Euroopa Parlamendi Täiskogu 8.-12.Märtsil 2010

EL 2020

EL2020 kujutab endast 27 liikmesriigile ühiselt rakenduvat üldist arengustrateegiat, mille kolmeks peamiseks märksõnaks on arukus, jätkusuutlikkus ning kaasatus. Arukas majanduskasv tähendab teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamist. Jätkusuutlik majanduskasv keskendub ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamisele. Kolmandana aspektina välja toodud kaasav majanduskasv tähendab kõrge tööhõivetasemega majanduse tugevdamist, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

Neid kolme peamist eesmärki peavad aitama tagada alaeesmärgid, mis valdkondade kaupa jagunevad ühenduse ning liikmesriikide kohalikule tasandile rakenduvateks. Neid ühendavad omakorda erinevad raamprogrammid. Näiteks teadus- ja uuendusvaldkonnas kehtestatakse  EL tasandil nõue investeerida 3% SKTst teadus-ja arendustegevusse.

Sama asi kehtestati juba Lissaboni Strateegias (NB! Mitte lepingus), kuid see täideti vaid Soome, Rootsi ja liiduväliselt Islandi poolt.Näis, kuidas liikmesriigid (Eesti sealhulgas) seekord toimivad.

EL2020 tekst on kättesaadava siit: http://ec.europa.eu/eu2020/pdf/1_ET_ACT_part1_v1.pdf

ACTA

Acta Counterfreit Trade Agreement läbirääkimiste ning leppe probleem on siiani salastatus. Nimelt on 2 aastat peetud mitmepoolseid läbirääkimisi ELi ja teiste suuremate riikide vahel
eesmärgiga kehtestada rahvusvahelisel tasandil kehtivad uued reeglid ning suunised, mille alusel loodetakse vähendada võltsitud kaupade edasimüüki ning kaitsta tootjaid-tarbijaid.
Paraku on aga viimaste huvisid hakatud vähem silmas pidama, sest kogu kaubandusvälja reguleeriv lepe kehtestab paljude arvamusliidrite ning asjatundjate meelest piiranguid ka sõnavabadusele
ning piirab inimõigusi. Nii kardetakse näiteks, et ACTA leping annab valitsustele suurema õiguse inimeste tegevust Internetis jälgida. Teoorias võiks nad kolmanda rikkumise korral alustada
kriminaalmenetlust. Et kui teie laps on näiteks päeval filme alla laadinud, siis oletegi kohe uurimise objekt. EP võttis vastu resolutsiooni, mis mõistab hukka nii erinevad leppe aspektid, (asjaosaliste soov pidada läbirääkimisi väljaspool WTO ja WIPO (World Intellectual Property Organisation) raame) ning osutab lepingu juurdepääsupiirangu alusetusele.

Välisteenistus

Catherine Ashton esines kolmapäeval ettekandega, kus ta rääkis peamiselt probleemidest, mida erinevad institutsioonid talle Välisteenistuse loomisel ette veeretavad.
Nii käivadki kõige suuremad läbirääkimised ja vaidlused selle üle, kellele hakkab Välisteenistuses ja ka välispoliitika juhtimises üldiselt mingi ala kuuluma. Komisjon nõuab näiteks välismissioonide haldamist, aga ka volitusi kaubanduspoliitika, arengu- ja humanitaarabi ning laienemisega seonduvate küsimuste üle, lisades küll, et kõik toimuks tihedas koostöös Välisteenistusega. Samas vaimus arutatakse ka muude haldusalade ning direktoraatide jagunemist. Parajalt arrogantseks peeti Barroso otsust nimetada ilma Ashtoni osaluseta EL suursaadik Washingtoni. Mitte väga üllatuslikult osutus nimetatuks endine Barroso kabinetiülem.:)

Komisjoniga vägikaikaveo kõrval tuleb Ashtonil arvestada ka liikmesriikide vaadetega. On tähelepanuväärne, et enne käesoleva nädala kolmapäeva ettekannet andsid mitmete liikmesriikide juhid Kõrgele Esindajale kõva kriitika asemel hoopis hingamisruumi, et too saaks oma tööd Välisteenistuse loomisel pingevabamalt teha. Kuu alguses Cordobas kohtunud ELi välisministrid väljendasid oma toetust ning solidaarsust, mis oli parunessile kindlasti vaheldus varem kõlanud kriitika taustal.

Märkimisväärse erinevusena Lääne- ja Ida-Euroopa vahel sai aga näha erinevate liikmesriikide vaateid Välisteenistuse loomisele. Kui Austria välisminister nõudis, et loodav asutus oleks liikmesriikide mõjutustest võimalikult vaba, siis Küprose, Läti, Leedu ja Sloveenia välisministrid juhtisid Ashtoni tähelepanu taaskord sellele, et teenistuse mehitamisel jälgitaks ikka uute liikmesriikide kvoote. 

Arktika

Kolmapäevasel üldkogul räägiti ka Arktikast. Kui Ashtoni sõnavõtt ei kubisenud just konkreetsusest ja oli Euroopa Komisjoni varasemate seisukohtadega suhteliselt haakuv, siis sõnavõtjate seas oli märgata punase joonena läbivat muret Venemaa käitumise osas. Saadikud erinevatest Euroopa osadest avaldasid oma muret seoses ELi suutmatusega  tugevamalt Arktika osas kanda kinnitada ning Venemaa survele vastu astuda. Kõlas Roheliste seisukoht maavaradele moratooriumi kehtestamise osas, tunti muret võimaliku võidurelvastumise ning uue nn Kullapalaviku valla pääsemises.

Muud asjad

Neljapäevasel üldkogul alustati päeva küsimusega vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse investeerimisest. Tegemist on vajaliku eelsammuga 2020.aastaks soovitava kasvuhoonegaaside kuni 30% vähendamise asjus. Ühtlasi aitaks innovatsiooniliste tehnoloogiate rakendamine kaasa uute töökohtade tekkele ning oleks kogu maailma teedrajav algatus.

Arutelude ja resolutsioonide kõrval on EPs ringlemas ka kirjalikke deklaratsioone, millele palutakse allkirju. Kutsutakse ülesse Holokausti eest vastutust võtma. Võitlema korruptsiooniga. 
Sõltumatu parlamendiliige Andreas Mölzer kogub allkirju, et uutele eurotsooniga liitujatele hoolikamalt näppudele vaadataks ja neil raamatupidamislikke trikke teha ei lubataks…
Poola ja Ungari MEPid aga on teinud deklaratsiooni, mis kritiseerib Leedus käibelolevat leedukeelset nimekirjutust Poola vähemuse puhul ning vähemuskoolide sulgemisele viivat klasside suuruse regulatsiooni.
Kui korruptsiooni kohta käiva asja läbi loen ja see sobib mulle, annan ilmselt ka oma allkirja.

Seotud postitused