Indrek Tarandi artiklid ja platvorm on lisatud! Telli artiklite ja uudiste voog oma brauserisse!
Kõvasti põnevat valimisnänni leite siit!
Kodulehele on lisandunud intervjuud!
Indrek Brüsselisse, Terminaator katusele!
Juhan Viidingu "No tere Juhan!" album täies mahus kuulatav ja alla laetav: link.
Andres Tarand hoiatas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda
Loodud 2009-Dec-06 08:12:58
Endine peaminister sotsiaaldemokraat Andres Tarand saatis erakonnakaaslastele kirja, milles hoiatas karjääriparteilisuse ning Putini parteile iseloomuliku stiili rakendamise eest Eesti poliitikas.
PüsilinkLisamaterjal:
Loodussäästliku imekummi direktiiv
Loodud 2009-Nov-30 02:11:43
Järjekordsel plenaaristungil võeti muude asjade hulgas vastu ka määrus autorehvide märgistamise kohta. Selle tagajärjel hakatakse Euroopas 2012.a novembrist liigitama ja märgistama müügiletulevaid autorehve arvestades nende kütusesäästlikkust, märghaardumist ja välist veeremismüra. Samalaadset klassifikatsioonisüsteemi kasutatakse juba kodumasinate, nt külmikute puhul. Euroopa konteksti arvestades on see määrus hämmastavalt lühikest aega sünnitusvaludes piinelnud - eelmise aasta novembris algatatud ettepanekust on kõigest 12 kuuga saanud umbes poole miljardi inimese elukvaliteeti mõjutav dokument.
Kuidas ja millal määrus eestlasi puudutab?
Tegemist on tootjate ja turustajate tööd puudutava määrusega, mis tarbijale tähendab lihtsalt seda, et 2012.aasta novembriks ilmuvad müügile uued ja paremad rehvid. Lisaks sellele on turustajad kohustatud tarbijaid informeerima uute rehvide kütusesäästlikkust, märghaardumisest ja välisest veeremismürast (detsibellides, loomulikult). Need "imekummid" hakkavad kandma ka säästuklassi märke. Roheline "A" klass on parim, punane "G" viletsaim.
Iga liikmesriik otsustab eraldi, kas ja kuidas soodustada loodussäästlike rehvide kasutamist. Alla "C" klassi rehvide kasutamist soodustada ei tohi, see oleks liiga madalakvaliteediline.
Iseenesest on tegemist väga normaalse ettepanekuga - lisakohustusi tarbijatele ju ei panda, parandatakse nende elukvaliteeti läbi elukeskkonna paremaks muutmise, Kaude kaitstakse ka Euroopa siseturgu, sest suurim asjassepuutuv kulutus oleks välismaistele, näiteks Hiina või Korea rehvitootjatele. Suuremas plaanis on tegemist Euroopaliku rohelise ideega vähendada turu sõltuvust kallitest ja ebausaldusväärsetest nafta baasil toodetud kaupadest ning vähendada energiatarbimist viiendikuga võrra võrreldes 1990.aastaga. Eesmärk tahetakse saavutada 2020. aastaks.
Eraldi kohtlemise on ära teeninud protekteeritud rehvid, professionaalsed maastikurehvid ning võidusõidurehvid. Loo muudabki kurioosseks tõik, et naelkumme määrus ei puuduta. Huvitav, kas detsibellimõõtmine käis nii suure müra puhul üle jõu või olid mõned Lõuna-Euroopa mehed sellise rehvi olemasolu unustanud?
Huvilised leiavad uue märgistuse juuresolevalt jooniselt. Nael kummi!
Speech at Plenary (23.XI 2009) concerning Vital Moreira`s report A7-0060/2009
Loodud 2009-Nov-24 02:11:08
Sõnavõtt plenaaristungil, mis lennuki hilinemise tõttu jäi ette kandmata, kuid siiski esitatud sai.
On behalf of the Greens and the European Free Alliance I want to voice our dissatisfaction with the so called simplified procedure for the Georgia and Armenia Macro Financial Aid files. Whereas the European Commission has in the past been quick in dealing with MFA's files, it is not the case this time. Hence the result is almost exclusion of the Parliament from the procedure. And I do absolutely hope that tonight`s debate will help the Commission to understand that things need to be changed for ever in that respect!
I wonder,Mr Kallas, could You please explain to us some of the reasons why the commission - which was aware about the fact that the first payment was already due before 2009 - is late with the procedure?
It has been argued in the Green group that we have to ensure that MFA is not going to be used for military purposes and I desire that as well. However, at the same time, right today the French aircraft carrier enters the harbour of St.Petersburg in order to seal the biggest arms trade with Russia by an EU member state. It is more than evident, that Russia is the main contributor to the reason why Georgia is in dire need of financial assistance. And to ask one side of the conflict to reduce its weaponry and with the other hand to sell ultra modern technology to the other side, will destabilize the strategic situation not only in the region of Black Sea, but will have serious consequences also in the Baltic region. Besides, it is by no means balanced and equal treatment of the conflicting sides, as the Tagliavini Report requires.
Although I am convinced that the countries in the European Neighbourhood are too important for the EU to leave their future in the hands of the International Monetary Fund only, the Greens have some doubts about the policy of the EU being too much linked with the IMF strategies for the concerned countries and a clearer EU mandate for use of assistance could be desireable. We have some experience with IMF orthodoxy, as Mr. Kallas may easily confirm. Indeed, the IMF advocated against Estonian successful currency reform in 1992.
These are the reasons, why the Group will not vote in favour of the resolution, but press abstention buttons.
With these Green and personal remarks I will conclude and thank You very much for your attention.
Tervikrepliik Ühtse Venemaa Eesti esindaja asjus
Loodud 2009-Nov-23 01:11:03
Twitter keskkond võimaldab lühikest repliiki, ERR palvel laiendan siis oma repliigi pikaks. Põhjaliku teemakäsitluse teen nädala lõpul ehk.
