Lakkuge panni, seltsimehed komnoored!

Kogu XX sajandi esimese poole andsid Euroopas tooni totalitaarsed massiliikumised.  Alustades Mussolini fascio di combattiamento`dega  ja lõpetades Hitlerjugendi ning leninliku komsomoliga. Loomulikult leidus jäljendajaid ja epigoone mujalgi, Balkanimaadest Balti riikideni.  Ehkki viimastes, ja eriti Eestis, ei tulnud demokraatiat piirav liikumine võimule, piirati nende mõjul demokraatiat ikkagi.

Sada aastat hiljem on kõik säärastel ideedel põhinevad liikumised äärmiselt marginaalsed. Muidugi kuuluvad demokraatia juurde ka jõudu ja juhikultust, võõraviha, antisemitismi, russofoobiat jne propageerivad rühmitused, kuid nende lootus nn meinstriimile pääseda on olematu. Seda koomilisem oli Vene valitsejate katse ühest sihukesest marginaalsest pundist kujundada mingi massiorganisatsioon.

Muidugi, Venemaa on suurte sotsiaalsete eksperimentide taimelava juba väga pikka aega, opritshinast alustades, aga ikkagi.  Ennast demokraatlikuks, mis sellest et soverennajaks, pidav valitsus ja riik ei peaks ju looma mingit rünnakrühmlaste võrku, kes tegeleks background actioni ja klaköörlusega võimu korraldet üritustel. Ning aitaks väikesearvulise opositsiooni tagasihoidlikke meeleavaldusi laiali ajada ja varjutada. Veel enam, rünnakrühmlasi kasutati ka välispoliitikas, olgu selleks siis saatkondade piiramistel ja esimese astme rünnakuis nende vastu või ka  meelsuse demonstreerimiseks ja rahutuste provotseerimiseks naaberriikide territooriumil. Seda kõike aga just nägime käimasoleva sajandi alguses.

Nüüd siis tuleb signaale, et Kreml ei vaja enam organisatsiooni Naši.  Et see reorganiseeritakse mingiteks regionaalseteks projektipõhisteks ponnistusteks. Hüvasti suvelaagrid, kus Eesti peaministri pilti saaks tulistada ja koos armeega sõjamänge harjutada.  Lõpp perspektiivile toota “liidreid” suurele kodumaale. Kriips peale terve põlvkonna tulevikuväljavaadetele. Ja seda kõike KGB-le omase künismiga, sest nagu kirjutab “Kommersant”, viidates Kremli kõrgelseisvale anonüümsele allikale: “V novoi polititsheskoi konfiguratsii, pri nõneshnõh rezultatah, likujustshaja golota” ne nuzhna!” Vot sulle säh!  Lakkuge panni, seltsimehed komnoored!

Mida meie sellest järeldada võiksime?

Marko Mihkelson on juba arvanud, et organisatsioon kaotatakse, kuid tema ideestik säilib. Et Venemaal on tekitatud našismi nimeline segaidentiteedil põhinev ideoloogia. Sama seisukohta näib jagavat ka väiksearvuline autentsete demokraatide organisatsioon Jabloko, kelle liige Ilja Jashin oletab: “Projekti täielikult siiski ei suleta.  Külmutatakse lihtsalt, et tarvidusel see jälle animeerida.”  Raske on nendele väidetele vastu vaielda. Kogu ajalooline kogemus ütleb, et just seda tüüpi ideoloogia on aina ja jälle see, mille ümber venelasi annab koondada. Teisalt kehtib ka romantilise luuletaja ennustus juba dekabristide päevilt, et õnnetäht kord süttib hele; kord unest ärkab Venemaa…

Našistide tegevuse lõpetamine ei ole ehk tõesti suurveneluse vähendamiseks astutud samm.  Pigem selline pisike žest, mida Euroopa Liidule serveerida kui tarbetu tülinorimise lõpetamist ja mille eest siis alustada kauplemist  venelastele Schengeni ruumi sisenemisel mingite soodsate erandite tegemise üle jne.   Aga meie ei peaks enne kauplema,  kui on astutud samme tegeliku demokraatia loomiseks.  Lõpetataks opositsiooniliste kandidaatide kandideerimise tõkestamine administratiivse sohiga (Kasjanov) või jõu ja repressiooniga (Kasparov). Et ei mõistetaks Hodorkovskile ühe väidetava kuritöö eest korraga kahte karistust.  Et Briti Nõukogu Peterburi esinduse juhti ei ahistaks asja eest teist taga liikluspolitsei. Ja nii edasi. Et äkki siis Venemaa mõistab ja muudab end.

Aga on võimalik mõelda ka teisiti: kahju, et säärane kurioosne liikumine looja karja läheb või külmutatakse.  Mida totalitaarsem ja ebameeldivam Venemaa on, seda parem meile. Mõistaks äkki hoopis Kremli repressioonid demokraatliku noorsoo kallal hukka?

Seotud postitused