahustada väiteid, et tegemist oleks liialt fantastilise summaga.[5]

OLAF uuris asja ning oktoobris avaldas raporti lõpparuande ning selle valguses nõudis Barroso Dalli ametist tagasi astumist – esimene sedalaadi juhtum või nõue Komisjoni ajaloos.[6]

Dalli eitab

Dalli on seda kõike eitanud, ent tunnistas seda hiljem kirjas OLAFile lisades, et kohtumine siiski toimus, aga see seisnes kohalikus poliitikas, mitte snusis. Zammit nimetades raha küsimist konsultatsiooniteenuste tasuks. Rootslaste väite peale, et Zammit nõudis neilt altkäemaksu, kõlas lobisti vastuseks: “My answer is ha-ha-ha.”

OLAFi raportist ilmneb aga siiski asjaolusid (kolleegidele edastatud info, kohtumist kirjeldavad paberilipikud, e-mailid jne), mis viitavad suhteliselt selgelt, aga mitte lõplikult, et Dalli oli kohtumisest igati teadlik. Malta Today sõnul näitavad Olafi andmed, et Gayle Kimberley vestles Dalliga nii enne kui peale rootslastega kohtumist. Lõppkokkuvõttes aga pole võimalik Dallit vahele võtta justkui kuriteo koosseisu puudumise tõttu, aga nagu rõhutatakse näitab circumstantial evidence, et Dalli oli teadlik, mis eesmärgil ja mida Zammit tema nimel teeb. Dalli ei distantseerinud ennast Zammitist ega palunud tal lõpetada oma tegevust.

OLAF ja segadused raportiga

Oktoobris avaldatud OLAFi lõpparuande kohaselt ei leitud “mingeid lõplikke tõendeid Dalli otsese osaluse kohta, kuid leidis, et ta oli neist sündmustest teadlik.”[7] Dalli süüdimõistmine või karistamine sõltub nüüd juba Malta peaprokurörist ja kohtusüsteemist ehk kuidas OLAFi raportile otsustatakse reageerida.[7]

OLAF ise sattus kriitika alla tänavu märtsis, pea pool aastat pärast Dalli tagasiastumist. 19.märtsil tuli Euroopa Parlamendis peetud Eelarve järelevalve komisjoni (CONT) istungil välja, et OLAF olla kasutanud ebaseaduslikku pealtkuulamist ja tunnistajate selgitusi salvestamist ilma nende teadmata, küll aga OLAFi pealiku Giovanni Kessleri teades. Nõnda kõneles Herbert Bösch, endine Austria eurosaadik ja OLAFi järelevalve komisjoni liige.[8] Vallandus kriitika ja Euroopa Parlamendi mitmed liikmed, teiste seas rohelistest Bart Staes (BE), José Bové (FR)[9] ja ka parlamendi asepresident Othmar Karas (Rahvapartei, AT)[10], nõudsid OLAFi juhi, Giovanni Kessleri tagasiastumist seoses väidetavalt seadusiületavate uurimismeetodite kasutamisega. Bové soovis parlamendis eraldi uurimiskomisjoni algatamist, kes tegeleks kogu Dalligate’i uurimisega, aga teised fraktsioonid ei toetanud seda ideed. Staes, kes on eelarve järelevalve komisjoni asepresident, arvab koos mitmete saadikutega, et OLAFi raport on erapoolikult kirjutatud. Olafi raport lekkis Malta ajalehte Malta Today aprillis. Sealt on puudu 2-3 lehte ja 20 viidet.

Staes on koos Bovéga üha keerulisemaks muutuvas skandaalis päevavalgele tirinud veel ühe kihi. Nimelt rääkis eespool mainitud Gabrielsson, et teda oli OLAFi poolt survestatud rääkima asjadest teistsugust versiooni. Kuna pole veenvaid tõendeid Dalli süüst, küll aga erinevaid asjaolusid, mis sellele üksnes viitavad. Üks tähtsamaid neist on Gale Kimberley kaks kohtumist Dalliga, millest jurist ise uurijatele rääkis. Esmalt kohtus ta Dalliga, et rääkida Swedish Matchi huvidest. Seejärel oli teine kohtumine Zammitiga ja viimase 10 miljoni euro pakkumisega Kimberleyle.[8] Nüüd selgub, et seda teist kohtumist siiski ei olnud. Dalli: kohtumist tema ja SM advokaadiga polnud.[11,12]