Väita, et Medvedjevi ja Putini nn. erimeelsused on midagi enamat kui etendus Euroopa ja USA "rahustamiseks", on kõige otsesem kaasabi selle komöödia lavastajatele Kremlis. Reaalselt ei toimu ju Venemaal demokraatlikku dialoogi! Mõelgem Garri Kasparovile, veel parem- meenutagem Anna Politkovskajat! Kus oli Medvedjev oma "kriitikaga" pärast neidsamu Venemaa valimisi? Kus oli ta Gruusia ründamise ajal? Mis üldse võimaldab väita, et Putin ja tema KGB päritoluga siloviki grupp on nüüd presidendi nn. kriitika pärast kabuhirmus? Ning otsekohe järgneb Savisaare suust ka Ühtse Venemaa ja Keskerakonna koostööleppe põhiprintsiibi kohusetundlik täitmine. Printsiip on, et Keskerakond katsugu igal võimalusel Eesti põhiseaduslikku korda rünnata ja alavääristada.
Miks, jumala nimel, peaks Eesti president rääkima valimisvõltsinguist?! Aga selleks, et Savisaar saaks koos oma Kremli semudega väita, et ennnäe, meil võltsitakse valimisi! Jääb mulje, et kui keegi peale Keskerakonna hääli saab, siis ainult võltsingute abil. Samas on igale Kremli soovidest sõltumatule Eesti kodanikule selge, et meie valimised vastavad igati Euroopa standarditele ja meie Valimiskomisjon on teenäitajaks mitte ainult valimiste puhtuse ja korrektsuse osas, vaid ka näiteks e-valimiste korraldamisel. Kuid see tõsiasi muidugi Savisaarele pähe ei mahu, sest tema pea on lihtsalt täidetud igatsusega Nõukogude Liidu moodi aegade taastamise järele.
Vt.lisaks:
PüsilinkLisamaterjal:
- DELFI: Tarand: kas Ilves peaks hakkama KGB käsilaseks?
- ERR: Tarand: Savisaar igatseb Nõukogude Liidu aegu
Sofi Oksanen ja Indrek Tarand Brüsselis
Loodud 2009-Nov-22 03:11:02
Sofi Oksase raamatu Puhastus tõlkimise puhul hollandi keelde toimus eelmisel neljapäeval Brüsselis Goethe Instituudis Soome Kultuuriinstituudi korraldusel kirjandusõhtu, kus Sofi Oksanen ja Indrek Tarand vestlesid ajaloost, kirjandusest ja elust.
Vaata lähemalt:
Püsilink
Lisamaterjal:
Juubelikohtumine, mis võis jääda viimaseks (Islandi ja EP delegatsioonide kohtumine 16.11.2009)
Loodud 2009-Nov-17 01:11:14
Harva on võimalik osaleda sündmuses, mis lõpetab olnu ja alustab uut ajastut. Kuid eile peetud Islandi Althingi ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide 20. kohtumine võib vabalt jääda viimaseks selles produktiivse koostöö sarjas. Sest vastu võeti ka ühine resolutsioon, mis kutsub üles looma Ühist Parlamendikomiteed (Joint Parliamentary Committee). See asendab siis delegatsioonide kohtumised... Eeldatavasti juba veebruariks 2010 saabki mõte teoks. Muidugi, eksisteerib võimalus, et kui läbirääkimiste lõppedes tulemus islandlaste poolt referendumil tagasi lükatakse, siis tuleb delegatsioonid taastada... Eks näis, kuidas kulgeks selline teoreetiliselt võimalik 21. kokkusaamine...
Karta on, et praegusest EP delegatsioonist mitte kõik ei pääse Ühiskomitee liikmeks, sest MEP-ide huvi Islandi vastu on kasvanud alates sealse valitsuse liitumistaotluse esitamisest tänavu suvel. Aga hoolimata roheliste fraktsiooni väiksusest, teen ikkagi katse sinna pääseda. Oleks ju nii vahva tervitada meie omariikluse taastamist esimesena tunnustanud rahvast Euroopa Liidu lävepakul:)
Kohtumisest enesest ei jaksa hetkel pikemalt kirjutada, sest pean minema võitlema naiste õiguste eest Euroopa tippametikohtade jagamisel. Lühidas telegrammstiilis niipalju:
Islandi esinduses oli kõikide parlamendierakondade esindajaid (Arni Sigurdsson, Valgerdur Bjarnadottir, Thorgerdur Gunnarsdottir, Sigmundur Gunnlaugson, Jonina Gudmundsdottir). EP 17 liikmelisest delegatsioonist osales 11 liiget, sealhulgas EP üks asepresidentidest Diana Wallis. Kohal viibisid ka Islandi välisminister Össur Skarphedinsson ja Olli Rehn (hetkel veel ikka laienemisvolinik) ning Petra Lärke Rootsi eesistuja poolelt.
Kesksed teemad olid:
1. Kuidas Islandil tajutakse ICESAVE arvete probleemi, milles Hollandil ja Suurbritannial ja ka Saksamaal on tugevad seisukohad.
2. Kui kaua võivad kesta läbirääkimised (mis õigupoolest pole veel alanudki, sest alles saabusid Islandi vastused Komisjoni 2500 küsimusest koosnevale küsimustikule), tunnustades tõsiasja et EEA (European Economic Area) ja Schengeni liikmena on Islandil ca 2/3 seadusandlusest niikuinii n.ö. aquis communautaire...:)
3. Kas Lissaboni Lepingut tuntakse ja kas see on ka teemaks liitumiseelses diskussioonis. Dominant on mõistagi kalanduspoliitika. Muide, minister Skarphedinsson on ise ka hariduselt merebioloog...
4. Referendum liitumise üle korraldatakse kindlasti, sest rahvas ei mõistaks kui nii tähtsa küsimuse otsustaksid nende nimel valitud esindajad.
