Rahvaalgatuse kiituseks!

Mul on hea meel, et tänase ürituse korraldajad ka mind kutsusid ning mul on suur au esitada oma seisukohad lausa twitterliku tõhususega, paari minutisse kätketult, nagu see on üheminutisi kõnesid pidama treenitud Euroopa Parlamendi liikmele kohane.

Esiteks: ega rahva-algatust, tänapäeval tuntud rohkem kui otsedemokraatia, poleks ju vajagi, kui esindusdemokraatia suudaks täita endale võetud kohustusi ning nende mittetäitmise korral vastutada vigade eest. Paraku me ei ela ideaalmaailmas ning eeltoodud tingimus ei kehti. Me näeme vastupidi, Eestist kõneledes, kuidas esindusdemokraatia on täielikult kaaperdatud partokraatia poolt ning mitte ainult nn elanikkonna laiad massid ei tunne ennast võõrandatult ja ostrakeeritult, vaid ka parteilaste lihtsõdurid, isegi riigikogu fraktsioonide liikmed ei tea enam midagi mõistetest oma peaga mõtlemine ning vastutuse kandmine poliitiliste otsuste eest. Loomulikult pole nn poliitilise klassi esiletõus ja triumf üksnes Eesti probleem, seda tuntakse nii Inglismaal, Itaalias, Hispaanias ja isegi Ameerika Ühendriikides…

Teiseks: Ka otsedemokraatial, eriti referendumil on oma puudused. Nagu näiteks see, et keerulistele ja pahatihti veelgi keerulistematele küsimustele peab andma lihtsa digitaalse „jah” või „ei” vastuse ning pole usutav, et iga viimane kui inimene, kes hääletab neil tingimustel, on pisiasjadeni kursis näiteks Itaalia valimissüsteemi nüanssidega. Või siis EL ühistolliruumi ja Põhja-Iirimaa piiril tekkivate komplikatsioonidega. Samuti lausutakse õigustatult, et eriti nappide üle- ja alakaalude puhul, näiteks 51% ja 49% tunneb liiga suur osa ühiskonnast kaotusekibedust ning selmet demokraatlikult aktsepteerida tulemust, jätkub sissisõda tulemuse eitamisega või selle ümberpööramise nimel. Loomulikult oskavad parteilased kirjeldada veelgi koledamaid ohte, kuid neil oleks õigus ohtudele viidata vaid olukorras, kus nad kannaksid esindusdemokraatia kombe kohaselt vastutust.

Kolmandaks: Nagu lausutud, pole probleem omane vaid Eestile, kuid Eestil on siiski üks eelis, millest kindlasti järgmised kõnelejad ka räägivad – nimelt meil on rahvaalgatuse kogemus ajaloost võtta ning need vähesed referendumid, mis meil peetud uuemalgi ajal, ei ole tekitanud katastroofilist vastuseisu ühiskonnas ning nende tulemusi on rahulikult aktsepteeritud. Nimetagem siinkohal näiteks Põhiseaduse rahvahääletust 1992 aastal ja miks ka mitte Euroopa Liiduga liitumise rahvahääletust. Asjad selged ja klaarid. Need näited toon seetõttu, et kõiks saaksid aru – meie ei nõua esindusdemokraatia asendamist permanentsete referendumitega. Kaugel sellest! Meie pakume esindusdemokraatiale abi, tema tõbist kehakest turgutades karastava ravimiga, nimelt rahvaalgatuse ja otsedemokraatiaga. Milline täpselt saaks olema meie poolt loodetav muutus on muidugi kõrgetasemelise ja üldrahvaliku arutluse teema, aga täna kordame kindlalt: olemasolev paise vajab avamist ning kodanike suurem osalus riigi otsuste tegemisel on just see skalpell, mis paise avab.

Enne kui ma lõpetan, teen kõikidele asjahuvilistele ja osapooltele ka ettepaneku pilootprojektiks. Olen juba aastaid nagu katkine grammafon käianud, et seoses meil kehtiva riigipea valimise nutuse ja vigase seadusega, oleks kõige õigem tegutseda järgnevalt. Parteiliste valelubaduste andmise asemel (meenutan et juba 15 aastat nad lubavad iga kord, et valimisseadust muudetakse, kuid seda pole tänini tehtud), niisiis – parteiliste valelubaduste asemel tuleb korraldada lihtne rahvaküsitlus, milles inimesed teevad risti enda jaoks kõige meelepärasemasse kastikesse. See kõlab: „Teades, et EV presidendi võimuvoli ei muudeta ei suuremaks ega vähemaks, soovin

A) Presidendiameti kaotamist

B) Kehtiva valimiskorra edasikestmist

C) Presidendi valimist otse kodanike poolt.

Ja kui tulemus käes, saavad Riigikogu liikmed suure südamerahuga kodanike enamuse poolt heakskiidetud versiooni seaduseks vermida. Nii lihtne ja heatahtlik ongi meie, täna siiakogunenute kuid arvatavalt ka kodudest ja tööpostidelt meid toetavate inimeste lähenemine. Me ulatame abikäe tardunud partokraatiale, olles hea partner esindusdemokraatiale. Armastus on meil ju ühine – Eesti Vabariik!

Seotud postitused