13 Küsimust

Esimene aasta tööd Europarlamendis on 15.juulil täis saanud. Milliste märksõnadega iseloomustaksid Euroopa Parlamenti?

Suur, kiire, müstiline olid alguse adjektiivid. Aastaga on arusaam muutunud ja nüüd võiksin juba öelda ka: väike, aeglane, arusaadav.

Sul oli Europarlamendi tööst oma isa kaudu mingisugune ettekujutus olemas, kuid mis sind Europarlamendis enim üllatas?

Positiivselt on üllatanud mitmed poliitikud. Inimestel on asjatundmist igas viimaseski detailis, kuid seejuures ei takerduta pisiasjadesse ning suudetakse ka tervikpilti näha. Loomulikult kohtab siin ka teistsuguseid poliitikuid. Vaatamata isa käest kuuldule, et pabereid on palju, üllatusin ikkagi, kui seda massi tegelikult nägin. Ning nüüd olen veelgi rohkem üllatunud, et selle massiga on tegelikult heal juhul võimalik ka toime tulla.

Europarlamendile on ette heidetud mitmesuguseid patte ja vajakajäämisi, kuidas sulle tundub, kas EP on vajalik?

See on natuke sarnane Riigikoguga. Üksikud liikmed võivad teha patte, parlamendi kui institutsiooni vajalikkust ei sea isegi need kuidagi kahtluse alla. Ma rõhutaksin, et Europarlament on ainuke inimeste poolt valitud esindajatest koosnev võimuorgan. Ning sellisena ka kõige legitiimsem Euroopa tuleviku osas otsuseid tegema. Kui oleks ainult Komisjon, siis kõneleksime “tundmatutest bürokraatidest, kes meile ettekirjutusi teevad” ning ainult Ülemkogu olemasolu korral on küllalt näiteid, kuidas rahvusriigid siiski ei suuda rahuldavaid kompromisse teha. Nii et EP on vajalik. Aga mitte täiuslik, sest täiuslik parlament saab moodustada ka valitsust ja seda umbusaldada. EP seda teadagi ei saa.

Eesti meedias kirutakse sageli ka nn Brüsseli bürokraatiat. Kas ja kuidas see sinu igapäevaseid tegemisi puudutab? Oled sa bürokraatlikud protseduurid kerge vaevaga omandanud või valmistavad need tõesti saadikutele tohutut peavalu?

Liigset bürokraatiat võib kiruda muidugi ning nagu teada, bürokraatial on kalduvus iseenda taastootmisele. Minu tegevusi piirab bürokraatia kahelt tiivalt – üks on igasugused isikuga kaasnevad asjaajamised, lennupiletite tasumise kord ja lisadokumendid jne. Teine on aga protseduur, parlamendi kodukord ja alamdokumendid, mille järgi parlamenditöö käib. Neid on päris palju ja ma ei julgeks väita, et ma neid peensusteni tunneksin. On arenguruumi. Aga igal mängul peavad ju reeglid olema, muidu tuleks sellest üksnes suur kaklus välja.

Miskit erilist peavalu ei tohiks reeglite omandamine ühelegi arukale inimesele põhjustada. Aga loomulikult paneb mõni reegel imestama, et miks just nii, kui saaks ka lihtsamalt… Eriti, kui ravikindlustusega seotud pabermajandusega kokku sattuda.

Sul on olnud õnn töötada paljudes vahvates kollektiivides ja mis veelgi olulisem – ka ise paar tegusat ning edukat meeskonda kokku panna. Kuidas on õnnestunud sul kui üksikkandidaadil oma tiimi moodustamine? Kuidas sa oma kaastöötajaid motiveerid? Milline on sinu meelest mõnusa tiimitöö õhustiku loomise saladus?