Üldiselt oli esmakordne kogemus delegatsioonitööga kokkupuutumisel meeldiv. Võimalik, et seda ennekõike just islandlaste poolt kaasatulnud avatud ja rõõmsameelse õhkkonna pärast.
Islandi - Euroopa Liidu delegatsioonide 20. kohtumine esmaspäeval Brüsselis
Loodud 2009-Nov-13 11:11:20
FIRST EP SPEAKERS
- Opening of the 20th EU-Iceland Interparliamentary Meeting by
- Mr Pat the Cope Gallagher, chair of the delegation of the European Parliament and
- Mr Árni Thór Sigurdsson, chair of the delegation of the Althingi Foreign Affairs Committee.
- Adoption of the draft agenda.
- Iceland's application for EU Membership - Future relations between Iceland and the European Union.
Statements by- Mr Össur Skarphéðinsson, Minister of Foreign Affairs, Iceland;
- Mr Olli Rehn, Commissioner, European Commission;
- Ms Petra Lärke, Counsellor,Chair of the Council Working Group on Enlargement and Countries Negotiating Accession, the Swedish Presidency;
- EP speaker: Mr Cristian Dan Preda, Rapporteur of the Foreign Affairs Committee followed by an exchange of views.
- Future parliamentary relations between the Althingi and the European Parliament.
- Exchange of views.
- The Lisbon Treaty and the enhanced role of the European Parliament and the EU national parliaments.
- EP speaker: Mr Indrek Tarand.
- Exchange of views.
- Any other business.
- Date and place of next meeting.
Komiteedest
Loodud 2009-Nov-08 06:11:43
Komiteede Nädal 9.-12. Novembril 2009
Algaval nädalal on Eesti esindajatel (nagu ka kõikidel teistel) ette nähtud töö komiteedes, mida eesti keeles ilmselt Riigikogu eeskujul komisjonideks kutsutakse. Kui me sõnastikust vaatame, näeme, et tegelikult pole asja sisus erilist vahet, kuid mulle jääb hämaraks, kes ja miks sellise tõlke kunagi teinud on.
Nagu me juba kõik teame, on Euroopa Parlamendis 20 komiteed ja paar alamkomiteed. Eesti esindajad kuuluvad nendesse järgmiselt:
KELAM: Väliskomitee
OJULAND: Väliskomitee
OVIIR: Tööhõive ja Sotsiaalkomitee ning Naiste Õiguste jne Komitee
PADAR: Majandus ja Rahanduskomitee
SAVISAAR: Transpordi ja Turismi komitee
TARAND: Põhiseaduskomitee
Väliskomitees on teisipäeval rohkem nagu ülikooli loengus. Esinevad mitmed dignitaarid ja neile saab ka mõned küsimused esitada. Mina olen selles komitees asendusliige ja mul pole kohustust täisliikmete olemasolu korral sääl kohal olla. Kuid kindlasti, kauaaegse kurdi iseseisvuse pooldajana (sest miks nii suurel rahval ei peaks olema enesemääramise õigust?) lähen kuulama MASSOUD BARZANI esinemist. Härra Barzani on teatavasti Kurdi Autonoomse Valitsuse juht Iraagis. Aga FYROM-i ehk Makedoonia välisministri Antonio Milososki jutu jätan ilmselt vahele. Sest muidu tekiks kiusatus Kreeka kolleegidelt küsida, et miks nemad ikkagi on riigi Makedooniaks nimetamisele nii jäägitult vastu ning miks ometi ei ilmuta nad vähimalgi määral suuremeelsust makedoonlaste suhtes. Muidugi, ma tean ka vastuseid ette, ent ikkagi nagu veidi piinlik on selline väitlus ja väiklus, mis väitlusega kaasneb. Ilmselt ei paku erilist huvi ka Hugues MINGARELLI esinemine, kes Euroopa Komisjoni direktoraadi asedirektorina räägib edusammudest Valgevenega koostööleppe sõlmimisel.
Väliskomitees on ka roheliste grupi liikme Franziska Brantneri eelnõu paranduste arutamine ning palju muudki, millega huviline võib iseseisvalt EP kodulehel tutvuda.
Esmaspäeval vestlevad MEPidega Arengukomitees (DEVE) Philippe MAYSTADT (Euroopa Investeerimispanga president) ja Jacques DIOUF (Rahvusvahelise Toiduorganisatsiooni FAO peadirektor).
Majanduskomitees võetakse ette ühtse käibemaksu ideed Bullman`i raporti valguses. Samuti kuulatakse Euroopa Keskpanga aastaaruannet. Nii et IVARI PADAR asub nende arutelude keskel… Kui ta jaksab, saab ta ka osaleda asendusliikmena ITRE istungil, kus kuulatakse eksperte gaasitarnete turvalisuse teemadel. Majanduskomitees võib asendusliikmena olla ka Siiri Oviir, sest tema põhikomiteel istungit pole ette nähtud.
VILJA SAVISAARE komiteesse tuleb esinema keegi Komisjonist ja teemaks on reisijate kaebused lennufirmade peale. Et ei maksta lennu ärajäämisel või hilinemisel hüvitust. Veel kõneletakse vedelike kontrollimisest lennujaamades reisijate käsipagasis. See on väga oluline, peaks talle mainima, et mul just võeti hiljuti hambapasta ära…;) Ka võivad kõne alla tulla liikumispuudega inimeste õigused ühistranspordis. Kuid kõige olulisem on ehk ühise transpordipoliitika 3. Valge paber, millega kaasneb ka härra Groschi raport.
Kultuurikomitee ees esineb hiljuti volinikuks tõusnud ja ilmselt ka uues Komisjonis mingil ametipostil jätkav Maros SEFCOVIC. Loomulikult vaadatakse ka kolme filmi, mis kandideerivad LUX auhinnale, sest kuidas sa ikka hääletad, kui pole näinudJ
Eelarve ja Kontrollikomitees esineb Kersti Kaljulaiu ülemus Vitor Manuel da SilvaCaldeira rääkides 2008 aasta rahakasutusest ning oma kohalolekuga austab istungit ka Siim KALLAS.
