Category Archives: Miks?

Euroopa Välisteenistus

Välisteenistus (EEAS- European External Action Service) täidab ELi diplomaatilise teenistuse, sealhulgas kolmandates riikides asuvate delegatsioonide ülesandeid.

Välisteenistuse loomine on üks olulisemaid Lissaboni lepingust tingitud muudatusi. Selle eesmärk on tagada ELi välispoliitilise tegevuse suurem ühtsus ja tõhusus ning tugevdada ELi poliitilist ja majanduslikku mõju maailmas.

Uus teenistus on ELi organ, mille eesmärk on abistada ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Catherine Ashtonit ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel ning ELi välistegevuse järjepidevuse tagamisel.

Välisteenistuse personal hõlmab nõukogu ja komisjoni välisteenistuste ametnikke ning 27 liikmesriigi diplomaatiliste teenistuste töötajaid. Välisteenistus teeb koostööd liikmesriikide teenistustega ning selle väljaspool Euroopa Liitu asuvad delegatsioonid saavad aidata liikmesriike kodanikele konsulaarteenuste osutamisel.

Koostöös Euroopa Parlamendiga üritatakse teenistuse tegevus käima saada nii kiiresti kui võimalik. Nõukogu võtab välisteenistuse käivitamise otsuse vastu pärast EK ja EP konsultatsioone ning seda komisjoni nõusolekul. Välisteenistuse loomiseks vajalikud ELi finantsmäärust ja personalieeskirju muutvad sätted ning paranduseelarve võetakse vastu kaasotsustusmenetluses Euroopa Parlamendiga.

1. jaanuaril 2011 suunatakse 1525 komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi ametnikku välisteenistusse ning lisaks on loodud sada uut töökohta. Kokku on välisteenistuses tervelt 1625 töökohta. Välisteenistus koosneb kesksest haldusüksusest ning 136 endisest Euroopa Komisjoni delegatsioonist. Asutuse peakorter on Brüsselis.

Hoolimata sellest, et nn kahekaabuline Euroopa Liidu Kõrge esindaja Catherine Ashton lubas välisteenistuse ametnike valimisel jälgida soolist ja geograafilist tasakaalu, on praeguseks ilmnenud, et sellest pole vastses teenistuses kuuldagi. Paljudes saadikutes on see tekitanud loomulikult tublisti pahameelt ning vaidlused jätkuvad. Tõepoolest, see on ka liikmesriikide endi asi esitada saadikukandidaatideks näiteks rohkem naisi. Hetkel on 115st suursaadikust vaid 11 naissoost. 11 liikmesriiki on omakorda üle- ning 16 alaesindatud.

Uuest Euroopa 115st suursaadikust vaid kaks on pärit ELi uutest liikmesriikidest, Eesti omad kahjuks nende kahe hulka ei jõudnud. Vajaka jäi nii keelteoskustest, diplomaatilisest tööstaažist ning, mis seal salata, ka geograafiline asend ei olnud meid soosiv.

Catherine Ashtonit on muuseas süüdistatud Lääne-Euroopa vanameeste klubi sarnase diplomaatilise teenistuse loomises (“Western European old boys club”).

 

Lisainfo:

http://www.eeas.europa.eu/

http://www.tarand.ee/ticker/kas-euroopa-jaabki-arenema/

http://www.consilium.europa.eu/App/Search/searchMeta.aspx?id=1&lang=ET&searchterm=euroopa+v%c3%a4listeenistus

http://www.europarl.ee/view/et/uudised/Uudised-2010/Juuli-2010/pr-2010-Juuli-13.html;jsessionid=0240186866DFD00F11EC0F0665D33EB2

http://consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/Background-HighRepresentative_ET.pdf

http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/eu/7976094/EU-diplomatic-service-a-Western-European-old-boys-club.html

Lester Brown ja Indrek Tarand kliimamuutusest

5.mail esines Lester Brown, USA mõtleja, kirjanik ja keskkonnakaitsja, Euroopa Parlamendis loenguga kliimamuutusest. Talle sekundeeris Indrek Tarand ja hiljem järgnes osavõtjate vahel laiem arutelu. Ühtlasi esitles Brown oma viimast raamatut “Plan 4.0 – Mobilizing to Save Civilization”. Brown on varem välja andnud mitmeid keskkonnaalaseid raamatuid ja asutanud Worldwatch Institute’i ja Earth Policy Institute’i. The Washington Post on nimetanud Browni maailma üheks kõige mõjukamaks mõtlejaks.