Kas ja miks ikkagi Kimberley valetas, pole veel selge.[11] Gabrielsson tunnistas Bovéle antud 81-minutilises intervjuus, et OLAF survestades teda kinnitama Kimberley versiooni sellegipoolest.[3] Õigemini, kuulates intervjuud kasutatakse sõnu “stick to your story”. Ei teagi mida arvata, sest Swedish Match on hiljem öelnud, et mitte kordagi pole neid survestatud mitte üheski suunas.[13] SM väitel kohtumine oli, aga Dalli lahkus ruumist, kui Zammit hakkas rahast rääkima.[14]

Veel segadust

Ent see pole veel kõik. Michel Petite on endine Euroopa Nõukogu juriidilise teenistuse pealik, kes hetkel töötab lobifirmas Clifford Chance, kes esindab Philip Morrist, mis on palju muu hulgas Swedish Matchi koostööpartner. Petite sai enda valdusesse Swedish Matchi lobistide ESTOCi käest salvestise, milles seesama malta ärimees Zammit räägib, et 10 miljonit eurot oleks Dalliga kohtumise hind. Petite võttis ühendust Catherine Dayga, sellesama Komisjoni peasekretäriga, kellele laekus mõni aeg hiljem, maikuus ametlik kaebus Swedish Matchilt.[15] Eelhoiatus ja mõtlemisaeg plaanide tegemiseks oli olemas, kui lasta mõtted vabaassotsiatsiooni… Huvitaval kombel on Dalli enda kaitseks öelnud, et ta on tubakatööstuse ohver, kes ei tahtnud nende survele järele anda.

Hetkel on välja kukkunud nii, et tubakatööstus käitus vaat, et eeskujulikult: Swedish Match keeldus altkäemaksust, mida Komisjoni (mitteametlik) esindaja nõudis. Nii ütleb meile seesama OLAFi raport. Kui seda poleks aga suudetud tuvastada, et altkäemaksu küsiti, oleks skandaal ühel hetkel vaibunud ja kahjustada oleks saanud kõigi maine, sh kindlasti tubakatööstuse oma: mis hägune mõjutamine ja lobimine!

Oktoobris vandus Dalli, et kaebab Komisjoni altkäemaksu süüdistuste tõttu kohtusse. Dalli on varem muuhulgas töötanud Malta rahandusministrina. Komisjoniametis on ta pidanud olema valves kolibakteri skandaali ajal. Tunamullu tõi ta endale aga ise häda kaela, kui seadis kahtluse alla sõjakeerises Liibüast tuleva informatsioon objektiivsust. Tema sõnul oli kummaline, et ajakirjanikud muudkui leiavad head inglise keelt rääkivaid läänemeelseid inimesi. Barroso nägi kurja vaeva, et lahvatanud skandaali kustutama hakata ja Dalli pidi ise korduvalt ka ennast uuesti ja jälle selgitama.[16]

Antud juhul üritas Barroso algul asjasse rahulikult suhtuda, ent lõpuks nimetas Dalli temale esitatud süüdistusi arusaamatuteks. Praegu on Dalli läbi elanud närvivapustuse ja üritab sellest taastuda ajal, kui Maltal viiakse tema suhtes läbi uurimist.

Viimane nõnda suur korruptsiooniskandaal tabas Komisjoni 1999.a, kui Jacques Santeri juhitud Komisjoni astus in corpore tagasi, sest Prantsusmaa volinik Édith Cresson oli maksumaksja raha eest palganud näiteks enda hambaarsti oma nõunikuks.[17]

Barroso pressiesindaja selgitas, et Dalli tagasiastumise sarnanes sellele, et liikmesriikides astuvad ministrid tagasi, kui nad on sattunud kriminaaluurimise alla. Mis on Eestil sellest õppida?

Lisainfo

OLAFi lekitatud lõpparuanne

[acp display title=””/]

Seotud postitused

Piiratud ruumi tõttu ei mahu kõik kirjutatu trükki….

Kui koera jalaga lüüa, vali tilluke koer!

Prantsusmaa presidendi üksildane otsus rünnata Põhja Malis võimutsevaid ja riigi pealinna Bamako poole marssivaid ülestõusnuid, omab potentsiaali mitut riiki ja rahvusvahelisi organisatsioone haaravaks pikaajaliseks konfliktiks kasvada.
Kuigi ametlikult on välisminister Laurent Fabius lubanud kõigest paarinädalase kestvusega operatsiooni. Operatsioon “Serval” algatati veidras vastuolus ÜRO Mali resolutsiooniga ning ilma võimalike partnerite nõusolekut küsimata. Saksa ajaleht “Die Welt” oli oma juhtkirjas irooniline, osutades et kõrbekass serval on saagijahil alati üksi, sest muidu on ta ohuks omaenese liigikaaslastele.

