Veel vähekene Euroopa Parlamendi valimisreformi raportist

 

Eesti Euroopa Liikumine palus mult kommentaari Andrew Duffi (ALDE, UK) “Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti” (2009/2134(INI)) raporti kohta. 

 

 Küsimused:

1- Kas toetate raporti täismahus vastuvõtmist?
2- Kas see elavdab valimisosalust

 

Vastused said sellised:

1- Andrew Duffi raport on järjekordne verstapost pikal teel, mis algas otsekohe pärast EP rahva poolt otse valitavaks muutmist 1979. aastal. 33 aasta jooksul on korduvalt üritatud selgeks vaielda institutsionaalset tasakaalu liikmesriikide ja euroopa institutsioonide vahel, nagu ka riikide esindajate arvu, degresseeruva proportsionaalsuse ning meeste ja naiste tasakaalu. Duffi raport on vägagi põhjalikult olukorda kaardistav ning lahendusi pakkuv. ettepanekuid tuleviku muudatusteks on sisuliselt 11 ja neist lihtsamini teostatavate hulka liigituvad:

  1. Tuua valimised 3-lt päevalt 2-le ja toimumisaeg juunikuust maisse.
  2. Luua Euroopa Valimisamet
  3. Nõuda poolavatud nimekirjadega eelishääletussüsteem (Eestis on see probleem juba lahendatud)
  4. Lihtsustada kandideerimis- ja hääletustingimusi välisriigis elavale EL kodanikule.

Edasised ettepanekud on raskemini teostatavad, sest valimis- ja kandideerimisõiguse vanuselisi piiranguid ei õnnestu ühtlustada ei Austria suunas ega Suurbritannia suunas. Ja need riigid keskmise suunas ka ei soostu liikuma. Samuti ei ole kõik riigid (eriti Kreeka ja Küpros, aga ka Holland) eriti vaimustunud elektroonilise hääletuse kasutuselevõtmisest, mida raport soovitab. Aga kuna Eesti seda kasutab, siis sellest aspektist lähtudes võiks poolt olla.

Põhiseaduskomisjonis oli raporti hääletusel saadikukohtade jagamiseks ka paar matemaatilist valemit sisaldavat muudatusettepanekut, milledest ühe (nn Cambridge`i valemi) järgi oleks Eesti võinud saada juurde ühe lisakoha. Paraku hääletati kõik matemaatilised valemid hääletati komisjoni hääletusel maha, jättes meid sellest boonusest seega ilma.

Kõige problemaatilisem on Euroopa Parteide nimekirjade toomine valimistele, sest seda peljatakse väikeriikides üsna põhjendatult. Ometigi on see pikaajalise Euroopa idee arengu seisukoha pooldajatele pea ainuke loogiline jätk.. Nii et föderalismi pooldajad peaksid hääletama raporti poolt. Ja seda teeksin ka mina kui ei oleks justnimelt nende üleeuroopaliste nimekirjade puhul kinniseid nimekirju eelistatud. Ning seda argumendiga, et väikerahvaste esindajad muidu kukuksid lihtsalt kesisema häältesaagiga välja… Mis on väga tõenäoline, sest mõnes riigis antakse oma kodanikule parimal juhul paarsada tuhat häält, teises paar miljonit.

Minu jaoks on aga kinnine nimekiri vastunäidustatud, seega on raske otsustada kuidas raportit kui tervikut hääletada. See on nagu tilgake tõrva meepotis…

Kuna raport ise veel ei muuda ühtegi valimiskorda, vaid on aluseks Ülemkogule ja Komisjonile edasisteks läbirääkimisteks, siis kaldun toetama raporti vastuvõtmist. Riskid, mis kaasnevad on maandatud eelpool lausutuga ning kindlustundega, et üleeuroopaliste nimekirjade kehtestamiseni läheb veel kaua ja enne elatakse läbi veel mõni kriis kui sinnamaani jõutakse. Kuid argumente raporti kui terviku pooltolemiseks on ka küllaga ja ei pea kapselduma väiksusest põhjustet eksistentsiaalsetesse hirmudesse, vaid mõtlema peab Euroopast.

2- Kuid kas sellised muudatused toovad kaasa valimisaktiivsuse tõusu? Mingisugust kasvu võiks eeldada e-hääletuse lubamisest ja valimiste maikuusse toomisest. Aga Euroopa Parlamendi rolli suurenemine Euroopa otsustusmehhanismis oleks siiski valimisaktiivsuse kasvu suhtes olulisem. Kui üleeuroopalised nimekirjad oleksid juhitud nende poliitikute poolt, kes kandideerivad ka vaikimisi Komisjoni presidendiks, siis ka ehk inimeste huvi tõuseks. Kui Euroopa Parlament saaks traditsioonilise parlamendi kombel esile kutsuda umbusalduse Komisjoni vastu ja uue komisjoni moodustamise, siis kasvaks ka aktiivsus. Kuid siis peaks taas Aluslepinguid muutma, milleks praegusel kriitilisel ajahetkel puudub igasugune poliitiline tahe.

Viited:
Raport ise leitav siit
Minu ja teiste EE eurosaadikute ning sotsiaalteadlase Mihkel Solvaku arvamust saate lugeda Eesti Euroopa Liikumise leheküljelt

Seotud postitused