"Maikräftis on apdeitina mingid kurjad loomad!"hüüdis laps vanaemale. "Mida?",- "Maikräft on Eedeniks muutunud, neid saab haamriga tappa!":) - postitatud: 22/01/2012 20:15:39
Ja kolmas osa siin...Vajalik saksa keele oskus!http://ec.europa.eu/avservices/player/streaming.cfm?type=ebsplus&sid=193802 - postitatud: 21/01/2012 01:27:39
Ainult asjatundjatele, kui neil on kannatust:) Aga siit saab veidi rohkem aimu mängu ilust kui Delfist:) http://t.co/1mO945vo - postitatud: 21/01/2012 00:31:09
TeemeÄra poisid-tüdrukud ka suures meedias. Tubli! http://t.co/FFoS9uj6 - postitatud: 06/01/2012 19:25:23
http://t.co/5muNC461 Vaat sihuke maiuspala ja glückliches Neu(AAA)jahr! - postitatud: 31/12/2011 03:29:51
Riigikogu kipub unustama,et ka üksikmehel peab olema õigus teha riigieelarveline DASA oma maailmavaate levitamiseks:) Teeme muudatuse kohe! - postitatud: 13/12/2011 12:41:18
http://t.co/IkO51BDA Good choice, I must say. - postitatud: 30/11/2011 18:39:35
Arhiiv
- veebruar 2012 (1)
- jaanuar 2012 (3)
- detsember 2011 (3)
- november 2011 (1)
- oktoober 2011 (2)
- september 2011 (1)
- august 2011 (4)
- juuli 2011 (3)
- juuni 2011 (4)
- mai 2011 (3)
- aprill 2011 (1)
- märts 2011 (5)
- veebruar 2011 (4)
- jaanuar 2011 (3)
- detsember 2010 (6)
- november 2010 (4)
- oktoober 2010 (9)
- september 2010 (65)
- august 2010 (6)
- juuli 2010 (4)
- juuni 2010 (4)
- mai 2010 (6)
- aprill 2010 (6)
- märts 2010 (6)
- veebruar 2010 (4)
- jaanuar 2010 (4)
- detsember 2009 (4)
- november 2009 (9)
- oktoober 2009 (5)
- september 2009 (9)
- august 2009 (2)
- juuli 2009 (7)
- juuni 2009 (7)
- mai 2009 (37)
- aprill 2009 (17)
Välis-ja julgeolekupoliitika Archive
Spitsbergeni leping
18. oktoobril esitles asepresident Diana Wallis raamatukest, mis küllap Eestilegi tähendust omab. Raamat käsitleb Spitsbergeni ehk Tervamägede Lepingu võimalikku ajakohastamist, sest Esimese Ilmasõja järel ilmavalgust näinud leping ei ole Arktikas…
“Kala hakkab mädanema peast, läbirääkimised sabast” (Euroopa vanasõna)
Et Island meie omariikluse taastamisele esimesena tunnustuse andis ja seeläbi ilmutas nii julgust kui ka Eesti edasikestmise tuumküsimuse mõistmist, siis võiksime meiegi huvi tunda Islandi jaoks ülioluliste küsimuse vastu. Selles…
Välisminister peab olema midagi enamat kui Maja valitseja
Kui huvi maailma välispoliitika vastu on väike, siis ei peaks tegelikult välisminister olema. Kuid just huvipuuduse ja väga kitsa vaatepilu kasutamisega maailma arengute jälgimisel, saab seletada äsja Eesti välispoliitikas juhtunut….
Arktika raport valmis
Euroopa Parlamendi viimasel Strasbourgis peetud täiskogul neljapäeval 20. jaanuaril sai läbi üks etapp ELi Arktika piirkonna poliitikaplaneerimises. Nimelt võeti vastu saksa parlamendisaadiku Michael Gahleri (EPP) resolutsioon ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika…
Hautala, Jäätteenmäki & Tarand: “Arktiliste põlisrahvaste keelte kaitse (eriti Venemaal) peab olema EL Arktika poliitika nurgakivi”
Hautala, Jäätteenmäki & Tarand: “Arktiliste põlisrahvaste keelte kaitse (eriti Venemaal) peab olema EL Arktika poliitika nurgakivi” – Arutelu EP välisasjade komisjonis 09.11.2010. Raport ise: link
Arktika nädal
Lähikuudel tuleb parlamendis arutlusele Arktika (nn High North) raport. Seal tuuakse ära, milline peaks olema Euroopa strateegia ja panus seni veel suhteliselt avastamata või õigemini rakendamata põhjapooluse arengule. Paraku pole Norra ja Island veel ELi liikmesriik, seega haare võib osutada natuke nõrgukeseks, kuid sellegi poolest on meil olemas erinevad organisatsioonid nagu Arktika Nõukogu, mis on põhiline nii-öelda platvorm, kus selle piirkonna teemasid ühiselt käsitletakse; EL on seal esialgu vaatleja rollis. Kuid lisaks on ka rahvusvaheline õigus, ÜRO Mereõiguse konventsioon (UNCLOS) ja muud lepped, millega seal esialgu talitada saab.
Islandi liitumine Euroopa Liiduga
Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.
Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)
Eestis on tuntud muret selle üle, kas ja millal hakkab Euroopa Liit ühel häälel Venemaaga kõnelema. Õnneks pole me selle murega üksi, sest mida aeg edasi, seda tänu viimaste aastate energiatarnimisega seotud probleemidele on ka Lääne-Euroopa riikide juhid hakanud mõistma, et sellise strateegilise partneriga nagu Venemaa võib asjaajamisel probleeme ette tulla. Energiatarnimine pole enam paraku business as usual…
Arktika
Arktika on tohutu ala, mis laiub enam kui kuuendikul maakera maismaamassiivist, üle kõigi 24 ajavööndi ja selle pindala on üle 30 miljoni ruutkilomeetri. Kuigi suur osa Arktikast on kuni 4 km sügavune ookean, leidub seal ühtlasi tohutuid maismaa-alasid. Arktika on tõeliselt ainulaadne, aga ka haavatav piirkond.
Keskkonnalane julgeolekuoht
Kliimamuutus on reaalselt aset leidev nähtus ja meie kõigi elu mõjutav protsess. Mille üle võib täna ehk veel vaielda, on selle mõju ulatus ja tagajärjed: kui palju temperatuur tõusta võib, mis kaasneb mereveetaseme tõusuga ja mida toovad kaasa magevee varude ja muude maavarade vähenemine.