Vähe sellest – ilmselt ei meenunud Prantsusmaa presidendile kordagi ka tema riigi kohustused Euroopa Ühise Julgeoleku ja Kaitsepoliitika raames, sest EL riikide diplomaadid koguti Pariisi esmaspäeval 14. jaanuaril, “Serval`i” neljandal päeval.
Välisministrite koosolek peetakse post factum 17. jaanuaril.

Prantsuse propaganda lausub “oli viimane aeg tegutseda, et ära hoida al Qaeda võimubaasi laienemine kogu Malile ning seniolematu terroriohu teke otse Euroopa lõunapiiril!” Diplomaatia eduna kirjeldatakse nii Suurbritannia peaministri otsust annetada 2 transpordilennukit kui ka USA heakskiitvaid hääli satelliitluure materjalide edastamiseks. Samas vaiksemalt kõneldakse Mali naaberriikide, eriti Lääne Aafrika Majandusliidu (Ecowas) omapärasest aeglusest ÜRO resolutsiooniga neile pandud kohustuste täitmisel. Araabiamaade kaasamisvõimaluse kompimisega alustati sel kolmapäeval.

Ehkki Tshaadi baasist väljuvad prantsuse Mirage ründelennukid ning veelgi uuemad Rafale-tüüpi lennukid, mis lähtusid Lõuna Prantsusmaa baasidest ja kasutasid Alzheeria valitsuse antud ülelennu luba, võivad suhteliselt hõlpsalt islamistide kolonne õhust hävitada, pole ilma maavägede toomiseta regiooni võimalik olukorda kontrolli alla saada. Sõjaline kontingent ei tohiks piirduda pataljonitäie instruktoritega, sest vastas on 12 tuhat relvastatud võitlejat, kellest kolmandik on eriväljaõppega. Prantsuse president on lubanud 2500 mehelist üksust, kuid kas rünnakuks sellest piisab? Kopterite vastu jõudsid mässulised juba oma oskusi demonstreerida – piloot Damien Boiteux saadeti teisipäeval sõjaväeliste auavaldustega viimsele teekonnale Pariisi Invaliidide Toomkirikus.

Niigeri jõe mõlemal kaldal laiuva Mali kaart meenutab kergelt liivakella, mis keskelt kitseneb. Sellel joone nimel võitlus hetkel käibki ning mässuliste edu Diabali linna vallutamisel kirjeldas prantsuse kaitseminister Le Drian kui “võimalust, millega oli arvestatud.” Vaid paar tundi varem oli ta teatanud, et terroristide edasitung on peatatud ja Prantsusmaa on saavutanud sekkumise esimese etapi eesmärgid, sest Konna asula oli tagasi võidetud. Propaganda kohaselt paiknevad joonest põhjapool islamistid ja fundamentalistid ning lõunapool Mali demokraadid. Tegelik pilt on muidugi palju nüansirohkem ja rahumeelne lahendus sisaldaks kindlasti ka koloniaalpiiride muutmist, uute riikide teket, mitte krampumist Mali territoriaalse terviklikkuse kontseptsiooni kui ainumõeldavasse. Viimane suundumus domineeris Euroopa Parlamendi arutelul, mis 15. jaanuaril erakorralise päevakorrapunktina peeti ning millega seoses parlamenti muidu harva külastav Catherine Ashton ise kohal viibis.
Tõele kõige lähemal oli sõnavõtjatest Arnaud Danjean:”Me pole kaks aastat suutnud mitte midagi ette võtta, et arenguid Malis paremale kursile seada. Resolutsioone ja otsuseid oleme teinud, kuid need ei otsusta olukorda lahingväljal!”
Samuti Daniel Cohn-Bendit:”Aga kui plaan A ei õnnestu? Kas meil on plaan B ka valmis? Ei ole! Ning plaani C, mis visandaks konfliktijärgset ülesehitust ammugi mitte!”. Ashtoni lõppsõnas kõlanud õigustused Euroopa välisteenistuse suutlikkuse kohta olid pehmelt öeldes ebapiisavad. Nimetada Saheli piirkonda eriesindaja oli tema plaan. Unustades, et Malis juba tegutseb eriesindajana ei keegi vähem kui Romano Prodi, endine Euroopa Komisjoni president

