Islandi liitumine ELiga

Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

Juulikuu täiskogul Strasbourgis võeti 7. juulil vastu resolutsioon, millega Parlament tervitab Islandi võimalikku ELi 28ndaks liikmesriigiks. Saadikud tervitasid ELi liidrite hiljutist otsust alustada liitumisläbirääkimisi Islandiga, kes esitas Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse 2009. aastal. Parlament nõuab samas, et Island lõpetaks täielikult ELi seadusandlusega vastuolus oleva vaalapüügi ja loobuks kõikidest Rahvusvahelisele Vaalapüügikomisjonile esitatud reservatsioonidest.

Islandi liitumine võimaldaks ELil osaleda aktiivsemalt Arktika piirkonna tegevuses, öeldakse Cristian Dan Preda (EPP, RO) koostatud resolutsioonis, mis rõhutab ka riigi “tugevat demokraatlikku kultuuri”. Island kuulub juba praegu Schengeni alasse, on NATO liige ning tal on ELiga vabakaubandusleping alates 1973. aastast.

Icesave’i küsimuses rõhutab resolutsioon, et Island on kohustatud tagama miinimumhüvitised Icesave panga hoiustajatele Ühendkuningriigis ja Hollandis, nagu EFTA järelvalveamet ütles oma märgukirjas 26. mail. Peale Icesave panga kokkuvarisemist panid Islandi valijad 6. märtsil toimunud referendumil veto tagasimakse plaanile.

Kuigi Island on Euroopa majanduspiirkonna (EMP) liige ja järgib enamikku ELi õigusaktidest (eelkõige ühisturu valdkonnas), peab riik siiski oluliselt reformima oma finantsjärelvalvesüsteemi ülesehitust ja toimimist, ning ka seda, kuidas määratakse ametisse kohtunikud, prokurörid ja kõrgemad kohtuametnikud.

Islandiga tuleb põhjalikke läbirääkimisi pidada veel põllumajanduse, kalanduse, maksustamise, majandus-ja rahapoliitika ning välissuhete poliitika osas. Islandi jaoks on kõige murettekitavam teema kalandus, kuna vaalapüük  on Islandi kultuuris väga tähtis.

Islandi avalikkuse toetus ELi liikmelisusele on alates 2009. aasta suvest vähenenud, ning on karta, et see väheneb veelgi.. Islandi võimudelt palutakse seetõttu avaliku arutelu algatamist, et selgitada välja Islandi kodanike mured ELi liikmelisuse osas

Üks põhjuseid, miks Islandi avalikkuse toetusveelgi väheneda võib, on vaalapüüki puudutav muudatusettepanek eelmainitud resolutsioonis. Muudatusettepaneku autoriteks olid kaks Roheliste fraktsiooni Parlamendiliiget, Indrek Tarand ja Heidi Hauttala. Muudatusettepanek võeti juuli plenaaril ka vastu. Autorid ise kommenteerisid seda nii: “Nüüdsest panevad vaalad oma poegadele nimeks Indrek ja Heidi”.

Lisainfo:

http://ec.europa.eu/enlargement/press_corner/key-documents/opinion-iceland_2010_et.htm

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/1011&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/10/186&format=HTML&aged=0&language=

http://www.euractiv.com/en/enlargement/eu-kick-starts-iceland-accession/article-184391

Lisainfo ELi laienemise kohta:

http://ec.europa.eu/enlargement/index_et.htm

http://www.europarl.europa.eu/enlargement/default_en.htm

Seotud postitused