Category Archives: Ajaveeb

Indrek Tarandi kodulehe juurleht.

Julgeoleku- ja kaitse allkomisjon

Julgeoleku- ja kaitse allkomisjon ehk SEDE (Sécurité et défense) on Väliskomisjoni allkomisjon. Komisjoni pädevusse kuuluvad: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP).

Teisisõnu arutatakse käesolevas Euroopa kaitsega nii teema piiride sees kui ka nendest väljaspool: kuidas senisest paremini teha piirideülest koostööd kuritegevusega ja terrorismiga võitlemisel ning kuidas EL saab ühiselt vastata 21. sajandi julgeolekuga seotud väljakutsetele. 

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/activities/committees/homeCom.do?language=ET&body=SEDE

Tallinnas toimub Euroopa Roheliste kogu

8.-10.oktoobrini toimub Tallinnas Euroopa Roheliste Kogu konverents, kus arutatakse mitmeid Eesti ja Euroopa arenguga seonduvaid majandusküsimusi, aga ka energiajulgeoleku ning Euroopa kodanikualgatusega seonduvaid probeeme.

Konverentsi esimesel päeval keskendutakse Eesti ühiskonna jätkusuutliku arengu võimaluste, Euroopa Liidu Välisteenistuse, kodanikuühiskonna ja võrdõiguslikkuse edendamise arutelule. Sõna võtavad Dr. Elinor Ostrom (Indiana Ülikooli professor ja 2009.a Nobeli majanduspreemia laureaat), Keith Kasemets (EV riigikantselei strateegiabüroo juhataja), Caroline Lucas (EP saadik, Suurbritannia), Philippe Lamberts (EP saadik, Belgia), Marek Strandberg (Eesti Roheliste esimees) Indrek Tarand (EP saadik) ja teised.

Lisaks tuleb arutusele ka keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku makromajandus- ja finantsarengu võimalikud mudelid ja energiajulgeolek.

Ühtlasi käsitletakse konverentsil Euroopa Kodanikualgatust, mille raames saavad tulevikus vähemalt 1 miljon Euroopa kodanikku erinevatest liikmesriikidest Euroopa Komisjonile seadusandlusettepanekuid esitada.

Kahepäevasel konverentsil korraldatakse töötube ja seminare, kus on oodatud huvilised. Ürituse ajakava ja registreerimisvormi leiab siit:

http://europeangreens.eu/tallinndocs/

Internetivabadus ja intellektuaalse omandi kaitse

Eestlased on oma IT-oskuste ja küberkaitse polügooni arendamisega juba ammu Interneti ohtude olulisusest aru saanud. Toimus meil ju WWI – Web War I aastal 2007. Venemaa küberrünnakute järel Eesti loodud NATO Küberkaitse keskus on maailmas ainulaadne ja kõneleb alliansi usaldusest ja usust meie väikse riigi võimetesse selle ülemaailmse julgeolekuriskiga tegeleda. Täna on aga kogu maailmal selge, et Internet, õigemini selle piiramine ja väärkasutamine, kätkevad endas reaalset ohtu nii riikide, eraettevõtete kui ka üksikisikutejulgeolekule.

Lisaks aga NATOle peavad ka teised asutud nagu Euroopa Parlament antud probleemiga tegelema. Tõsiseks väljakutseks sõna- ja väljendusvabadusele on erinevate riikide soovid Interneti lehti blokeerida (Nt Hiina Google’i juhtum). Tsensuuri harrastavate riikide kõrval on aga ka näiteks Euroopa Liit, kus mitmed riigid tahavad rohkem kontrolli omada netis ringleva info üle (e-kirjad, kõned, pildid, videod). Siit omakorda tekib küsimus, millal ja mis alustel oleks Euroopa Liidus võimalik nt Skype’i kõnesid pealt kuulata. Filmide ja muusika allalaadimine ning jagamine on teadagi mure, millega muusika- ja filmitööstus juba ammu rinda on pistnud ja mille najal Rootsi piraadipartei ennast EPsse valimistega kanda lasi.

Sügisel saavutas EP suure võidu seose nn Telekomi paketis (ELi telekommunikatsioonieeskirjade reformkava) sisse viidud olulise muudatusega, mille kohaselt eemaldati ELi raamdirektiivist algne nõue Internetikasutusõigusi piirav punkt. Selle asemel korrati üle vajadust austada Internetikasutajate kui kodanike õigusi ja vabadusi. Sellised punktid on aga reaalsete tagajärgedega.

Netis ringleva info puhul puutume me pidevalt kokku intellektuaalse omandiga. Kuidas ja mil moel reguleerida nende edastust ja taaskasutust? 2004.a ELi direktiivi (tuntud ka kui IPRED ehk Intellectual Property Rights Enforcement Directive) alusel on liikmesriigid oma seadusandlust antud vallas juba reformima hakanud. IPRED seadus Rootsis, Hadopi seadus Prantsusmaal ja Digital Economy Bill Suurbritannias on ühed sellistest näidetest. Prantsusmaal kehtib n-ö 3 hoiatuse süsteem, kus illegaalset allalaadimist proovitakse esmalt korrale kutsuda e-kirjaga, karmimal juhul aga Internetiühendusest ilmajätmise või trahviga. Belgia peaks sarnase ülesehitusega seadusega 2010.a järgnema.

Autori- või intellektuaalse omandi õiguste ehk IPR (Intellectual Property Rights) teemal käib parlamendis kõva arutelu. Sel aastal võeti EP Õiguskomisjonis vastu nn Gallo intellektuaalse omandi raport. Selles on Prantsuse saadiku Michelle Gallo (EPP) poolt ära toodud erinevad meetmed, mida võiks autoriõiguste kaitseks rakendada. See küttis kõvasti kirgi, EP sotsiaaldemokraadid ja rohelised olid äärmiselt mures nende meelest liig range raporti pärast. Nende muret jagasid teiste seas ka Piirideta reporterid.

Samal ajal pöördusid erinevad Euroopa kunstnike ühendused EP poole palvega antud raport sellisel kujul täiskogul heaks kiita. European Writers’ Council, European Visual Artists, European Federation of Journalists, Society of Audiovisual Authors, Federation of European Film Directors ja European Council of Artists kirjutasid, et raport toonitab õiges valguses intellektuaalse omandi vajalikku kaitset just autorite seisukohast vaadates. Veelgi enam – roheliste ja sotsiaaldemokraatide poolt esitatud alternatiivse resolutsiooni Gallo raportile – mis suure protesti märgiks EPs käibele lasti –  olid kirja kirjutajad teravalt hukka mõistnud.

Kunstnike kui autoriõiguste ja intellektuaalse omandiga kõige otsesemalt kokku puutuvate inimeste seisukohta tuleb kindlasti arvestada. Enne tuleks antud juhul aga kriitiliselt küsida, kui palju esindavad eespool mainitud ühingud nt muusikatööstuse ja kirjastuste seisukohti ning kui palju kunstnike endi omi? Gallo raporti hääletus plenaaris lükati suvel EP palvel väga tasavägise hääletusega edasi ning sügisel töö jätkub.

Kutsun siinkohal kõiki asjast huvitatud ja erialaliselt seotud inimesi oma arvamusi jagama nii käesoleva raporti kui ka tulevaste autoriõigusi puuduvate algatuste valguses. Mida arvate Teie autoriõiguste kaitsest, tasudest, mida oleks tarvis Eesti või Euroopas tervikuna muuta?

Intellektuaalomandi vallas soovitakse lähiaastatel kindlasti üleeuroopalisi reforme algatada. Võimalikud keelud ja piirangud seoses andmete jagamisega nii Internetis kui ka n-ö omavahel ehk peer-to-peer tasemel on samuti reaalsed ja käegakatsutavad kõikidele eurooplastele, varsti ka eestlastele. Ütleme sõna sekka!

Loe lisa:

http://www.economist.com/node/16943579 – The Economisti Interneti eriväljaanne

http://www.wired.com/magazine/2010/08/ff_webrip/all/1 – Kas Internet on surnud?

http://www.state.gov/secretary/rm/2010/01/135519.htm – Hillary Clintoni kõne Internetivabadusest

http://www.laquadrature.net/wiki/Studies_on_file_sharing_eng – Uurimused andmejagamist Internetis

IPRED direktiivi alusel loodud seadused

http://news.bbc.co.uk/2/hi/7978853.stm – Mis juhtus IPREDi seaduse vastuvõtmisel Rootsis?

http://news.bbc.co.uk/2/hi/8436745.stm – Prantsusmaa HADOPI seadusest

http://www.edri.org/edrigram/number8.6/four-strikes-belgium –  Belgia Hadopi seaduse valmistamisest

http://news.bbc.co.uk/2/hi/technology/8500876.stm – Suurbritannia IPRED seadus ehk Digital Economy Bill

http://www.independent.co.uk/news/media/ireland-cracks-down-on-internet-piracy-1986733.html – Iirimaa samasisulisest seadusest
Gallo raport

http://en.rsf.org/union-europeenne-concern-about-report-s-call-for-31-05-2010,37632.html – Piirideta Reporterite hinnang Gallo raportile

http://www.laquadrature.net/en/gallo-report-copyright-dogmatism-wins-a-battle-not-the-war

Iisraeli delegatsioon

Euroopa Parlamendi üks vanimaid delegatsioone on Iisraeli delegatsioon, mis pärineb juba aastast 1979.. Arvestades, et Lähis-Ida poliitilise olukorra lahendamine on äärmiselt delikaatne küsimus ja et demokraatlikule riigile toetuse avaldamine on selles regioonis veel eriti tähtis, võib öelda, et tegemist on ka EP ühe olulisima delegatsiooniga. Delegatsioonil on 22 liiget, keda juhib Bastiaan Belder (EFD, Holland).

Iisraeli delegatsiooni ülesandeks on teha koostööd Knesseti ehk Iisraeli parlamendiga, korraldades erinevaid töökohtumisi, seminare ja kuulamisi.

Delegatsioon korraldab regulaarselt töökohtumisi ja kuulamisi, et valmistada ette kohtumisi oma Iisraeli partnerdelegatsiooniga kas Iisraelis või Strasbourgis/Brüsselis.

Ühtlasi, arvestades Lähis-Ida piirkonna eripäraga teeb Iisraeli delegatsioon pidevalt koostööd EP Välis-, Inimõiguste- ja Arengukomisjoniga, aga ka Palestiina Seadusandliku Nõukogu delegatsiooni või Mašriki riikide delegatsiooniga.

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/activities/delegations/homeDel.do?body=D-IL&language=ET

NATO delegatsioon

Euroopa Parlamendi NATO delegatsioonile (D-NAT) pandi alus 12.detsembril 2001.a ja ta koosneb 10st  EP saadikust, kes omakorda kuuluvad Julgeoleku- ja Kaitse allkomisjoni ehk SEDEsse.

Delegatsiooni eesmärk on NATOga suheldes edastada Euroopa Parlamendi seisukohti erinevates koostöö alastes küsimustes nagu küberrünnakud, uus NATO Strateegiline Kontseptsioon, Afganistan, suhted teiste riikide ja olukord Iraagis.

Peamine väljund lisaks koosolekutele ja kahepoolsetele kohtumistele on NATO Parlamentaarne Assamblee (NATO PA), kus ka EP delegatsioon osaleb. NATO PA on parlamentidevaheline organisatsioon, mille raames saavad liikmesriikide parlamendid kohtuda ja arutada ühist huvi pakkuvate küsimuste üle. Muuseas, 2010.a aprillis toimus NATO välisministrite mitteametlik kohtumine Tallinnas.

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/activities/delegations/publicationsDel.do?language=EN&body=DNAT

http://www.nato.int/strategic-concept/index.html – NATO uus strateegiline kontseptsioon:

http://www.nato.int/nato_static/assets/pdf/pdf_2010_05/20100517_100517_expertsreport.pdf

http://www.nato-pa.int/Default.asp?SHORTCUT=2073 – NATO PA arutelu kliimamuutuse teemal:

Euroopa Välisteenistus

Välisteenistus (EEAS- European External Action Service) täidab ELi diplomaatilise teenistuse, sealhulgas kolmandates riikides asuvate delegatsioonide ülesandeid.

Välisteenistuse loomine on üks olulisemaid Lissaboni lepingust tingitud muudatusi. Selle eesmärk on tagada ELi välispoliitilise tegevuse suurem ühtsus ja tõhusus ning tugevdada ELi poliitilist ja majanduslikku mõju maailmas.