Mali territoorium on 1,2 miljonit km2 ning seal elab 15 ja pool miljonit inimest. Rahvusi on vähemalt viiest suuremast grupist, sealjuures edelas kompaktsemalt mustanahalised ja kaugemal kõrbes siis araablased, songhaid, fulaanid ja tuareegid.
Just viimased olidki käimasolevate sündmuste algatajaks, sest kuulutasid aprillis 2012.a. välja tuareegide iseseisva vabariigi al Azawad! Mis polnud sugugi mitte shariaadiseadusi kehtestada sooviv valitsus, vaid vastupidi ilmalikku poliitikat ja koguni demokraatiat eesmärgiks seadev ning teisi rahvusi kaasav. Asepresident on songhai soost Djeri Maiga. Azawadi välisdelegatsiooni juht, Pariisis paiknev Mossa ag Attaher on otsesõnu lubanud Azawadi toetust Prantsusmaale sõjalises võitluses.
Kuigi seekordset omariikluse taotlust seostatakse ennekõike Liibüast M. Gaddaffi langemise järel erivägedest vabaks jäänud tuareegi sõdalaste saabumisega regiooni, ei tohiks siiski unustada, et iseseisvuspüüdluste algus ulatub vähemasti 1963. aastasse.
Tuareege elab ka Alzheerias, Liibüas, Burkina Fasos, Nigeerias ja Mauritaanias, kokku on tuareegi rahvas 1,2 miljonit. Täpselt sama palju kui eestlasi. Kerkib küsimus, kas neil on õigus enesemääramisele või mitte.

Azawadi juhid on juba kauem kui aasta taotlenud tunnustust ning sellega viivitamine rahvusvahelise kogukonna poolt ongi üks põhjuseid, miks regioon radikaliseerus ning äärmuslased domineerima pääsesid. Alguses Timbuktus, seejärel juba ka Niigeri jõest kaugemal paiknevates asulates. Ansar al Din (“Usu kaitsejad”) nime kandev grupp on mõjukaim ning selle liider Ag Ghali on ise samuti tuareeg, kuid tema vaimseks eeskujuks näib olema Taliban. Selle sajandi esimesel kümnendil on ta olnud Bamako valitsuse liitlane tuareegi mässuliste vastu ning ilmselt rikastanud ennast ka “läbirääkijana” lääne kodanike pantvangist vabastamisel. Vangide võtmisega tegelebki peamiselt Magriibi al Qaeda, kes väidetavalt on lunaraha teeninud üle saja miljoni dollari. Teine grupp kannab nime Mujao (Lääne Aafrika Ühendamise dzihaadiliikumine), mis pole suur liikmetelt, kuid häälitseb valjult ning on lubanud Prantsusmaa pinnal terrorilööke anda. Selliste fanaatikutega on võimalik võidelda, kuid tulevikku luua mitte.
Sestap olekski ehk viimane hetk muuta nii ÜROs, aga Euroopa Liidus eriti, rahvusvahelise sekkumise eesmärki. Mitte stabiilsuse taastamine ja Mali valitsuse kontroll põhjaregiooni üle (mida ilma maavägedeta on võimatu saavutada), vaid seal riikluse loomine koostöös Azawadi võimudega. Üksnes nii oleks ehk mingi rahumeelne arenguhorisont ka võimalik. Loomulikult on selline eesmärk väljaspool poliitilist reaalsust ning näib isegi radikaalsena. Kuid radikaalse ettepanekuta laual ei hakka keegi isegi arutama autonoomia võimalusi, mis minu hinnangul oleks stimuleeriv tulevikulahendus.

Kokkuvõtteks: Prantsuse interventsioon Malisse illustreerib ilmekalt Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika puudusi ning ühise kaitsepoliitika olematust. Ning enamgi veel – pea sajand Woodrow Wilsoni printsiipide ilmumisest on möödas, kuid nende universaalsusest arusaamine on ikka veel paljudele raske. Ning muidugi, kui koera jalaga lüüa, siis peab olema piisavalt väike koer. Süüria tapatalgutesse ja radikaliseerumisse suhtume juba hoopis teisiti nii Pariisis kui Tallinnas.

Algselt ilmus lühendatud kujul Eesti Päevalehes: “Indrek Tarand: Prantsusmaaga Malisse marssides toetame valet sihti”.

