Keskkonnalane julgeolekuoht

Kliimamuutus on reaalselt aset leidev nähtus ja meie kõigi elu mõjutav protsess. Mille üle võib täna ehk veel vaielda, on selle mõju ulatus ja tagajärjed: kui palju temperatuur tõusta võib, mis kaasneb mereveetaseme tõusuga ja mida toovad kaasa magevee varude ja muude maavarade vähenemine.

Neid muutusi tuleb õigel ajal ennetama hakata. Euroopa julgeolekustrateegias märgiti juba 2003.a ära, et kiimamuutus mõjutab meie julgeolekut. Euroopa Komisjoni 2008.a aruande kohaselt on üleilmne soojenemine juba “ohu mitmekordistaja”.  Aruande kohaselt võib globaalne kliimamuutus mõjutada rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut, eriti Aasias ja Aafrikas. Sestap on sellele tõsist tähelepanu vaja pöörata uues NATO strateegilises kontseptsioonis.

Siinkohal peavad EL ja NATO tegema omavahel tihedat koostööd, nii arengukavade ja strateegiate kujundamisel kui ka reaalses elus ühiste operatsioonide ja projektide läbi viimisel. See on vajalik kaitsmaks NATOt ja ELi, aga ka globaalse stabiilsuse huve: loodusõnnetused, maavarade vähenemine, üldine keskkonna halvenemine, põud, üleujutused, näljahädad ja massiline põgenike tulv – või rahvaste ränne – need kujutavad tõsiseid julgeolekualaseid väljakutseid meile kõigile.

Milliseid vahendeid saaks kasutada nii looduskatastroofide kui ka sõjaliste kriiside ennetamisel ja nendele reageerimisel? Mis ulatuses me järgmise 10 aasta jooksul antud probleemistikuga üldse tegeleme? Kui vaadata Madeleine Albrighti juhitud ekspertide kogu raportit, mis NATO strateegilise kontseptsiooniga tegeleb, on keskkonnaalast julgeolekuohtu mainitud seal suhteliselt vähe. Kui 1990ndatel rääkis kliimamuutusest vähemus, siis 2000ndatel kõneles sellest vaat et enamus. Loodetavasti ei kulu veel üht kümnendit, et tegude vajalikkusest rääkida ja alles siis tegudele asuda.

Lisainfo:

·         Euroopa Liidu Nõukogu – Euroopa julgeolekustrateegia
http://www.consilium.europa.eu/showPage.aspx?id=266&lang=et

Seotud postitused