Hehh, on olnud tõepoolest häid kogemusi mitmeski töökohas… Üksikkandidaadil on mõnevõrra lihtsam oma tiimi teha, sest parteidel teadagi on oma aparaadid ja parteilaste valikud seetõttu piiratud. Minul neid piirajaid pole, sestap saan valida lihtsalt parimaid inimesi. Loen meie praegust koosseisu õnnestunuks ja sissetöötanuks. Julie on oma kogemuste ja oskuste edasiandmisel olnud väga proff ning Epp ja Pärtel omakorda väga usinad nende omandamisel. Usun, et sel tiimil on hea tulevikuperspektiiv. Aga saladus? Kaldun arvama, et tiimitööga on sama mis näiteks klaverimänguga – mõni on kohe sündinud tiimijuht, tal on teiste motiveerimisele rohkem „muusikalist kuulmist“ kui teistel. Mõni teine teeb selle töö lihtsalt kuidagiviisi nooti veerides ära ja kolmas punnitab, mis ta punnitab, aga tulemust lihtsalt ei ole ega tule…

Liitusid EP-s Euroopa roheliste fraktsiooniga, kas sind on seal omaks võetud? Millised on roheliste peamised eesmärgid EP-s? Kas möödunud aasta jooksul õnnestus parlamendis käsitella ka mõnd olulist „rohelist“ teemat? Kes on roheliste erakonna ideoloogilised juhid, kas nende hulgas on ka tõeliselt radikaalseid „rohelisi“ võitlejaid?

Ideolooge on päris mitu, aga roheliste käilakujuks on Dany ehk täisnimega Daniel Cohn-Bendit. Tema on olnud 1968.aastal Prantsusmaal tudengirahutuste juht ja seetõttu maalt välja saadetud. Ta on olnud Saksa roheliste erakonna asutajaid ning Frankfurti aselinnapea. Viimati kandideeris taas Prantsusmaal ning tema partei jäi vaid protsendi võrra väiksema häältesaagiga kui prantsuse sotsialistid. Üldiselt on roheliste rühm selline innovaatiline ja vabameelnegi.

Kas vastab tõele kuuldus, et Euroopa Roheliste Üldkogu toimub selle aasta sügisel Eestis?

Selle sündmuse toimumine on otsustatud tõesti. Ma ise loodan, et sellest võiks kujuneda ka tsipake kultuurisündmust, mis väljub tavapärase parteikongressi raamidest. Ning kindlasti on selle korraldamine Eestimaa Roheliste jaoks niisugune kohustus, milles peitub palju häid võimalusi.

Oled EP põhiseaduskomisjoni liige. Millised olid sealsed tulisemad aruteluteemad?

Põhiseaduslikud küsimused on enamasti sellised teoreetilised ja liiga tuliselt neid ei saa käsitleda. Kuid seoses Lissaboni Lepinguga küsimusi ikka on tekkinud, isegi Parlamendi kodukorda peab tsipake kohendama. Aga sel aastal on väitlused keskendunud küll peamiselt Euroopa Välisteenistuse loomisega seonduvale, samuti Kodanikuinitsiatiivi rakendamiseks tarvilikule dokumendipakile. Horisondil terendab Euroopa Parlamendi valimisreformi arutlus… Hüpoteetilist laadi küsimusena on juba käsitletud ka varianti, mil mõni uus riik peaks liituma, näiteks Island.

Eestis on siiani hinnatud EP saadikute tööd formaalsete kriteeriumite – näiteks sõnavõttude või repliikide arvu – alusel. Oled seda tööd nüüd aasta aega teinud ja oskad ehk nõu anda, mismoodi, mille alusel oleks sinu arvates õiglane ja objektiivne sealset tööd hinnata?

Tõepoolest, üks mõõtmise võimalus on kvantiteeti lugeda. Eks ta mingi näitaja ju on ka, ehkki pole ju võimalik ütelda, et kolm rumalat sõnavõttu esitanud MEP on parem kui ühe targa sõnavõtu esitanu… Asja otsustab lõppkokkuvõttes ikkagi selline mõiste nagu SISU, selle soomelikus tähenduses. Kuid kas niisugust asja jälle saab õiglaselt ja objektiivselt hinnata on muidugi küsitav. Lisaks tuleb arvesse ka parlamendirühmade erinev kaalukus, suurematel on jõuõlg suurem kui väiksematel. Ega ilmaasjata ei jaotata raskejõustikus sportlasi kaalukategooriatesse. Kuid võit on ikka võit, ole raske- või kärbeskaallane.