Seotud postitused

Kirjake Küproselt

Uudis sellest, et Euroopa Liidule on antud Nobeli rahupreemia tabas mind Larnaka mererannal. Kohvikus, kus levis ka traadita internet. Olin just naasnud vaatlusmissioonilt nn roheliselt liinilt, mis tegelikkuses on piir Küprose vabariigi ja Türgi poolt kontrollitud põhjapiirkonna vahel. Me võime muidugi väita, et türklaste ja kreeklaste vahelised vastuolud on vaat et vanemad kui need rahvad, aga tehniliselt võttes on olemasolev külmutatud konflikt tekkinud 1974. Ning ei ÜRO ega Euroopa Liit pole seda lahendada suutnud. Ja aususe huvides peaks lisama, et ega kohalikud konflikti osapooled pole ka eriti huvitatud olnud. Valitseb selline “kõik või mitte midagi” suhtumine, kompromissidest ei soovita eriti mõtelda. Ometigi peaks just Euroopa Liit olema kuulus kompromisside meister.

Loomulikult äratab rahupreemia andmine riikide liidule, mis ei suutnud midagi teha Balkani sõdade ärahoidmiseks, pole võimeline edendama lähinaabruses Mägi-Karabahhia konfliktist väljumist ja ammugi mitte Venemaa rünnakust Gruusia vastu tekkinud olukorda, vastakaid tundeid. Naljahambad juba teritavadki keelt, et kes siis läheb preemiat vastu võtma – kas Barroso või van Rompuy? Või hoopis Küprose president Christofias? Või peaks hoopis kõik 27 valitsusjuhti Oslosse väljanäitusele viima? Kuidas jagada preemiaraha? Kas panna Hispaania või Küprose panka? … ja ikka samas vaimus edasi.

Siiski, Euroopa keskmest palju kaugemal asuvates paikades kui Oslo ei taibata tihti seda olulist muutust, mis Euroopa Liit on kaasa toonud. Nimelt et prantsuse ega saksa armeed ei marsi karistamatult iga natukese aja tagant surma külvates mööda kontinenti ringi. Ja kuigi sõjast saab juba 75 aastat mööda ning pealekasvavatel põlvedel puudub isiklik side toonaste sündmuste, isikute, reetmiste, tapmiste, vägistamiste ja gaasikambrite ning Gulagidega, ei vähenda see sugugi saavutuse (mida oleme hakanud enesestmõistetavaks pidama) suurust ja tähendust.

Pakkusin siinsele välisministrile (Erato Kozakou-Markoullis muidugi meenutas hea sõnaga ka Urmas Paeti) väikest mõttetööd, kuidas ehk uuesti saavutada edasiminekut täiesti tardunud protsessis, mille nimeks Küprose ühendamine. On teada, et Türgi blokeerib kõik Küprose katsed isegi rahupartnerluse sisseseadmisel NATOga, samas sooviks aga ise saada pisutki lähedasemaks Euroopa Kaitseagentuuri tööga. Mida omakorda blokeerib Euroopa Liidu liige Küpros. Et kuidas oleks, kui prooviks vastastikku sellistest positsioonidest loobuda? Minister vaatas mind kui järjekordset idealisti, niisugusel kogenud-murelikul pilgul, ja lausus “Türgi pole selleks võimeline!” Ma usun, et Türgi minister on võimeline täpselt sama lausuma Küprose kohta.

Muidu aga ümberringi “meri keeb” Egiptuses, Süürias, Liibanonis ja Iisraelis… Ning on näha, et saarerahvas on mures. Mures on isegi peamiselt Stavropolist ja Ukrainast pärit hotellipersonal. Kellel pole õnnestunud abielluda kohaliku kodanikuga, neid ootab ees “redundancy note”. Sest kui Küpros enam Eesistuja Riik ei ole, pole ka hotellide täituvus enam nii suur ja paljud peavad töökohaga hüvasti jätma. Ei tule siia enam ei Indrek Teder saatjaga, ei 4 rahandusministeeriumi ametnikku ega ka Eesti konsul Tel Avivist. Ka mina ilmselt ei tule, samuti võib viimaseks jääda 2 Riigikogu liikme sõit esmaspäeval Cosac-koosolekule…

Aga sellest on kahju, rahvas on siin ju tore ja ilm väga ilus. Nagu lausus Sophocles “Tulge ikka palun veel!” Lausuja oli muidugi Euroopa Parlamendi liige Sophocles Sophocleous, mitte ammune tragöödia-looja. 🙂

Seotud postitused

Andrei Sahharovi inimõiguste auhinnast

Alustuseks tsiteerigem klassikuid:

Rahvamees Indrek Tarand küll üritas esialgu meile ajakirjanduse vahendusel euroliidu koridoridest sõnumeid saata, aga see lõppes üsna pea, sest Brüsselis lihtsalt ei toimunud midagi põnevat. Või õigemini – seal toimuv pakkus pinget vaid kitsale siseringile. Umbes samamoodi vangutaks mõni maismaaloom nõutult pead, kuulates kala pajatusi uimedest, lõpustest ja probleemidest, mis võivad ilmneda kudemisel.

