Euroopa valimisseaduse reform

Kõnealune menetlus puudutab briti liberaaldemokraadi Andrew DUFFi raport ettepanekut muuta Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akt.

ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

Veel mõni näide muutustest, mida reform kaasa toob:

  • Poolavatud nimekirjad- kodanikul on võimalik hääletada nii isiku kui nimekirja poolt.
  • Riigid, millel on rahvaarv üle 20 miljoni, jagavad valimispiirkonna teatavaks arvuks piirkondlikeks valimisringkondadeks.
  • Parlamendiliikmete arv on 751, alammäär riigi kohta on 6 ning ülempiiriks säätakse 96.
  • Kogu liidu territooriumist moodustatakse üks täiendav valimisringkond, kust valitakse 25 liiget.
  • Moodustatakse valimisamet, kuhu kuuluvad EP, Komisjoni ja liikmesriikide esindajad.
  • ELi erakondade üleliidulised nimekirjad on vastuvõetavad, kui: 1) seal on kandidaate vähemalt 1/3st liikmesriikidest, ja 2) nimekirjad on sooliselt tasakaalustatud.
  • Igal valijal on üks lisahääl ning selle saab ta anda üleliidulise valimisringkonna kandidaadile.
  • ELi valimisringkonnas kohtade jaotamiseks künnist ei kehtestata.
  • Valimistel on hääletamisel vanuse alampiir 16 aastat ning kandideerimisel 18 aastat. Selle sättega tahetakse julgustada Euroopa noori rohkem valimistest osa võtma.
  • Kandidaat võib olla üles seatud samaaegselt ELi valimisringkonnas kui ka ühe või mitme riigi valimisnimekirjas.
  • Valimispäevadeks on laupäev ja pühapäev, valimised toimuvad maikuus. Põhjuseks on see, et siis oleks Parlamendil võimalik oma tööd paremini korraldades kiirendada uue Komisjoni presidendi valimist ning ennetada ühtlasi suvevaheaja algust mitmes liikmesriigis. Hetkel on valimispäevad neljapäevast-pühapäevani ning valimised toimuvad juunis.
  • Kui tehnilisest ning õiguslikust seisukohast on usaldusväärsus tagatud, on alates 2004. aasta valimistest kasutusel elektrooniline hääletamine.

 

Lisainfo:

http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+COMPARL+PE-440.210+02+DOC+PDF+V0//ET&language=ET

Seotud postitused