Ma arvan, et tulevikus väheneb ka Eestis sedalaadi vormiline hindamine ning loobutakse hüsteerilisest käsitlusest, a la Euroopa Parlamendis ei tee nad ju üldse midagi. Suudetakse süveneda poliitika nüanssidesse ning rohkem aru saada. Omalt poolt jätkaksin igasugu tarviliku info andmist neile, kel huvi on…

Kuidas sujub Eestist valitud EP saadikute vaheline koostöö? Kas ja kuidas on seal üldse võimalik mingeid nn Eesti huve esindada ja Eesti asja ajada? Eesti rahvusdelegatsioon – mis loom see on? Kas nii erinevatest värvikatest isiksustest koosnevat valimit on üldse võimalik sõbralikult toimivaks tiimiks sulatada?

Selline asi nagu rahvusdelegatsioon on igas fraktsioonis. Loomulikult on asjal mõte siis, kui sellest rahvusest on rohkelt saadikuid. Poolakate, hispaanlaste, prantslaste jne puhul on asjal mõte. Inglastel on vähemalt konservatiividel oma fraktsioon lausa. Eesti puhul peab märkima, et ainult Vilja Savisaar ei ole rahvusdelegatsiooni juht. Kõik ülejäänud on formaalselt juhid. Kuid ma ise ei afišeeriks seda staatust, sest ei Oviiril ega Padaril, ei minul ega Kelamil pole ju peale meie enda ühtegi muud liiget selles delegatsioonis. Irooniline on, et liberaalidel on rühmas koguni kaks Eesti rahvusdelegatsiooni. Sestap üritamegi eri parteidesse kuuluvate eestlaste vahel tegevusi kergelt koordineerida. Ja sellega on ka tegelikult nii, et alguses ehk ei saanud vedama, kuid ma ennustan, et pärast ei saa jälle pidama. Minu meelest on säärane koostöö väga tarvilik, kuid olen kuulnud ka teistsuguseid arvamusi.

Lubasid võidelda kinniste nimekirjade kaotamise eest EP valimistel ja selle lubaduse võib seoses vastava seaduse vastuvõtmisega Eesti Riigikogus täidetuks lugeda. Kas Riigikogu valimistel kellegi tuules vaid 13 häälega valitud liikmete tõkestamiseks oleks mingi tee?

Selle asjaga on keeruline, kuid kindlasti, kui Eesti paremad pead asja kallal juurdleksid, saaksime valimissüsteemi timmides lahenduse. Keegi ju ei arva, et need truud parteisõdurid oleksid kuidagiviisi kasulikud. Pealegi pole neil kodanike antud mandaati, üksnes esimeeste armust on nad ameti saanud. Selle teemaga peaks kindlasti veel tegelema… Aga tolle lahtiste nimekirjade kehtestamisega astuti kindlasti samm õiges suunas ja sedalaadi kodanikualgatuste realiseerimine näitab, et parteide kvaliteeti on võimalik parandada.

Eesti erakondade kvaliteedi parandamine on sulle oluline? Miks sa ei ühine siis mõne parteiga?

Ehhee, millise parteiga? Mul on kodanikusurvega võimalik ju nende kvaliteeti paremini sättida kui seda liikmeks olles teha suudaksin. Poliitbroilerid elimineerivad poliitbüroos ju kõik head algatused. Ma ise arvan, et järgmine projekt võiks kujuneda parteide ja parlamendi kvaliteedi parandamise teemaliseks, kuid pole oluline, et just mina seda suunaksin. Korralikke kodanikke on arvukalt, kui keegi soovib vedada, toetan täie jõuga. Asjahuvilised võiksid sel teemal kuulata kasvõi internetist Kuku raadio Nädala Tegija 09.juuli saadet.

Millised on su suveplaanid?

Jätaksin need täpsustamata, eks sügisel loeme tibusid!

Indrek küsimustele vastamas

 

/Küsimusi esitas Kadi Tarand/

Seotud postitused