Sis-2 Ehk Schengeni Infosüsteemide Uuendus.

18.mail debateeriti Euroopa Parlamendi täiskogul kolme üksteisega otsipidi seotud raporti üle.  Neist 2 oli koostanud Carlos Coelho (Portugal, Euroopa Rahvapartei) ja ühe Rui Tavares (Portugal, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ehk GUE). Kui Tavaresi raport käsitles Euroopa Pagulasfondi aastate 2008-2013 kohta käiva otsuse muutmist, siis Coelho raportid puudutasid Schengeni infosüsteemide esimese põlvkonna asendamist teise põlvkonnaga, õigemini Komisjoni suutmatust andmeid vanast keskkonnast uude üle kanda. Ehk migreerida, nagu siin kombeks ütelda.

Lugu ise on pikk ja habemega. Tõeline saaga, nagu väljendus oma sõnavõtus Tatjana Ždanoka.  Asi sai alguse 2006. aastal ning on vahelduva eduga jätkunud tänini. Probleemid programmeerimisel, liikmesriikide erinevad nõudmised uuele süsteemile ja katsetuste edasilükkamine on saanud antud asjas igapäevaseks nagu ka ekspertide vahetamine protsessi käigus. Juriidiliselt võttes oli Euroopa Parlamendil tarvis otsus teha, sest kehtiva korra järgi lõppeb SIS-1 kasutusaeg juba juunis 2010. Seda vaatamata korduvatele ajapikendustele.

Komisjon (eelmises Barroso komisjonis oli see volinik Jacques Barrot vastutusala) Cecila Malmströmi isikus esitas plaani, et lõpptähtaega (siinses slängis “päikeseloojangu klausel”) enam ei kehtestatakski. Raportöör ja enamik sõnavõtjaid sellega muidugi päri polnud. Ja tegelikult ka: isegi komplitseeritud IT projektide puhul on mõistlik end siiski teatud tähtajaga siduda. Muidu jäädaksegi raha põhjatusse auku valama ja tulemust ei ikka sünni. Raha on aga projekti suunatud juba ligi 90 miljonit eurot ja Komisjon küsib veel 30 edasiseks tegevuseks. Parlament kaldub uue raha eraldamist viivitama ja siduma selle andmist konkreetsete tulemustega.

Täiskogu istungil võttis sõna 25 parlamendiliiget, peamiselt Euroopa Rahvaparteist (G. Papanikolaou, S. Busuttil, A. Díaz de Mera, P.C. Luhan, M.-J. Marinescu, R. Angelilli, P. Borys) aga ka kõigist teistest fraktsioonidest. Liberaale näis teema kõige vähem huvitavat, neist kõnelesid üksnes sakslased A. Alvaro ja N. Hirsch.

Kui mitmed vasakul pool istuvad kõnelejad püstitasid andmekaitse problemaatika ja rõhutasid Saksamaa, Prantsusmaa ning Austria valitsuste seisukohti, et SIS-2 on puudulik, siis paremalt servalt seati kahtluse alla kogu migratsioonipoliitika ja korra ka kogu liikumisvabadust võimaldava Schengeni süsteemi mõttekus üldse (G. Batten,  EFD). Ning ega migratsiooniga seonduvad probleemid ei olegi tegelikult kergete killast, eriti kui Euroopa ühispoliitikaid ses vallas saab kõvasti lihvida. On ju selge, et mõne liikmesriigi õlul lasub suurem koorem kui teisel, et sotsiaalsed garantiid on erinevad, nagu ka elatustase. Migratsioon on tööturule majanduse kokkutõmbumise ajal lisasurve, teisalt aga vajavad mitmed vananeva rahvastikuga maad töökäsi jne. Meenutagem kasvõi pidevaid sekeldusi Ukraina ja Valgevene keevitajatega…

Cecilia Malmström lubas senisest suuremat avalikustamist kogu protsessi kulgemise ja rahastamise osas ning kinnitas, et tegelikult on Euroopa Nõukogu ühel meelel, et viimase testi tulemuste põhjal võib SIS-2 töökõlblikuks lugeda.

Coelho resolutsioonid võeti hääletusel vastu 512 ja 537 poolthäälega.

P.S. Carlos Coelho töötab ka IT-agentuuri loomise raportiga. Kuna ta ei saa ilmselt positiivselt vastata kehtivale küllakutsele Eestisse, siis igaks juhuks kutsusin Portugali kolleegi Tallinna talle sobival ajal. 🙂

Seotud postitused