SWIFT

2010.a 1. veebruarist pidi ELi ja USA vahel hakkama kehtima nn SWIFT leping, mis seisnes lühidalt omavahelises pangaandmete jagamises. USA soovis andmetele ligi pääseda seoses terrorismivastase võitlusega. Euroopa Parlament nägi hea eesmärgi nimel püstitatud abinõus aga ohtu oma kodanike turvalisusele ja privaatsusele.

Nii torpedeeritigi EP parlamendis fraktsioonideülese üksmeelega SWIFT leping oma esialgsel kujul. SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications) on organisatsioon, mis käitleb umbes 9 000 panga tehinguid, päevas umbes 15 miljonit tükki. Pea iga rahvusvahelise pangatehingu puhul nähakse andmeid tehingu summa, saatja, adressaadi ning selgituse kohta. USA soovib andmeid kasutada terroristide jälitamiseks oma Terrorist Funding Tracking Program (TFTP) raames. Kuigi Euroopa Nõukogu ja Komisjon ei soovinud parlamenti asjast toona teavitada, saadi lepingutekstist teada kuu aega enne selle allkirjastamist. 2009.a novembris soovis Roheliste fraktsioon aktiivselt asja arutada, aga EPP, ALDE ja Sotsiaaldemokraadid lükkasid kõik sellised ettepanekud tagasi – kuni ka nemad asja olulisusest aru said ning panid üritusele kodanike õiguste kaitseks oma õla alla…

Veebruaris jõustuma pidanud lepe võeti päevakorrast maha, EP hääletas lepingu vastu 11. veebruaril. EP ilmutas oma sammuga seniolematut veenvust ja mõjukust, pälvides isegi USA asepresidendi Joe Bideni tunnustava avalduse, kui viimane eurosaadikute ees 6.mail kõnega esines.

SWIFTi saaga jätkus teksti ümberkirjutamisega, mis pidanuks uuel kujul senisest enam arvestama kodanike privaatsuse ja nende andmete kaitsega. 2010.a juulis kiideti EPs heaks uus ELi ja USA vaheline SWIFT leping. Kuigi see äratas endiselt mõningast vastuseisu, väljendas ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström parlamendi ees esinedes selgelt oma veendumust, et tegemist on olulise edasiminekuga ja parema tekstiga. Kuna ka parlamendi enamus arutelude lõpuks nõnda arvas (vähemasti häälte järgi) võetigi uus leping vastu.

Uuendustena lepiti näiteks kokku, et 2010.a alustatakse ka Euroopa enda andmetöötlussüsteemi arendamisega, mis teeks lõpu andmete edastamisele USAle. Kui Eurooplastel valmib oma USA terrorismi rahastamise jälgimise programm, polekski meil selliseid leppeid ja lisaturvariske oma kodanike privaatsetele andmetele üldse tarvis. Et olemasolevaid riske maandada, tagati EUROPOLile senisest suurem roll järelevalve osas. Viimane saab nüüd blokeerida andmete edastuse USAle, kui arvab selle olevat põhjendamatu. EUROPOLi ülesandeks on kontrollida, et USA rahandusministeeriumile edastavad andmed täidavad oma eesmärki ehk on ameeriklastele saadetud võitluseks terrorismi vastu ega millekski muuks.

Lisainfo:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0011:0016:ET:PDF – SWIFT lepingu tekst
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0009:0010:ET:PDF – Euroopa Nõukogu otsus

Seotud postitused