Rohkem infot Lester Browni, Earth Policy Institute’i ja teose enda kohta leiab aadressil www.earth-policy.org


lester brown

"Disko ja tuumasõda"

2.märtsil õhtul linastus Euroopa Parlamendis Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm “Disko ja tuumasõda”, millele järgnes arutelu publiku ja lavastajate vahel. Huvi oli võrdlemisi suur, kohal oli natuke üle 100 inimese, kelle seast leidus nii soomlasi, rootslasi, sakslasi, ameeriklasi prantslasi kui ka eestlasi. Pärast filmi tunti elavat huvi nii filmi saamisloo kui ka meie ajaloo kohta, aga sai teada ka, kuidas mõjutas Lääne televisioon elu Ida-Saksamaal Raudse eesriide ääres.

Disko ja tuumasõda plakat

SWIFT

2010.a 1. veebruarist pidi ELi ja USA vahel hakkama kehtima nn SWIFT leping, mis seisnes lühidalt omavahelises pangaandmete jagamises. USA soovis andmetele ligi pääseda seoses terrorismivastase võitlusega. Euroopa Parlament nägi hea eesmärgi nimel püstitatud abinõus aga ohtu oma kodanike turvalisusele ja privaatsusele.

Nii torpedeeritigi EP parlamendis fraktsioonideülese üksmeelega SWIFT leping oma esialgsel kujul. SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications) on organisatsioon, mis käitleb umbes 9 000 panga tehinguid, päevas umbes 15 miljonit tükki. Pea iga rahvusvahelise pangatehingu puhul nähakse andmeid tehingu summa, saatja, adressaadi ning selgituse kohta. USA soovib andmeid kasutada terroristide jälitamiseks oma Terrorist Funding Tracking Program (TFTP) raames. Kuigi Euroopa Nõukogu ja Komisjon ei soovinud parlamenti asjast toona teavitada, saadi lepingutekstist teada kuu aega enne selle allkirjastamist. 2009.a novembris soovis Roheliste fraktsioon aktiivselt asja arutada, aga EPP, ALDE ja Sotsiaaldemokraadid lükkasid kõik sellised ettepanekud tagasi – kuni ka nemad asja olulisusest aru said ning panid üritusele kodanike õiguste kaitseks oma õla alla…

Veebruaris jõustuma pidanud lepe võeti päevakorrast maha, EP hääletas lepingu vastu 11. veebruaril. EP ilmutas oma sammuga seniolematut veenvust ja mõjukust, pälvides isegi USA asepresidendi Joe Bideni tunnustava avalduse, kui viimane eurosaadikute ees 6.mail kõnega esines.

SWIFTi saaga jätkus teksti ümberkirjutamisega, mis pidanuks uuel kujul senisest enam arvestama kodanike privaatsuse ja nende andmete kaitsega. 2010.a juulis kiideti EPs heaks uus ELi ja USA vaheline SWIFT leping. Kuigi see äratas endiselt mõningast vastuseisu, väljendas ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström parlamendi ees esinedes selgelt oma veendumust, et tegemist on olulise edasiminekuga ja parema tekstiga. Kuna ka parlamendi enamus arutelude lõpuks nõnda arvas (vähemasti häälte järgi) võetigi uus leping vastu.

Uuendustena lepiti näiteks kokku, et 2010.a alustatakse ka Euroopa enda andmetöötlussüsteemi arendamisega, mis teeks lõpu andmete edastamisele USAle. Kui Eurooplastel valmib oma USA terrorismi rahastamise jälgimise programm, polekski meil selliseid leppeid ja lisaturvariske oma kodanike privaatsetele andmetele üldse tarvis. Et olemasolevaid riske maandada, tagati EUROPOLile senisest suurem roll järelevalve osas. Viimane saab nüüd blokeerida andmete edastuse USAle, kui arvab selle olevat põhjendamatu. EUROPOLi ülesandeks on kontrollida, et USA rahandusministeeriumile edastavad andmed täidavad oma eesmärki ehk on ameeriklastele saadetud võitluseks terrorismi vastu ega millekski muuks.

Lisainfo:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0011:0016:ET:PDF – SWIFT lepingu tekst
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0009:0010:ET:PDF – Euroopa Nõukogu otsus

Sofi Oksanen Ja Indrek Tarand Brüsselis

Sofi Oksaneni raamatu “Puhastus” hollandikeelse tõlke puhul toimus 2009.a 19.novembril Brüsselis Goethe Instituudis Soome Kultuuriinstituudi korraldatud kirjandusõhtu, kus mitmel pool maailma tuntust kogunud Soome-Eesti kirjanik Sofi Oksanen vestles Indrek Tarandiga nii ajaloost, kirjandusest kui ka elust üldiselt. Esitleti vastvalminud teose tõlget ja aeti ühiselt Soome-Eesti asja.

Lisainfo:

http://www.sofioksanen.info/

http://et.wikipedia.org/wiki/Sofi_Oksanen