Ülehomme, 1. veebruaril jõustub ELi ja USA vahel nn SWIFT leping, mille alusel anname meie ameeriklastele oma pangatehinguid sisaldavat andmeid, mida nad kasutavad terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames. SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications) on organisatsioon, mis käitleb umbes 9000 panga tehinguid, päevas umbes 15 miljonit tükki. Pea iga rahvusvaheline pangatehingu puhul näeb see organisatsioon andmeid tehingu summa, saatja, saaja ning kommentaari kohta.

Atlandiülese lepingu mõte on võidelda terrorismi vastu, kasutades inimeste pangaandmeid selleks, et äärmuslikele kurjategijatele paremini jälile jõuda. Eesmärk on ju hea. Aga abinõu veidi ebamäärane.  Vaatamata korduvatele arupärimistele pole Euroopa Parlamendile siiani selgitatud, milliseid institutsioonid ja mis tingimustel andmeid käitlema hakkavad. Võimalik, et salatsemine on põhjendatud, sest Euroopa Komisjon ja USA on kõnelusi pidanud EPd asjasse kaasamata.  Veelgi enam, Nõukogu kiirustas ummisjalu, et lepe heaks kiita vaid üks päev enne Lissaboni Lepingu jõustumist...

Kui parlamendis asjast teada saadi, siis hakati aru pärima.  Esialgu levis info, et leping on salajane ja seega polnud võimalik, midagi sisulist küsida. Nädalaid kestnud vägikaikavedamine on viinud sinnamaani, et leping avaldati 13.01.2010 EL dokumentide hulgas. Niisiis, parlament saab küll lepingu teksti näha ja sellele oma heakskiidu anda,  kuid alles siis, kui leping on juba jõustunud...Mis on mõnevõrra uudne lepingute jõustamise süsteem parlamentarismi puhul.

Siinkohal ei taha vaidlustada SWIFT andmete edastuse vajadust kui sellist (ehkki arvukalt MEPe seda teevad), kuid küsiksin siiski ELi kodanike kaitse kohta. Nimelt kui Euroopa kodanike X või Y andmed USAs valedesse kätesse satuvad, pole neil kui ELi kodanikel võimalust USA vastavaid ametikandjaid selle lepinguga seoses kohtusse kaevata. Kõige enam saavad nad kirjutada kaebuse või avaliku kirja, millele antavas vastuses lubatakse kindlasti edaspidi arvestada,  kahetsetakse juhtunut väga, kuid midagi sellest ei muutu. Hüpoteetiliselt ei vastuta andmete asjassepuutumatute kätte sattumise korral eurooplase jaoks keegi.

Selle tõttu on Euroopa Parlamendis asutud - võib öelda, et fraktsioonideüleselt - leppe vastu võitlema. Kui varem ei saadud sõna sekka öelda, siis nüüd Lissaboni leppe kehtides on EPl õigus rahvusvaheliste lepete vormimisel kaasa rääkida ning ELi Komisjonil peab sellega arvestama. Tundub, et Komisjon hämas kogu jõuga, et Nõukogu saaks USA survel lepingu kiirelt allkirjastada. Tulemuseks on aga lepe, mis ei arvesta inimeste õigusega privaatsusele ja oma andmete kaitsega. EP sõnum ongi see, et Nõukogu ja Komisjon on üritanud üle kavaldada parlamenti ning mitte arevstanud Põhiõiguste Hartat. Usaldus Komisjoni suhtes on kannatada saanud. Üks näide: kui USA justiitsministeeriumi esindaja käis EPs SWIFTiga seoses aru andmas, küsiti talt, miks on ameeriklased keelanud Komisjonil täpsustada lepingu andmeid. Kõrge väliskülaline ütles, et nemad pole küll midagi keelanud...

Muuseas on huvitav teada, et novembris olid Rohelised peamised lepingu kritiseerijad ning kui EPP, Sotsid ja ALDE algul blokeerisid meie soovitud arutelu algatamist, siis nagu tabavalt öeldi, tehti „swift U-turn“ ja nüüd ollakse ühes paadis.

Ehkki leping 1. veebruarist jõustub, võtab EP veebruari teisel nädalal vastu ametliku seisukoha. Kui tulemus on negatiivne, siis kaotab leping kehtivuse. Tükk aega kestnud tsirkusest jääks alles ehk vaid järeldus, et ELi seadusandliku kogu saadikud on väga terased ja tublid ning kaitsevad rahva õigusi, milles on ka natuke tõetera sees. Kuid sellest ennastkiitvast jutust rohkem näitab see ELi elu juhtivate institutsioonide suutmatust omavahel koostööd teha. Nii et pole see elu Brüsselis Tallinna omast liiga erinev.

Minu jaoks on käesoleva kirjutuse mõte selles, et saaksin lugejate kaasamõtlemise abiga ise seisukoha võtta. Kuidas suhtute Teie SWIFT lepingusse? Oleksin väga huvitatud teada saama (näiteks pangandussektori käest) kas klienti peaks informeerima säärasest teenusega kaasnevast uuendusest? Siin tundub olevat poleemikat, mis keskendub kodanikuõigustele ja andmekaitsele.  Asjatundjad ja seisukoha omajad võiksid sellest mulle kirjutada aadressil indrek.tarand@europarl.europa.eu

Ette tänades!

Ja linke lisades:

SWIFT lepingu tekst:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0011:0016:ET:PDF


Euroopa Nõukogu otsus:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0009:0010:ET:PDF