Kirjalikest Deklaratsioonidest Europarlamendis

Europarlamendi kodukorra artikkel 123 defineerib kirjalike deklaratsioonide mõiste ja menetlemise korra. Praktikas on nii, et kui kolme kuu jooksul õnnestub deklaratsioonile saada rohkem kui poolte parlamendiliikmete allkirjad, loetakse see deklaratsioon vastuvõetuks ja saadetakse Komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele, et nood taipaksid, missugused probleemid parlamendiliikmete enamust vaevavad. Deklaratsiooni alusel võib, kuid ei pruugi tekkida mingi seadusandlik dokument.

Hetkel on allkirju võimalik anda järgmistele kirjalikele deklaratsioonidele:

1. Omavalmistatud jäätise Euroopa päeva tähistamine, mille tagajärjel iga aasta 24. märtsil hakataks tähistatama sellist päeva. Mõeldes kuulsale Tartu jäätisemeistrile Eevald Roomale (sünd.6.juulil 1911.a) ja itaalia meistritele, kavatsen seda algatust toetada.

2. UFOsid käsitlevate salajaste dokumentide salastatuse kaotamine. Ma loodan et Tunne Kelam on juba alla kirjutanud. Ise pooldan küll dokumentidelt salastatuse kaotamist, kuid ma pole veendunud, et alustama peab just UFOdega seostuvast.

3. EL pingutused metsade raadamise vastu võitlemisel.

Väidetakse et ebaseaduslikku puidukaubanduse tõttu raadavad inimesed Euroopa Liidus koguni 7 miljonit hektarit metsa aastas. Pean seda arvu kontrollima. Muidu olen üldiselt metsade poolt ja nende mõistliku ning seadusliku majandamise poolt. Võimalik, et toetan seda deklaratsiooni.

4. Joogivesi kui põhiõigus (Rosario Crocetta, Sotsiaaldemokraadid, Itaalia). See on natuke Mowgli raamatut meenutav deklaratsioon, et kõik peavad joogikohale pääsema, mitte ainult Shere-Khan…

5. Kiropraktika kohta, mis väljendab muret, et kiropraktikat kõikjal ELis ei tunnustata ja nõuab selle olukorra lõpetamist. Käesolevaga EI kuulu Euroopa Kiropraktikute Liitu järgmised EL liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu, Malta, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

6. Seoses murega Hispaania rannikuseaduse alusel sundvõõrandatud ja lammutatudkinnisvara pärast.See on trikiga küsimus, sest pole selge, kas nimetatud kinnisvara oli ikkagi seaduslikult omandatud ja kui me mõtleme Eestiski kehtivale igamehe õigusele rannaribal, siis äratab Hispaania valitsuse tegevus vaat et sümpaatiatki. Esmapilgul ei kavatse ma brittide kinnisvaravaidlusse hispaanlastega sekkuda.

7. Creutzfeldt-Jakobi tõve kohta, mis kutsub üles suurendama selle haiguse ravimiseks tarviliste uuringute rahastamist. Esialgu olen ükskõikne.

8. Euroopa haigusuuringute päeva sisseseadmine, mis on eelmisega veidi seotud, sest nõuab haigusuuringute, eriti haruldaste haiguste uuringute rahastamise suurendamist. Ka autorid on samad (Aldo Patriciello ja Alfredo Pallone, Itaalia Euroopa Rahvapartei saadikud).

9. Inimõiguste rikkumised Iraanis alates 2009. aasta juuni presidendivalimistest, mis muuhulgas nõuab, et kehtestataks EL reisimise keeld inimõiguste rikkumises osalejatele ja külmutataks nende varad. Kindlasti on Iraanis inimõigustega probleeme, ja ehk on Iraani opositsionääridel sellest deklaratsioonist kaudset abi? Mõtlen veel veidi, aga esitajad on usaldusväärsed, sestap pigem kaldun toetama.

10. Kava rajada Valgevene Hrodna rajooni tuumaelektrijaam (esitajaiks lätlased ja leedulased), osutab ohtudele, et vaid 55 kilomeetri kaugusele Vilniusest tuleks tuumajaam ning nõuab Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri ehk IAEA sekkumist ohutusstandardite ülevaatamisse. Samas – kuidas mõjuks selline deklaratsioon Eesti Energia suurejoonelistele tuumaplaanidele Leedus eneses? Peab natuke targemate inimestega arutama, enne kui oskaks seisukohta võtta.

11. Meediasektori rahastamine sõnavabaduse ja teabeõiguse tagamiseks. See lausa nõuab meediaväljaannete riiklikku rahastamist, sest “paljud meediaettevõtjad on pankrotistumise äärel ja tuhanded ajakirjanikud on vallandatud.” Oleme kuulnud Le Monde’i saatusest. Antud juhtumil oleks ehk huvitav teada, kuidas sellisesse riigi abisse ajalehtede väljaandmisel suhtuvad Hans Luik ja Mart Kadastik. Kaarel Tarandi seisukohta usun teadvat….

Esmapilgul tunduvad kõik kirjalikud deklaratsioonid positiivset alget kandvat, aga pahatihti on ka peidetud lobistide huvisid neisse ning mõnikord on nad vastuolulised. Nii näiteks andsime Alexander Alvaroga (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Saksamaa) oma allkirjad ka pedofiiliaga võitlemise deklaratsioonile (tuntud kui deklaratsioon nr 29), kuid hiljem, nähes sellesse kätketud ohte Internetivabadustele ning eraelu puutumatusele, olime sunnitud oma allkirjad tagasi võtma, mida ka siinne kodukord võimaldas. See omakorda muidugi ei tähenda, et me pedofiile salliksime. Lihtsalt meede polnud täpselt sihitud.

Nende ridade kirjutamise aegu lisandus veel üks deklaratsioon: “European Year of combating violence against women“.

Tegelikult on hetkel allakirjutamiseks avatud 47 deklaratsiooni. Vastutulelik ametnik selgitas mulle, et tavaliselt saab vajaliku hulga allkirju kokku umbes 10% esitatud deklaratsioonidest.

Seotud postitused