Tervelt 9 komiteed eeloleval nädalal ei kogune. Pole ilmselt vajadust. Või siis on juhtunud nagu väliskomitee alamkomitees (SEDE) eelmisel nädalal juhtus, et tähtis esineja ei saa tulla mingil põhjusel. Muide, meie alamkomitees oli see pisut pikantnegi juhtum, et kohale ei saanud tulla kindral MORILLON. Iroonia peitus selles, et ta ei saanud tulla mitte millegi muu kui Prantsuse ja Belgia raudteelaste streigi tõttu…
Minu jaoks on oluline LIBE JURI AFCO ühiskoosolek, kus arutatakse Stockholmi Programmiga seonduvat ja teiste seas on teinud oma parandusettepanekud ka Tatjana Ždanoka. Neist 2 on suhteliselt normaalsed, kuid kolmanda asjus peaksin temalt aru pärima…
Selline on kava. Kuid et inimene vaid mõtleb ja Jumal juhib, siis eks anname teada, mis tegelikult ka juhtus.
Piraadid ja rohelised saavutasid netivabaduse
Loodud 2009-Nov-05 09:11:19
Eile öötundideni kestnud pingelises lepitusvaidluses arutasid Euroopa
Parlament, Euroopa Komisjon ja Ministrite Nõukogu kas anda
eurooplastele õigus netist faile, sh ka muusikat ja filme alla
laadida. EPi delegatsioon, mis koosnes rohelistest ja Rootsi
piraadiparteist, eesotsas Christian Engströmiga, leppis Nõukoguga
kokku nn Telecom package'is. Selle järgi suudab Euroopa tulevikus
vältida Prantsusmaa ettepanekut karistada pahaaimamatuid
netikasutajaid.
Selle üle saab ainult hea meel olla, et me oleme koos rootsi kolleegiga
saavutanud suurema internetivabaduse õiguste kaitsmise. Uue versiooni
järgi lähtutakse internetiühenduse tagamisel kasutajate
fundamentaalsete õiguste ning tavakodanike vabaduste kaitsest, mis
välistab allalaadijate ebaproportsionaalse karistamise.
Rootsi mepi Engströmiga seni tehtud koostööd kahetseda ei saa, oleme
jällegi sammu liberaalsema ja demokraatlikuma internetiajastu suunas
astunud. Tema enda sõnul poleks ta ise ealeski millegi sellise
saavutamist uskunud.
Lisamaterjal:
Soome eurosaadik valiti aasta parimaks
Loodud 2009-Nov-04 11:11:54
Eile kuulutas Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek välja sel aastal kõige tublimat tööd teinud rahvaesindaja. Sel korral pälvi "Aasta MEPi" tiitliga Eija-Riitta Korhola, kes kuulub Euroopa Rahvapartei ehk kristlike demokraatide fraktsiooni.
Mul on siiralt hea meel meie hõimukaaslase tunnustamise pärast. Nagu näha, ei pea võitja olema mõne suurriigi esindaja. Ka kaugelt põhjamaalt tulnud soomeugrilased saavad siin välja paista. Ja ega ta meist väga erinevat asja ka ei aja. Näiteks tema kodulehelt www.korhola.comsaab iga vennasrahva keelt tundev huviline lugeda, et üks Korhola prioriteete on kaitsta Läänemerd süveneva reostuse eest.
Aasta parimate valimise üritust korraldab The Parliament Magazine ning see oli järjekorras juba neljas. Tegemist on olulise tunnustusega eurosaadiku ehk MEPi (Member of Parliament) tööle.Auhindu antakse 12 erinevas kategoorias: põllumajandus, kultuur ja haridus, areng, majandus, tööhõive ja sotsiaalküsimused, energia, keskkond, tervishoid, justiits- ja kodanikuküsimused, teadus, kaubandus ja transport.
Ise oma kandidatuuri üles seada ei saa, seda teevad erinevad Euroopa assotsiatsioonid ning huvigrupid, kel on parlamendiga tihedam koostöö. Kui näiteks inimõiguste või keskkonnaga töötav suurem institutsioon tunneb, et üks MEP - või eestikeeli mepp - on nende alal head tööd teinud, kaitstes sõnavabadust või looduse alalhoidmist, esitatakse ta kandidaadiks.
Võimalikke auhinnasaajaid saab üles seada igal aastal 4.maist 31.juulini. Seejärel toimub 23. septembrist 16.oktoobrini hääletus. Selle nimel käib mitu kuud niivõrd tõsine meili-, helistamise, plakatite kleepimise ja muu lobitöö, et see annab kindlasti ühe korraliku võistluse mõõdu välja.
Nali naljaks, kohalikus elus on tegemist hinnatud tunnustusega, mille jaoks on lisaks enesereklaamile vaja ka sisu, millega end reklaamida. Tõsiseltvõetavatel kanditaatidel peab olema võistlustulle astumiseks ette näidata asjakohane resümee. Kuna kandidatuur seatakse üles parlamendist väljaspool, on tegemist demokraatliku ning ausa tunnustusega mepi tööle.
Vaata lähemalt: http://prokarelia.net
Sahharovi Mõttevabaduse Auhind
Loodud 2009-Oct-26 11:10:43
Oli 21. kord anda välja Sahharovi auhind. Murrangulise 1989. aasta juubel - ikkagi 20 aastat tagasi murti maha Raudne Eesriie. Minu hinnangul oleks just siin olnud Eesti šanss... Paraku oli minu hinnang ekslik või liiga optimistlik. Ahjaa, loomulikult pidasin ma nominendina silmas Lagle Parekit, omal ajal Sahharoviga koos töötanud inimest ning tänini inimõigusi ja mõttevabadust edendavat autoriteetset isikut.
Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt saab kandidaate komisjonidele - Väliskomisjon (AFET) ja Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) - arutamiseks esitada iga fraktsioon või siis vähemalt 40 liikmest koosnev MEP-ide grupp. Mulle tundus võimalikuna kaks stsenaariumi:
1. Iga Eesti MEP kogub 6 allkirja ning 36+6 eestlast ongi vajalik arv käes.
2. Roheliste fraktsioon leiab võimaluse Eesti inimõiguslase esitamiseks.
Saatsin selleteemalise kirja augusti lõpus ka kõikidele eestlastele ja sain operatiivse vastuse Tunne Kelamilt, kes tõdes, et aega tarviliku taustaselgituse jaoks on liiga vähe. Vaatamata mõtte õigsusele. Suuliselt kommenteerisid oma seisukohti ka Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir. Igaühel olid omad kahtlused, ehkki päris maha ei teinud minu esitet kandidaati ükski. Nii langes ära variant number üks. Kuid ma poleks mina ise kui ma jätnuksin teise võimaluse proovimata.
20. oktoobril
Loodud 2009-Oct-20 03:10:19
Pisikese kokkuvôttena tänase päeva esimesest poolest märgin, et toimus 23 hääletust. Nii näiteks loobuti lühiajalise viisa vastastikusest nôudmisest Euroopa Liidu ja järgmiste (enamasti Euroopa suurvôimudega ajalooliselt seotud) riikide suhtes. Malta MEP Bussutil oli ette pannud lihtsustada viisanôudeid Mauritiusega. See on mulle väga meeltmööda, omal ajal sai nendega diplomaatilisi suhteidki seatud... Siis Seišelli saared, Barbados, Barbuda ja Antigua, Bahama ning Saint Kitts ja Nevis. Pean tunnistama, et viimasest pole mul erilist aimu ja ilma maailmakaardile pilku heitmata ei teaks ma isegi öelda kus nad paiknevad. Ja kes oli Kitt vôi Kitts:) Aga ma uurin ôhtul välja...
Seejärel oli tublilt ja tulemuslikult ettepanekuid teinud raportöör Geringer de Odenberg, kelle 6 ettepanekut käsitlesid sedavôrd eripalgelisi teemasid nagu "Tööliste kaitsmisest asbesti eest", "Veterinaarkontroll Ühenduste territooriumile sisenevatele loomadele", "Audiovisuaalse meedia teenused", "Appliances burning gaseous fuels", "Loomade tervishoid - linnukasvatus ja munad", "Pure-bred breeding animals of bovine species"...
Kahes eelarvet puudutavas hääletuses otsustati anda raha Itaalia maavärina tagajärgede likvideerimiseks ning 3/5 enamushääli nôudvas otsuses ka Euroopa Globaalse Kohanemisfondi kaudu tekstiilitööstuse strukturaalsete raskuste ületamiseks liikmesriikides. Ei oska arvata, kas Eesti ka selle alla mahub vôi kas oleme selleks soovi avaldanud.
Viimaks oli ettepanek säilitada Poola MEP Siwiec`i saadikupuutumatus, mis samuti valdava enamusega läbi läks. Millega antud küsimus seotud on, tuleb poolakate käest ja ametlikest dokumentidest uurida.
Muidugi, lisaks oli ka Euroopa-Läänemere intergrupp koos Rootsi minister Malmströmiga. Ning intensiivsed parandusettepanekutekoosolekud Elmar Brok`i raporti "Euroopa välisteenistusest" kohta.
Nüüd, lôunatunnil avavad rohelised jääst majakese, et osutada kliimamuutuste kokkuleppe tarvidusele ning samal ajal teevad Ungari parempoolsed Budapesti 1956. aasta mälestuseks tillukese ürituse...
So far so good! Jälgigem mängu.
Teistsugune valimisennustus
Loodud 2009-Oct-12 06:10:48
Läksin hommikul Eesti Posti kontorisse, et kätte saada üks saadetis. Uksel tervitas mind järjekorranumbreid andev masin. Nupulevajutus andis tulemuseks numbri 115. Alla oli kirjutatud – well done grupp! Well done, tõepoolest – oli ju mu number eurovalimistel 115!
Tegin kiire pistelise kontrolli, kes nüüd võistlevad selle sümpaatse numbri all kohtadele kohalikes volikogudes. Valisin kohtadeks Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Valga, Viljandi, Haapsalu, Kuressaare, Võru ja Narva-Jõesuu.
Tulemuseks on, et 30% häältest läheb sotsiaaldemokraatlikule erakonnale, sest kolm üks-üks-viit kerkis nende seast. Erko Vaks Tallinnas, Zoja Nikandrova Võrus ja Daniel Maslov Narvas. Reformierakonnast pärineb kaks kandidaati – Karel Möll (kas hääldada palataliseeritult või mitte?) Haapsalus ning Mati Jürisson Viljandis. Väga hea, sest Haapsalu reformerid on alati peajagu üle Tartu grupeeringust. Tartus, muide, läheb tulle minu ammune kamraad juba 1989. aastal valitud linnavolikogust – Tõnu Oja. Seega ka rohelised skoorivad! Pärnu on IRL-i päralt, sest seal kandideerib 115 all Marika Laidna. Ning päris ilma ei jää ka Keskerakond – piirilinnas Valgas on 115 Milvi Karuse. Ma küll ei tea, miks ta sellesse erakonda astunud on, aga ju siis on.
Tähelepanuks ka see, et valimisliitude seis pole samuti üldse kurb – Narva Jõesuus on 115 Irina Kochunova valimisliidust “Lemmiklinn...”
Niisiis – kui keegi viitsib kõik valimisringkonnad selle meetodiga läbi kammida, saate üsna olulise pildi võimalikest valimistulemustest. Meetod pole üldse vähem esinduslik kui seda on meieni paisatud ennustused senini olnud! :)
Päikest! Ja palun osalege valimistel. Teist sellist võimalust annab ju tükk aega oodata.