Uus teenistus on ELi organ, mille eesmärk on abistada ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Catherine Ashtonit ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel ning ELi välistegevuse järjepidevuse tagamisel.

Välisteenistuse personal hõlmab nõukogu ja komisjoni välisteenistuste ametnikke ning 27 liikmesriigi diplomaatiliste teenistuste töötajaid. Välisteenistus teeb koostööd liikmesriikide teenistustega ning selle väljaspool Euroopa Liitu asuvad delegatsioonid saavad aidata liikmesriike kodanikele konsulaarteenuste osutamisel.

Koostöös Euroopa Parlamendiga üritatakse teenistuse tegevus käima saada nii kiiresti kui võimalik. Nõukogu võtab välisteenistuse käivitamise otsuse vastu pärast EK ja EP konsultatsioone ning seda komisjoni nõusolekul. Välisteenistuse loomiseks vajalikud ELi finantsmäärust ja personalieeskirju muutvad sätted ning paranduseelarve võetakse vastu kaasotsustusmenetluses Euroopa Parlamendiga.

1. jaanuaril 2011 suunatakse 1525 komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi ametnikku välisteenistusse ning lisaks on loodud sada uut töökohta. Kokku on välisteenistuses tervelt 1625 töökohta. Välisteenistus koosneb kesksest haldusüksusest ning 136 endisest Euroopa Komisjoni delegatsioonist. Asutuse peakorter on Brüsselis.

Hoolimata sellest, et nn kahekaabuline Euroopa Liidu Kõrge esindaja Catherine Ashton lubas välisteenistuse ametnike valimisel jälgida soolist ja geograafilist tasakaalu, on praeguseks ilmnenud, et sellest pole vastses teenistuses kuuldagi. Paljudes saadikutes on see tekitanud loomulikult tublisti pahameelt ning vaidlused jätkuvad. Tõepoolest, see on ka liikmesriikide endi asi esitada saadikukandidaatideks näiteks rohkem naisi. Hetkel on 115st suursaadikust vaid 11 naissoost. 11 liikmesriiki on omakorda üle- ning 16 alaesindatud.

Uuest Euroopa 115st suursaadikust vaid kaks on pärit ELi uutest liikmesriikidest, Eesti omad kahjuks nende kahe hulka ei jõudnud. Vajaka jäi nii keelteoskustest, diplomaatilisest tööstaažist ning, mis seal salata, ka geograafiline asend ei olnud meid soosiv.

Catherine Ashtonit on muuseas süüdistatud Lääne-Euroopa vanameeste klubi sarnase diplomaatilise teenistuse loomises (“Western European old boys club”).

 

Lisainfo:

http://www.eeas.europa.eu/

http://www.tarand.ee/ticker/kas-euroopa-jaabki-arenema/

http://www.consilium.europa.eu/App/Search/searchMeta.aspx?id=1&lang=ET&searchterm=euroopa+v%c3%a4listeenistus

http://www.europarl.ee/view/et/uudised/Uudised-2010/Juuli-2010/pr-2010-Juuli-13.html;jsessionid=0240186866DFD00F11EC0F0665D33EB2

http://consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/Background-HighRepresentative_ET.pdf

http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/eu/7976094/EU-diplomatic-service-a-Western-European-old-boys-club.html

Šveits, Island ja Norra ning Euroopa Majanduspiirkond (DEEA)

Delegatsioon Šveitsi, Islandi, Norra, aga ka Fääri saarte, Gröönimaa ja Lichtensteiniga suhtlemiseks on tekkinud mitme erineva delegatsiooni sulandamise teel. 1981.a asutati delegatsioon Šveitsiga suhtlemiseks, 1987.a delegatsioon Islandi ja 1982.a delegatsioon Norraga suhtlemiseks. 1994.a loodi Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarne ühiskomisjon, et aidata senisest enam tagada demokraatliku kontrolli EMP lepingutega seotud valdkondades.

