Euroopa Liidu Eelarve 2010 Vastu Võetud!

Neljapäeva hommikupoolsel plenaaristungil võeti vastu Euroopa Liidu eelarve aastaks 2010.  Hääled jagunesid – poolt 483, vastu 48, erapooletuid 32. Viimaste hulgas peamiselt Briti konservatiivid ja vasakrohelised/kommunistid. Ka roheliste rühmas oli neid, kes hääletasid vastu, sest eelarve ei prioretiseeri piisavalt rohelisi algatusi. Mina hääletasin poolt, sest tundus et on parem, kui Barroso saab hakata raha kulutama, selmet 1/12 taktis eelmise aasta eelarvega komberdada. 

Füüsikalistest parameetritest kõigepealt: Euroopa Liidu 2010.a eelarve kaalub 3,4 kg, on umbes 1500 õhukest lehekülge, teisisõnu ca 13 cm paks dokument, täis kribukirjas tabeleid ja aruandeid.

Kogusummas on see 141,4 miljardit eurot. ELi eelarve saab oma raha kolmest eri allikast. Esiteks tollimaksud, teiseks teatav liikmesriikide ühtse käibemaksu arvestusbaasist ja viimaseks – iga liikmesriik maksab 1,24% oma rahvamajanduse kogutulu alusel ehk u 235 eur inimese kohta. 45% sellest rahast läheb tegelikult tagasi liikmesriikidesse kulutamiseks.
Üldjoontes vastab eelarve 5 aasta finantsperspektiivi printsiipidele. Eelarve jaguneb viieks osaks:

innovatsioon ja konkurentsiarendus,

ühtekuuluvus, põllumajandus

arendus, migratsioon, siseasjad, haridus ja kultuur

välisasjad

administratsioon.

Viimane jaguneb omakorda Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel.

Eelarve esitamine Komisjoni poolt toimus juba eelmise koosseisu ajal kevadel. Siis nõudis Parlament suuremamahulist eelarvet, et kõiki vastakaid prioriteete (sealhulgas arenguabi, kliimasoojenemise vastased meetmed, tööpuudus, konkurentsivõime parandamine) senisest enam edendada.  Nõukogu jälle ütles, et pidagem hoogu. Rahanduslik kriis ju!

Toimus lepitusmenetlus 27 rahandusministri, Komisjoni ja Parlamendi osavõtul ning selle tulemusel saabus eelarve parlamenti 7 koosseisu ette novembris.  Erinevad komiteed ja fraktsioonid olid ühtekokku Alain Lamassouri juhitud eelarvekomiteele teinud 1010 parandusettepanekut.  Nagu 1001 öö muinasjutus aga hääletas plenaaristung need itaallasest asepresidendi Giovanni Pittella juhatusel läbi kõigest 60 minutiga! Muidugi, suurem osa ettepanekutest olid rühmitatud gruppidesse ja ühtede vastuvõtmisel langesid teised automaatselt välja…

Sel teisipäeval oli suures saalis arutelu, kus ettekandjaiks Rootsi majandusministeeriumi riigisekretär Hans Lindblad ning raportöörid.  Sõnavõttudega parteide nimel esinesid koordinaatorid ja variraportöörid, mitte fraktsioonide juhid.  Eelarve on siiski keerukas tehniline värk, mitte n-ö puhas poliitika.

Kriipsutati alla, et see on parim võimalik kompromiss, mida nn “lagedega” mängides on ilma eelarve tasakaalu rikkumata võimalik saada. Viimane on nõue – EL eelarve ei või kunagi defitsiidis olla. Aga “laed” tekivad sellest, et kuigi teoreetiliselt on tulupoolel 1,24% liikmesriikide SKTst, siis netomaksjad (Saksamaa, Rootsi, Holland jne) annavad tegelikult 1% kogutulust.  Teistpidi “lagi” tekib aga Komisjoni eelnõu poolelt, kuhu kirjutatakse alati väiksem summa kui tegelikult raha on ehk jäetakse tsipake reservi. (Tuntud teatud juhtumitel kui Flexibility Instrument). Arutelul tulistati paremalt äärelt kriitikanooli: “See eelarve tuleks justkui teiselt planeedilt! Selliselt, kus pole finantskriisi!” ahastas EFD nimel Marta Andreasen UKIPist: “Olukorras, kus majandus ei kasva, kasvab meie eelarve. See on vastutustundetu”, lisas Lajos Bokros (kes esindas Briti konservatiive). GUE/NGL esindajana rõhutas Miguel Portas, et pole eraldatud piisavalt raha tööhõive parandamiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks, sestap hääletab tema grupp eelarve vastu.  Aga fraktsioonideüleselt kritiseeriti eelarve struktuuri paindumatust, kuluridade läbipaistmatust ning rõhutati tarvidust Lissaboni lepingule vastava uue menetlusprotseduuri leiutamiseks. On tähelepanuväärne, et Lissaboni leppega saab EP tõepoolest rohkem sõnaõigust erinevate nn must-payment alade puhul kaasa rääkida, sh näiteks CAP ehk ühine põllumajanduspoliitika.

Muide, Lissaboni Leppe üle läks otsekohe vaidluseks pärast hääletuse lõppu, kui Nõukogu esindaja protesteeris selle vastu, et tema ei saagi alla kirjutada eelarvet kehtima panevale dokumendile. President Buzek aga tõestas, et ehkki menetluse algus on Euroopa Lepingute artikkel 272 põhjal, kuid 18. novembri 2009 kolmepoolne kompromiss näeb ette, et nüüdseks käib protsess artikli 314 alusel. Ja otsekui selle kinnituseks väljus presiidiumitoolist ning kirjutas rootslase silme all eelarve kehtivaks.

Lõpetuseks – sel nädalal on Europarlamendis toimunud mitmeid meeleavaldusi kohalike töötajate eestvedamisel, kes nõuavad karmi ebaõigluse vältimist (st nende palkade tõstmist 3,7%.)  Tõsi, see toimuks vastavalt olemasolevatele seadustele ja kokkulepetele, mis 10 aastat tagasi sõlmitud. Selle klausli küljes rippumine ajal, kui EL nõuab kõikidelt kulude kärpeid, eriti riigisektoris, on tekitanud vastakaid tundeid ja arvamusi. Asjakohase kommentaari andis mulle Siim Kallas, kes ütles, et antud juhtumil on primaarne õigusriigi põhimõte, et kokkuleppeid tuleb täita!  “Pacta sunt servanda!“, lisasin omalt poolt, meenutades hetkeks lepingut Reformierakonna ja ResPublica ühinemisest … 🙂
Igatahes arvas Kallas, et tema järeltulija ilmselt peaks siiski kehtivat (liigagi rammusat) süsteemi muutma, et see korreleeruks majandustsükliga, mitte poleks mingi asi iseeneses.

Kuid eks palgasüsteemiga maadlevad meist palju kangemadki, kui mõelda näiteks Riigikogus sel nädalal toimunule…

Hääd Jõulu ootamist kõikidele!

Seotud postitused