EP istungil räägiti ajakirjandusvabadusest ja Keskerakonnast
Loodud 2009-Oct-08 02:10:11
Tänasel Brüsselis toimuval Euroopa Parlamendi plenaaristungil arutleti pressivabaduse üle, keskendudes murettekitavatele trendidele meedia kontrollimise osas. Selle valdkonna suurim ohver on praegusel hetkel Itaalia, kus teatavasti on Silvio Berlusconi juhitud valitsuse kontrolli all valdav enamus meediast, eriti televisioonist. On ilmne, et sellise suundumusega võidakse vägagi kiiresti hakata piirama sõna- ja trükivabadust mitte ainult Itaalias, vaid ka kogu Euroopas. Ühe asjakohase näitena tõi Indrek Tarand välja Tallinnas toimuva Keskerakonna võimupositsiooni kuritarvitamise meedia vallas. Ajakirjandusvabadust kogu maailmas monitooriv ühendus Reporters Without Borders koostab igal aastal tabeli, mis reastab riigid pressivabaduse indeksi alusel. 2008.a koostatud tabelis asub Itaalia pressivabaduselt 44. kohal, eelmisel aastal oldi aga 35. kohal. Olukord on seega muutumas aasta aastalt halvemaks ning seda mitte ainult Itaalia jaoks. Eesti on eelmisel aastal koostatud tabeli järgi 4. kohal, olles langenud ühe pügala võrra. See annab tunnistust kahest faktist. Esiteks, pole Eestis ajakirjandus sugugi nii kallutatud nagu Keskerakond dramaatiliselt väidab. Teiseks, ajakirjandusvabadust on Eesti Vabariigis kindlasti piisavalt, et Keskerakonnal pole mingit õigustust maksumaksja raha eest partokraatliku munitsipaalmeedia ülalpidamisele. Lisatud sõnavõtt plenaaril.
Kuidas näeb välja Indrek Tarandi päev Brüsselis?
Loodud 2009-Oct-05 10:10:48
Püsilink
Schengen ja Reformierakond
Loodud 2009-Sep-27 03:09:31
On mõnevõrra sümboolnegi, et liberaalsusest jutlustava, kuid sedasama liberaalsust mitte praktiseeriva Reformierakonna kirstunaelaks on kujunenud vaba liikumist edendav Schengeni leping. Aastapäevad tagasi nõudis toonane Riigikogu juhatuse liige välisminister Paedalt käredal häälel ja karmilt meetmete rakendamist Küprose vastu. Sest viimane ei lubanud riiki Tartus pallinud spordimees Tsintsadzet. Kui ilmnes, et Küpros polnudki veel Schengeni aquis`d omaks võtnud, siis aeti võhiklikkus kiiresti nõunik Aarne Veedla süüks, kes püüdliku parteilasena raputaski tuha endale kraevahele.
Kuid ilmselt on Reformierakonnas arusaam, et Schengeni leping (nagu paljud muudki rahvusvahelised lepped) on justkui miski smokescreen, mille varjus üksteisele peale hüpates saavad ministrid kehtestada erandeid üldiste printsiipide suhtes. Sest mis muud see Markovi kaasus ikka on, kui soov salaja reegleid rikkuda. Ning taas on põhjendused segasevõitu, et mitte öelda musta valgeks pesta üritavad.
Välisminister Paeda puhul on asi ilmselge – minister valetas. „Üks Euroopa Komisjoni kõrge esindaja!” kõlas tema vastus küsimusele, kas ta võiks nimetada mõnd survestajat. Nii välisministeerium kui ka Euroopa Komisjon on oma pressiesindajate vahendusel kinnitanud vastupidist. Mitu korda peaks sellist asja andeks andma, on muidugi meie rahvaesindajate kollektiivne otsus. Aga ignoreerida sellist asja ei võiks Riigikogu siiski mitte.
Justiitsminister Langi puhul on lugu teisiti. Teda peaksime käsitlema heausksena. Kui kolleeg ja erakonnakaaslane ikka helistab ja palub kiiresti „üks väike asi korda ajada”, siis pole ju põhjust arvata, et helistaja valetab. Pealegi on rahustava asjaoluna dokumendipakile kantud ka tempel, mis garanteeriks justkui asja võimaliku avalikukstuleku alles 75 aasta pärast, mil Rein Lang on 127 ja Urmas Paet 110 aastane... Siinkohal pole ehk sünnis meenutada, et just salajaste dokumentidega on Reformierakonnal soliidseid äpardumiskogemusi küllaga. Nii sünnibki tegu. Ja Markov võetakse plõksti mustast nimekirjast välja. On juriidilise väitluse objektiks, et kas rohkem süüdi on teo tegija (Lang) või teole ässitaja (Paet). Eesti kõnekäänd õpetab lapsigi küsimusega „Aga kui ta oleks käskinud sul pea ahju pista, kas oleksid pistnud?” Teisisõnu, nii kahju kui ka poleks, iga konkreetse teo (allkirja) eest vastutab selle toimepanija. Ning teole ässitaja võib enda kaitseks kasutada väiteid, et „ah, ma tegin ju nalja, ega`s ma arvanud, et see kohe tegema hakkab” jne. Kuid ta ei pea väitma, et tegutses surve all ehk mitte täiesti vabana. Kui Sigmund Freud suutis survealuseski olukorras iseendaks jääda ja gestaapolasi ninapidi vedada, siis oleks ka välisminister pidanud leidma olukorrast teistsuguse väljapääsu. Kuid nüüd ilmneb, et survet polnudki.
Milles siis asi, härrased?