                                                                                    Andrus Kivirähk, 11.august EPL[1]

Roheliste fraktsioon arutas 11.septembril oma koosolekul erinevaid variante, keda Sahharovi auhinna kandidaadiks esitada. Protseduuri ma ei hakka siinjuures seletama, sest see oleks jutt kudemisest. Kirjutan lühidalt kandidaatide kasuks ja kahjuks toodud argumentidest ning väitluse käigust. Mitte et see laiemale ringile huvi pakuks, pigem iseendale. Nagu peaksin päevikut, et hiljem oleks hea vaadata, mis juhtus ja mida ma neil ammustel päevadel mõtlesin.

Fraktsiooni koosolek hakkab mõningase sotsiaalse viivituse järel pihta ning Sahharovi debati otsa teeb lahti Karima Delli (FRA). Türgi juurtega prantslane esitab veenvalt India rahvaliikumise juhi Rajagopal PV. Edela-Indiast pärit mees kasutab ainult oma esimest nime, et teda ei saaks konkreetse ühiskondliku kastiga siduda. Ta võitleb peamiselt hõimurahvaste õiguste eest maad omada ja harida, ajades seega India maareformi ja ka lõpuks sotsiaalse õigluse asja. Rajagopal PV asutas selleks 1991.a organisatsiooni Ekta Parishad.[2] Meest kutsutavat Indias isegi uueks Gandhiks. Meenutades, et selle liikumise esindajaid võtsime aasta tagasi grupis ka vastu ja loetledes lühidalt mehe teeneid (asjakohane lisatud esildis on Proposition Sakharov).

Isabelle Durant (Belgia) käib välja Ugandast pärit Victoire Ingabire Umuhoza, Rwanda opositsioonijuhi, kes on alates 2010.a sügisest vangikongis oodanud oma kohtuprotsessi tulemust. Talle nõutakse eluaegset vangistust süüdistatuna terrorismis ja rahvusliku julgeoleku kahjustamises. Kolme lapse ema ning Hollandis majandushariduse saanud naine on üritanud ka valimistel kandideerida, ent valitsus tõkestas selle. Kohtuotsust on oodata järgmisel kuul, ent väljavaated ei paista head. Muuseas, Belgias ollakse probleemist sedavõrd teadlikud, et siin anti tänavu naistepäeval välja ka Victoire Ingabire Umuhoza nimeline auhind…[3] Pikemalt siit.

Werner Schultz (Saksamaa) kõneleb Pussy Rioti nimelise bändi kasuks. Ida-Saksamaalt pärit vene keeltki kõnelev mees jagab üsna hästi meie idanaabri olukorda ning ka seda, kuidas too enda “tagahoovi” teinekord hallata püüab. Rui Tavares (Portugal) esitab oma kandaadina Eskinder Nega, Etioopia ajakirjaniku ja blogija, kes on Meles Zenawi režiimi poolt 7 korda vangi mõistetud ning oma töö tõttu pälvinud ka tähelepanu, sedapuhku küll positiivset, ka Amnesty Internationalilt. Viimati mõisteti Nega vangi selle aasta jaanuaris süüdistatuna terrorismis, samal ajal kui riigimeedia sildistas ta välismaa spiooniks. Tasub meenutada, et detsembris mõisteti Etioopias ka Rootsi kodanikud Johan Persson ja Martin Schibbye 11 aastaks vangi, ent 10. septembril nad vabastati [4]. Nega, kes mõisteti 18 aastaks vangi, pälvis tänavu PEN/Barbara Goldsmith Freedom to Write auhinna.[5]  Mehele on pühendatud ka lehekülg www.freeeskindernega.com. Pikemalt siit.

Viimaks esitab meie rühma president Daniel Cohn Bendit kandidaadiks Iraani filmirežissööri Jafar Panahi, kes kannab 6 aastast vanglakaristust ja kellelt on kohtu otsusega võetud filmitegemise õigus 20-ks aastaks. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud, oma kodumaal keelatud filmikunstnik, kes on saanud tunnustust Cannes’is, Veneetsias, Berliinis ja mujal. Iraani islamivabariigi arvates on mees aga rahvuslikku julgeolekut kahjustanud ning levitanud riigivastast propagandat.

