Sahharovi Mõttevabaduse Auhind

Oli 21. kord anda välja Sahharovi auhind. Murrangulise 1989. aasta juubel – ikkagi 20 aastat tagasi murti maha Raudne Eesriie. Minu hinnangul oleks just siin olnud Eesti šanss… Paraku oli minu hinnang ekslik või liiga optimistlik. Ahjaa, loomulikult pidasin ma nominendina silmas Lagle Parekit, omal ajal Sahharoviga koos töötanud inimest ning tänini inimõigusi ja mõttevabadust edendavat autoriteetset isikut.

Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt saab kandidaate komisjonidele – Väliskomisjon (AFET) ja Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) – arutamiseks esitada iga fraktsioon või siis vähemalt 40 liikmest koosnev MEP-ide grupp. Mulle tundus võimalikuna kaks stsenaariumi:

   1. Iga Eesti MEP kogub 6 allkirja ning 36+6 eestlast ongi vajalik arv käes.
   2. Roheliste fraktsioon leiab võimaluse Eesti inimõiguslase esitamiseks.
      
Saatsin selleteemalise kirja augusti lõpus ka kõikidele eestlastele ja sain operatiivse vastuse Tunne Kelamilt, kes tõdes, et aega tarviliku taustaselgituse jaoks on liiga vähe. Vaatamata mõtte õigsusele. Suuliselt kommenteerisid oma seisukohti ka Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir. Igaühel olid omad kahtlused, ehkki päris maha ei teinud minu esitet kandidaati ükski.  Nii langes ära variant number üks.  Kuid ma poleks mina ise kui ma jätnuksin teise võimaluse proovimata.

loe edasi… (899 sõna)

Seotud postitused