Euroopa Välisteenistus

Välisteenistus (EEAS- European External Action Service) täidab ELi diplomaatilise teenistuse, sealhulgas kolmandates riikides asuvate delegatsioonide ülesandeid.

Välisteenistuse loomine on üks olulisemaid Lissaboni lepingust tingitud muudatusi. Selle eesmärk on tagada ELi välispoliitilise tegevuse suurem ühtsus ja tõhusus ning tugevdada ELi poliitilist ja majanduslikku mõju maailmas.

Uus teenistus on ELi organ, mille eesmärk on abistada ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Catherine Ashtonit ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel ning ELi välistegevuse järjepidevuse tagamisel.

Välisteenistuse personal hõlmab nõukogu ja komisjoni välisteenistuste ametnikke ning 27 liikmesriigi diplomaatiliste teenistuste töötajaid. Välisteenistus teeb koostööd liikmesriikide teenistustega ning selle väljaspool Euroopa Liitu asuvad delegatsioonid saavad aidata liikmesriike kodanikele konsulaarteenuste osutamisel.

Koostöös Euroopa Parlamendiga üritatakse teenistuse tegevus käima saada nii kiiresti kui võimalik. Nõukogu võtab välisteenistuse käivitamise otsuse vastu pärast EK ja EP konsultatsioone ning seda komisjoni nõusolekul. Välisteenistuse loomiseks vajalikud ELi finantsmäärust ja personalieeskirju muutvad sätted ning paranduseelarve võetakse vastu kaasotsustusmenetluses Euroopa Parlamendiga.

1. jaanuaril 2011 suunatakse 1525 komisjoni ja nõukogu peasekretariaadi ametnikku välisteenistusse ning lisaks on loodud sada uut töökohta. Kokku on välisteenistuses tervelt 1625 töökohta. Välisteenistus koosneb kesksest haldusüksusest ning 136 endisest Euroopa Komisjoni delegatsioonist. Asutuse peakorter on Brüsselis.

Hoolimata sellest, et nn kahekaabuline Euroopa Liidu Kõrge esindaja Catherine Ashton lubas välisteenistuse ametnike valimisel jälgida soolist ja geograafilist tasakaalu, on praeguseks ilmnenud, et sellest pole vastses teenistuses kuuldagi. Paljudes saadikutes on see tekitanud loomulikult tublisti pahameelt ning vaidlused jätkuvad. Tõepoolest, see on ka liikmesriikide endi asi esitada saadikukandidaatideks näiteks rohkem naisi. Hetkel on 115st suursaadikust vaid 11 naissoost. 11 liikmesriiki on omakorda üle- ning 16 alaesindatud.

Uuest Euroopa 115st suursaadikust vaid kaks on pärit ELi uutest liikmesriikidest, Eesti omad kahjuks nende kahe hulka ei jõudnud. Vajaka jäi nii keelteoskustest, diplomaatilisest tööstaažist ning, mis seal salata, ka geograafiline asend ei olnud meid soosiv.

Catherine Ashtonit on muuseas süüdistatud Lääne-Euroopa vanameeste klubi sarnase diplomaatilise teenistuse loomises (“Western European old boys club”).

 

Lisainfo:

http://www.eeas.europa.eu/

http://www.tarand.ee/ticker/kas-euroopa-jaabki-arenema/

http://www.consilium.europa.eu/App/Search/searchMeta.aspx?id=1&lang=ET&searchterm=euroopa+v%c3%a4listeenistus

http://www.europarl.ee/view/et/uudised/Uudised-2010/Juuli-2010/pr-2010-Juuli-13.html;jsessionid=0240186866DFD00F11EC0F0665D33EB2

http://consilium.europa.eu/uedocs/cmsUpload/Background-HighRepresentative_ET.pdf

http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/eu/7976094/EU-diplomatic-service-a-Western-European-old-boys-club.html

Seotud postitused