Dani (Cohn Bendit) selgitab oma mõtet, et kuna Iraani käsitletakse üha sagedamini üheülbaliselt võimaliku sõja võtmes, et seda riiki rünnatakse varsti tuumaprogrammi eest ning see omakorda liidab sealset rahvast president Ahmadinejadi kurssi toetama patriootlikel kaalutlustel – siis oleks vaja just näidata, et Iraanis on ka opositsioon ja inimesed ei ole alati nõus valitsuse poliitikaga. Rezhissöör ise olla populaarne ja tuntud ning suur osa pärslastest võiks sellist otsust heaks kiita. Parlamendi siseselt (ehk “kudemisprotsessis”) olla ta juba kokku leppinud Guy Verhofstadiga (kes on liberaalide grupi juht), et ALDE esitab Iraani advokaadi, kes on kohtutes kaitsnud seksuaalselt ahistatud lapsi ja selle töö eest kinni mõistetud. Kahe grupi koostöös saadakse siis ka sotsiaaldemokraadid Iraani liinile ning niiviisi on lihtne lõhestatud Rahvapartei vastu minna. Ühesõnaga, meile visandatakse võitev kombinatsioon.

Viimast taipab kõige kiiremini Isabelle Durant, kes rõhutab, et kuigi tema kandidaat on hea, võiks ta pigem toetada Iraani suunalist tegevust, sest sinnamaile pole Sahharovi auhind veel kunagi läinud.

Arutelu võtab aga uue pöörde, kui vilunud ja terane Reinhardt Bütikofer (Saksamaa) ütleb, et grupp ei peaks keskenduma moraalsele valikule, mis on antud juhul võimatu. Sest kõik nominendid on tugevad tegijad ja on võimatu ühte teisele eelistada. Samas poliitilise sihi seisukohalt on pingerida võimalik teha. Ning üllatuslikult saksa delegatsiooni liikme kohta, toetab ta Cohn Benditi ettepanekut.  Teised sakslased ja ka austerlased on kindlalt Pussy Rioti kasuks argumenteerinud. Märkides, et kuigi iraanlane pole ealeski veel auhinda saanud, pole ka feministlik protestigrupp seda saanud. Schultz saab uuesti sõna ja osutab Moskva õigeusu kiriku ning putinismi läbipõimumisele ja ortodoksi pappide peaaegu keskaega meenutavale poliitilisele tegevusele. Miskipärast meenub mulle siinjuures Lasnamäel kerkiv ehitis ja hiljutine samba-avamine selle kiriku endisele juhile…

Margaret Auken (Taani), ise kirikuõpetaja, väidab vastu, et Iraanis suudetakse teade preemiasaamisest ühiskonna tähelepanu alt maha vaikida, aga Venemaal see juhtuda ei saaks. Mistõttu oleks kasulikum suunata auhind Venemaale. Ulrike Lunacek (Austria) aga toob näite, et isegi kristlike demokraatide seas oleks toetust võimalik saada, sest Berndt Posselt (Saksamaa, EPP) olla just plenaarisaalis sel teemal rääkinud positiivselt. Et tema kui kristlane ei toeta Vene võimude ja neile alluva kiriku tegevust ses intsidendis…

Sel hetkel lahkub hulk liikmeid koosolekult. Hiljem ilmneb, et nad kiirustavad Väliskomisjoni liikmetena õhtusöögile paruness Ashtoniga. Mul on hea meel, et ma olen ses komisjonis kõigest asendusliige. Pärast Ashtoni tänast esinemist plenaaril oleks mul väga raske leida motivatsiooni tema veelkordseks kuulamiseks…

Sõna saab Carl Schlyter (Rootsi): “Vaadakem taktikaliselt ka asja. Kui on võimalus Iraani teemaga konsensust saada, siis tuleks grupi kandidaadiks seada iraanlane. Pussy Riot on juba küllaltki palju tähelepanu saanud rahvusvaheliselt, meie preemia seda oluliselt ei lisaks. Pealegi, 40 MEPi võivad iga kell ju kandidaate esitada ja need allkirjad ei tohiks olla probleemiks. Nii saaksime mõlemaid ettepanekuid arvesse võtta ja ka poliitikas kaasa rääkida suuremas plaanis.”

Sandrine Belier (Prantsusmaaa) üllatab omakorda toetusega PRiotile, langedes (Bütikoferiga sarnaselt) dissonantsi prantsuse roheliste delegatsiooni liiniga.

Sõnavõtusoovijate nimekiri oli küll lukku pandud, aga kuna pinged kasvavad, siis annab Esimees ikkagi kõigile sõna, paludes jääda napisõnaliseks. Et seejärel hääletada.  Karima Delli teeb teistkordse katse oma hindu kasuks asja kallutada: “Me oleme rohelised, me peame toetama seda, et talupoegadelt ei võtaks suurkorporatsioonid põllumaid ära…”

Rui Tavares käib välja oma taktikalise analüüsi: “Meie ei saa kahjuks väga heale kandidaadile Pussy Riotile toetust. Suures saalis ei suudaks mõned MEPid isegi seda bändinime probleemideta välja ütelda. Pealegi tahavad rahvapartei Poola delegatsiooni omad hoopiski ühte Valgevene juristi esitada ja siis läheks nendega kempluseks. Nõnda võiks esitada alguses ikkagi….ja siis kompromissi korras asuda toetama iraanlasi…sest GUE grupp on niikuinii russofiilid ja ei toeta midagi Venemaa suunal.”  Mees teab mis räägib, sest tuli aasta tagasi GUEst Rohelistesse üle.

Märkamatult on möödunud tund aega. Kuna jutt on olnud peamiselt prantsuse ja saksa keeles, siis vahelduseks kuulan seda emakeelse tõlke kaudu. Täna on väga head tõlgid, neid saab usaldada. Valmistume hääletuseks…

Dani teatab, et hääletame kõiki nominente järjest, igal on üks hääl. Ainult, et temale on delegeeritud veel 5 häält Ashtoni juurde pununud erakonnakaaslastelt. Mõned hakkavad naerma, aga mõned muutuvad surmtõsiseks ja protesteerivad. Kaaspresident Rebecca Harms (Saksamaa) osutab, et grupi reeglites on kirjas, et kellelegi ei saa anda üle ühe volituse… Dani leiab, et see on küll nii, kuid ei maksa jamada. Formalism ei peegelda ka alati tegelikkust… Schlyter teeb ettepaneku, et edaspidi lähtutaks tõsiasjast, et inimesel on kaks kätt, millega hääletada, mitte rohkem. Samas ei vaielda ka sellele vastu, et niigi paljude asjadega koormatud presidendil pole vajadust keelduda, kui keegi soovib oma toetust ta ideedele hääle delegeerimisega avaldada…

Nagu ikka enne hääletust, tekib see kramp, et mis ma siis otsustan? Kõik rääkisid hästi, mis seal rääkida. Erinevalt 2009 aastast puudub mul oma kandidaat (Lagle Parek). Kui kaalukausile visata Venemaa ja Iraan, siis usun ikkagi, et Venemaale mõjuvad Euroopa Liidu otsused rohkem kui Iraanile. Kui aga valida filmirežissööri ja punkbändi vahel, siis ma ei ole tingimusteta punkar.  Tüdrukutebändi vaimsuse aste on mulle jäänud hoomamatuks… Tavaliselt on mul lihtsam hääletada mõnedes asjades Saksa delegatsiooniga koos (näiteks Lähis-Ida asjad), aga mõnikord jälle Prantslastega koos. Vahel on kasulik olla mõlemale vastu ja joonduda meie tillukesearvulise Rootsi-Soome-Holland-Eesti-Suurbritannia (kokku 10 häält) plaanide kohaselt. Ainult, et täna pole inglasi kohal ja meil pole ka oma ühist kandidaati… Mis siis teha? Kuna prantslased ja sakslased pole päris ühel arvamisel delegatsioonide kaupa, siis on raske ennustada häälte jagunemist. Sestap ei saa minna ka Rui Tavarese niikuinii vähemusse jääva ettepaneku taha, võib tulemust mõjutada.  Juba käibki hääletamine. Teise vooru jõuavad Pussy Riot ja Iraani filmimees. Hääletan Helga Trüpeliga (istub minu kõrval)  Pussy Rioti poolt.  Ent jääme 3 häälega vähemusse. Kusjuures, kui Cohn Bendit oleks reeglivastaselt kõik 5 delegeeritud häält mängu pannud, oleks vahe suuremgi olnud. Aga ta on hääletanud reglemendi järgi vaid 2 häälega.

Ulrike Lunacek teatab, et hakkab koordineerima Pussy Rioti esitamiseks 40 allkirja kogumist. Rohelisi on küll 59, aga ega kõik ju seda mõtet ei toeta, sestap peab otsima liitlasi ka teistest gruppidest. Ta palub mul mõelda, kelle poole pöörduda. Aega allkirjade esitamiseks on vähem kui 20 tundi….

24 tundi hiljem on 40 pluss allkirjad koos ja autasu nominentide nimekirjas on siis ka Vene punkansambel…

Seotud postitused