Põhiseaduslikud väljakutsed Archive

  •   Eesti Euroopa Liikumine palus mult kommentaari Andrew Duffi (ALDE, UK) “Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti” (2009/2134(INI)) raporti kohta.     Küsimused: 1-...

    Veel vähekene Euroopa Parlamendi valimisreformi raportist

      Eesti Euroopa Liikumine palus mult kommentaari Andrew Duffi (ALDE, UK) “Ettepanek muuta Euroopa Parlamendi liikmete otsest ja üldist valimist käsitlevat 20. septembri 1976. aasta akti” (2009/2134(INI)) raporti kohta.     Küsimused: 1-…

  • Vastses Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, andes selle kodanikele vahetuma võimaluse osaleda liidu poliitika kujundamises. Alates lepingu jõustumisest 2009. aasta detsembris on ELi õigusaktide koostamise...

    Euroopa kodanikualgatus (ECI)

    Vastses Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, andes selle kodanikele vahetuma võimaluse osaleda liidu poliitika kujundamises. Alates lepingu jõustumisest 2009. aasta detsembris on ELi õigusaktide koostamise…

  • ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

    Euroopa valimisseaduse reform

    ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

  • Lissaboni lepingule kirjutasid 13. detsembril 2007. aastal alla 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Uutes põhimõtetes kokku leppides lähtusid riigipead ja valitsusjuhid poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest muutustest, kuid püüdsid samal ajal arvesse võtta ka kodanike lootusi ja ootusi. Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudetakse ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid ning kõige selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud.

    Lissaboni leping ja põhiseaduslikud väljakutsed

    Lissaboni lepingule kirjutasid 13. detsembril 2007. aastal alla 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Uutes põhimõtetes kokku leppides lähtusid riigipead ja valitsusjuhid poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest muutustest, kuid püüdsid samal ajal arvesse võtta ka kodanike lootusi ja ootusi. Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudetakse ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid ning kõige selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud.