Euroopa valimisseaduse reform Archive

  • Hetkeseisuga on olemas 13 Euroopa tasandi parteid ja 12 euro-dasa`t. Need kõik saavad eelarvest kokku 31 miljonit eurot, Euroopa Liidu eelarvest alampeatüki Parlament kuluridadelt. Paraku pole neil asutustel euroopalikku juriidilise isiku staatust, seda omavad üksnes liikmesparteid vastavas liikmesriigis. Euroopa Parlamendi poolt on juba pikki aastaid üritatud seda olukorda muuta, et Euroopa taseme partei oleks midagi enamat kui vaid Belgias registrisse kantud MTÜ (ja sellisena Belgia jurisdiktsiooni alla kuuluv).

    Euroopa parteide rahastamisest ja nende DASAdest

    Hetkeseisuga on olemas 13 Euroopa tasandi parteid ja 12 euro-dasa`t. Need kõik saavad eelarvest kokku 31 miljonit eurot, Euroopa Liidu eelarvest alampeatüki Parlament kuluridadelt. Paraku pole neil asutustel euroopalikku juriidilise isiku staatust, seda omavad üksnes liikmesparteid vastavas liikmesriigis. Euroopa Parlamendi poolt on juba pikki aastaid üritatud seda olukorda muuta, et Euroopa taseme partei oleks midagi enamat kui vaid Belgias registrisse kantud MTÜ (ja sellisena Belgia jurisdiktsiooni alla kuuluv).

    Continue Reading...

  • Eesti Maailmavaate sihtasutuse
mitmekülgsesse tegevusse mahub ka 2012. aasta Euroopa poliitilise
diskursuse ühe alusteksti tõlkimine eesti keelde.  Guy Verhofstadti ja
Daniel Cohn-Bendit`i "Euroopa Manifest" ilmus algselt 6 keeles ja meie
oma peaks olema siis 7. Euroopa Liidu keel, milles see ilmub.
Manifesti enda leiate siit lisaks allpool toodud vestlusele, autorite ja ajakirjanik Jean Quatremeri vahel. Lisatud on ka
valik viiteid vastukajadele teistes Euroopa Liidu riikides.
Eesti Maailmavaate Sihtasutus ei samasta ennast autorite käsitlusega,
küll aga loeb oma kohuseks eesti lugejat informeerida Euroopas
levivatest mõttearendustest, ideedest ja plaanidest. Head lugemist!
P.S. Kui kellelgi tekib lugemise käigu soov omi seisukohti neil
teemadel esitada, siis võib seda teha nii siinse veebilehe kaudu kui
ka kõikjal mujal vaba ajakirjanduse võimaluste piirides.

    Intervjuu Daniel Cohn-Bendit’i ja Guy Verhofstadt’iga

    Eesti Maailmavaate sihtasutuse mitmekülgsesse tegevusse mahub ka 2012. aasta Euroopa poliitilise diskursuse ühe alusteksti tõlkimine eesti keelde. Guy Verhofstadti ja Daniel Cohn-Bendit`i "Euroopa Manifest" ilmus algselt 6 keeles ja meie oma peaks olema siis 7. Euroopa Liidu keel, milles see ilmub. Manifesti enda leiate siit lisaks allpool toodud vestlusele, autorite ja ajakirjanik Jean Quatremeri vahel. Lisatud on ka valik viiteid vastukajadele teistes Euroopa Liidu riikides. Eesti Maailmavaate Sihtasutus ei samasta ennast autorite käsitlusega, küll aga loeb oma kohuseks eesti lugejat informeerida Euroopas levivatest mõttearendustest, ideedest ja plaanidest. Head lugemist! P.S. Kui kellelgi tekib lugemise käigu soov omi seisukohti neil teemadel esitada, siis võib seda teha nii siinse veebilehe kaudu kui ka kõikjal mujal vaba ajakirjanduse võimaluste piirides.

    Continue Reading...

  •   Eesti Euroopa Liikumine palus mult kommentaari Andrew Duffi (ALDE, UK) “Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti” (2009/2134(INI)) raporti kohta.     Küsimused: 1-...

    Veel vähekene Euroopa Parlamendi valimisreformi raportist

      Eesti Euroopa Liikumine palus mult kommentaari Andrew Duffi (ALDE, UK) “Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti” (2009/2134(INI)) raporti kohta.     Küsimused: 1-...

    Continue Reading...

  • ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

    Euroopa valimisseaduse reform

    ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

    Continue Reading...