Lõpetuseks Reformierakonna kaitsepositsioonist:
1. Tegu olla valimiseelse poriheitmisega ja välispoliitiliste huvide ohvrikstoomisega.
2. Markovi süü polevat tõestatud ja Eesti olevat sundolukorras.
Kohalike valimiste toimumine oli teada asjaolu ka sel hetkel kui Markovi kohta otsus vormistati. Reformierakond oleks ju võinud oma eduka ja liberaalse otsuse kohta juba siis pressiteate teha ning tänaseks poleks probleemi enam ammu päevakorras. Markov tõestas oma süü iseenda avaldusega. Vastupidist tõestada oleks tarvis tal endal, mitte Eesti Vabariigil. Sundolukord oleks ehk tekkinud siis, kui tõepoolest „Euroopa Komisjoni kõrge esindaja” oleks mingite sanktsioonide ähvardusel nõudnud mingeid otsuseid. Aga neid ju ei nõutud. Või ikka nõuti, nagu väidab välisminister? Iroonia tipneb aga seekord hoopis Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Henrik Hololei avalduses: „Ma küll ei tea, et keegi oleks survet avaldanud, aga kui Urmas Paet ütleb, et avaldati, siis ma usun teda! Pealegi, koridorivestlused on palju olulisemad kui ametlikud jutuajamised!” Kas Hololei teab tõesti midagi, mida Eesti Välisministeerium ja volinik Jacques Barrot ei tea? Ja Paet peab käituma Veedla kombel?
Ja-jah! Kabinetivaikus, tagatoad, koridorivestlused ning saladiplomaatia on ikka ja jälle olulisemad kui kirjapandud protseduurireeglid ning kodanikkonna õigus valitsejailt adekvaatset infot saada.
PüsilinkHääletused EP-s kolmapäeval ja neljapäeval
Loodud 2009-Sep-17 06:09:40
Vaatasin läbi ettepanekud resolutsioonide kohta, mida kolmapäeval ja neljapäeval hääletatakse.
- Muhammad Al Hassani juhtum. See Süüria jurist ja inimõiguslane on arreteeritud süüdistusega „deklaratsioonid rahvustunde nõrgestamiseks ja valeinfo levitamine rahva nõrgendamiseks“ Nõutakse tema otsekohest vabastamist.
- Jevgeni Zhovtis`e juhtum. Kasahstanis on pandud vangi see mees, süüdistusega, et ta sõitis autoga jalakäijale otsa. Koguni neljaks aastaks. Aga ta on väljapaistev inimõiguste eest seisja selles riigis. Ja kuna Kasahstan saab otsekohe OSCE eesistujariigiks, siis peavad võimud seal parandama oma inimõiguste austamist enne nimetatud rolli vastuvõtmist. Ei taheta kahtluse alla seada kohtu sõltumatust, ent osutatakse uurimise ja kohtumõistmise vigadele.
- Resolutsioon looduskatastroofidest Lõuna-Euroopas. Käsitleb metsatulekahjude probleemi. Viimase 10 aastaga on selles piirkonnas hävinenud 400 tuhat hektarit metsa, sestap avaldatakse kaastunnet kannatanutele. Nõutakse Komisjonilt strateegiat selliste õnnetustega võitlemiseks. Soovitakse, et kannatanuid abistataks... kuid ka – süütajatele karmimat karistust, eriti neile, kes põlenud maadel kinnisvara arendama hakkavad ning et liikmesriigid kohustuksid neid põlenud alasid taasmetsastama. (Siin on väike vaidlus sõnastustes rohelised tahavad spetsiifiliselt kinnisvara-arendust keelata, rahvapartei aga seisab teistsuguse sõnastuse eest.)
- Piimatootmise kriisi kohta. 20 lk ja tekst viiteid eelnevale täis. Pean Padari käest küsima, mis asja täpselt aetakse.
- SWIFT andmete kasutamisest USA luureteenistuste poolt Komisjoni poolt sõlmitud ajutise leppe alusel. Leping on salajane ja kartus on, et Euroopa kodanike isikuandmed pole küllaldaselt kaitstud. Pean pangast küsima, mida see tegelikult tähendab.
- Leedu seaduse vastuoludest sõnavabaduse ja inimõigustega. Arvatakse, et see seadus on vastuolus ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga ning ka Euroopa inimõiguste hartaga ning nõutakse Rootsilt kui eesistujalt et tegutsetaks selle seaduse kallal veel enne kui ta hakkaks kehtima. Otse loomulikult on EPP-l oma ettepanekud sõnastuse suhtes. Moraal selles, et seadusi vastu võttes peab ka Riigikogu olema ülimalt tähelepanelik nendega kaasneva võimaliku fookuse suhtes.
- Inimõiguste kaitsjate tapmisest Venemaal. Soovitakse, et Komisjon jälgiks, et Venemaal viidaks läbi korrektne ja sõltumatu uurimine nende mõrvade osas ning et Venemaa ratifitseeriks Euroopa Inimõiguste Kohtu lisaprotokolli nr. 14.
Aga need on ainult osake päevakorrast.
Püsilink
15.september 2009
Loodud 2009-Sep-15 11:09:36
Täna on selline päev, et mu postkast on ummistet mingite itaallaste poolt käivitatud kampaaniameilidest. Nad nôuavad, et täidetaks Nôukogu otsust 76/787/ECSC (20.09.1976), mis räägib EP valimiste üldisusest, ühetaolisusest jne ning peab välistama, et kriminaalkorras karistatud isikud ei osutuks valituks Euroopa Parlamenti. Itaallasi häirivad MEP-id Aldo Patriciello (EPP), Mario Borghezio (EFD) ja Vito Bonsignore (EPP), kuid ka Nick Griffin (sôltumatu), sest neid on erinevate süütegude eest (altkäemaksud, vôôraviha ning vägivald) kohtulikult karistatud.
Tundmata täpselt süüasju, ei saa ma seisukohta vôtta. Samuti peaks mône targa juristi käest konsultatsiooni paluma, et kuidas oleks ôige filosoofia - et kui karistus on kantud, kas siis ei peaks inimesel jälle kôik ôigused tagasi olema?