Täna on need delegatsioonid põhimõtteliselt üheks, DEEA nimeliseks delegatsiooniks kokku sulatatud. Ülesannete sekka kuulub teiste seas ka koostöö Lääne-Põhjamaade Nõukoguga (eelpool mainitud Island, Gröönimaa ja Fäär saared), Põhjamaade Nõukoguga, Arktika piirkonna parlamentaarse konverentsi ja Läänemere parlamentaarse konverentsiga. DEEA on ühtlasi viimase kahe institutsiooni liige.

DEEA kohtub EMP riikide delegatsioonidega korra aastas; EMP parlamentaarne ühiskomisjon, kuhu kuuluvad võrdne arv EP, Islandi, Norra ja Lichtensteini parlamentide saadikuid, tuleb kokku  kaks korda aastas.

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/activities/delegations/homeDel.do?body=DEEA&language=ET

EU 2020 strategy – A strategy for smart, sustainable and inclusive growth – versus the Green New Deal

EUROPE 2020 (http://ec.europa.eu/eu2020) puts forward three mutually reinforcing priorities:

  • Smart growth: developing an economy based on knowledge and innovation.
  • Sustainable growth: promoting a more resource efficient, greener and more competitive economy.
  • Inclusive growth: fostering a high-employment economy delivering social and territorial cohesion.

THE FIVE EU HEADLINE TARGETS BY 2020

Employment: population aged 20-64 employment rate of 75% versus 69% today

Innovation: 3% of the EU’s GDP should be invested in R&D versus 1.9% today

Energy: “20/20/20” climate/energy targets should be met – it means a reduction of 20% of GHG emissions compared to 1990 levels (including an increase to 30% of emissions reduction if the conditions are right), a 20% increase in energy efficiency and a 20% renewable energy share in the Union’s final energy consumption

Education: The share of early school leavers should be under 10% and at least 40% of the younger generation should have a tertiary degree

Poverty: 20 million less people should be at risk of poverty

The GREEN NEW DEAL and the Greens-EFA view of the 2020 strategy

http://www.neweconomics.org/publications/green-new-deal

Free download of the 2008 publication of the Green New Deal Group – published by nef (the new economics foundation).

Following to the financial and economic crisis of 2008, European governments have launched national recovery packages with more or less green elements pushing green markets.

The green share of recovery programmes is part of a new strategy focussing on climate and energy issues and promoting eco-industries.

This strategy is called the Green New Deal. It comprises targeted state investments in activities that reduce the impact on the environment protecting water, air and soil.

Eco-industries can generate considerable turnover and employment, potentials for further growth. But green economic growth has to be supported while reducing the level of natural resource consumption.

Working and legislative programme of the European commission for 2010

President of the Commission Mr Barroso presented to the Members of the European Parliament in the plenary of the 20th of April his new programme for 2010 and beyond.

The main goals of this programme are to develop measures enabling the EU to get out of the economic and financial crisis and to establish a strong basis for sustainable growth.

Another priority is the stability of the Euro-zone. At the time, he stressed the financial mechanism of support for Greece, which was adopted on 11th of April, was ready to be activated by Greece in case this country would need it.

In this framework, the stability and growth pact should be reviewed with increased economic monitoring of the Member States and permanent mechanisms to be set up to resolve unexpected crisis situations.

The European commission is expected to communicate on enhanced coordination on economic policies to improve the use of the possibilities the Lisbon Treaty offers.

The Commission wants public financing to be reliable and sustainable.

In the meanwhile, the European Commission has proposed a new monitoring system of national budgets, with supervision by a new European economic government on national budgetary programme and decisions ahead of the vote in National Parliaments. This would allow more budgetary discipline and a stronger economic coordination between the 27 Member States. The European Council still have to decide how to develop the new structure and the implementation of the decision will belong to all three institutions.

According to Mr Barroso, since one year and a half, the European financial system is more ethical, has a new monitoring structure and alternative investments funds. The new structure of the financial system would be operational in 2011.

He stressed the social inclusion by 2020 with the creation of a platform against poverty insisting on social and economic cohesion.

Three-months rolling programme of priority debates in the plenary (Strasbourg)

  • June – financial supervisory package, sustainable future of transport, European Council preparation.
  • July – belgian presidency, EP’s right of enquiry, Kosovo and Albania.
  • September – State of the Union, Mid-term report on financial crisis, Afghanistan, (tbc EEAS, Employment guidelines 2010)