Igatahes nende ridade kirjutamise ajal on saabunud lisaks 13-le veel 5 samateemalist meili.
Aga nüüd intergruppidest!
Neid saab kodukorrakohaselt ellu kutsuda siis, kui vähemalt kolme fraktsiooni esindajad selleks algatust ilmutavad. Igal fraktsioonil on suurusest sôltuvalt kindel hulk allkirjaôigust. Sotsidel ja konservatiividel 21, rohelistel 8, liberaalidel 10. Et asi päris käest ära ei lendaks. Peasekretärid arutavad siis oma koosolekul laekunud ettepanekuid ja teevad lôpliku valiku. Hetkel on ette pandud moodustada 24 intergruppi. Mis NB!ei ole parlamendi ametlikud tööorganid, vaid sellised mitteametliku suhtluse vormid. Selle aasta nimekiri on järgmine (minu vabas tôlkes, sest ametlikku pole veel):
* Perekond ja lastekaitse
* Keskmised ja väikeettevôtted
* Puuetega inimesed
* Kalastamine; jaht ja looduskaitse
* Bioeetika
* Turism
* Vananemine
* Läänemeri-Euroopa (kaasaarvatud Kaliningrad)
* Film ja audiovisuaalide poliitika
* Loomade heaolu
* Sotsiaalne majandus
* Traditsioonilised rahvusvähemused ja regionaalsed keeled
* Mitmekesisus ja anti-rassism
* Euroopa föderalistid/ Euroopa Konstitutsioon
* Ametiühingute koordineerimine
* Press
* Homo- ja lesbiôigused
* Globaliseerumine
* Rahualgatused
* Vitikultuur (viinamarjakasvatus)
* Neljanda Maailma Komitee
* Tiibet
* Kosmos
* Elamuehitus
Nagu näha - seinast seina ja igaühele oma. Meid huvitab, et teist korda tekiks Läänemere Grupp, mille algatuskoosolek kohe Tunne Kelami juhtimisel ees ootab. Kui soomlased ei esita oma kandidaati, siis on Kelamil vôimalus saada ka selle intergrupi esimeheks vôi presidendiks, nagu siin kombeks hüüda on. Iseenesest oleks ka intergrupi juhtimine Eestile nähtavust juurde andev, kuigi see sisaldab ka muidugi ränka tööd, sest asi ei piirdu pelgalt välispoliitikaga, vaid on juuripidi seotud Poola pôllumajandusreformi ja kes teab veel millega. Igatahes mina astun selle grupi liikmeks ja toetan vôimalusel omakandimeest selle etteotsa. Lisaks uurin, mida tehakse môistagi föderalistide grupis (sest seda läheb mul paratamatult oma komisjonitöös tarvis) ning miks mitte ka Tiibet? Kui juba kommunistidega rinda pista, siis miks vaid kodukamaral? Ikka globaalselt!
Lisaks on lôunatunnil ka Eesti rühma koosolek, kus kuulame Eesti valitsuse positsioone kliimakokkuleppe osas ning korraldame tehniliselt Eesti rühma koostööd eelolevaks viieks aastaks.
Ja last but not least - palju õnne, väike Helmi!
Täna on selline päev, et mu postkast on ummistet mingite itaallaste poolt käivitatud kampaaniameilidest. Nad nôuavad, et täidetaks Nôukogu otsust 76/787/ECSC (20.09.1976), mis räägib EP valimiste üldisusest, ühetaolisusest jne ning peab välistama, et kriminaalkorras karistatud isikud ei osutuks valituks Euroopa Parlamenti. Itaallasi häirivad MEP-id Aldo Patriciello (EPP), Mario Borghezio (EFD) ja Vito Bonsignore (EPP), kuid ka Nick Griffin (sôltumatu), sest neid on erinevate süütegude eest (altkäemaksud, vôôraviha ning vägivald) kohtulikult karistatud.
Tundmata täpselt süüasju, ei saa ma seisukohta vôtta. Samuti peaks mône targa juristi käest konsultatsiooni paluma, et kuidas oleks ôige filosoofia - et kui karistus on kantud, kas siis ei peaks inimesel jälle kôik ôigused tagasi olema?
Igatahes nende ridade kirjutamise ajal on saabunud lisaks 13-le veel 5 samateemalist meili.
Aga nüüd intergruppidest!
Neid saab kodukorrakohaselt ellu kutsuda siis, kui vähemalt kolme fraktsiooni esindajad selleks algatust ilmutavad. Igal fraktsioonil on suurusest sôltuvalt kindel hulk allkirjaôigust. Sotsidel ja konservatiividel 21, rohelistel 8, liberaalidel 10. Et asi päris käest ära ei lendaks. Peasekretärid arutavad siis oma koosolekul laekunud ettepanekuid ja teevad lôpliku valiku. Hetkel on ette pandud moodustada 24 intergruppi. Mis NB!ei ole parlamendi ametlikud tööorganid, vaid sellised mitteametliku suhtluse vormid. Selle aasta nimekiri on järgmine (minu vabas tôlkes, sest ametlikku pole veel):
* Perekond ja lastekaitse
* Keskmised ja väikeettevôtted
* Puuetega inimesed
* Kalastamine; jaht ja looduskaitse
* Bioeetika
* Turism
* Vananemine
* Läänemeri-Euroopa (kaasaarvatud Kaliningrad)
* Film ja audiovisuaalide poliitika
* Loomade heaolu
* Sotsiaalne majandus
* Traditsioonilised rahvusvähemused ja regionaalsed keeled
* Mitmekesisus ja anti-rassism
* Euroopa föderalistid/ Euroopa Konstitutsioon
* Ametiühingute koordineerimine
* Press
* Homo- ja lesbiôigused
* Globaliseerumine
* Rahualgatused
* Vitikultuur (viinamarjakasvatus)
* Neljanda Maailma Komitee
* Tiibet
* Kosmos
* Elamuehitus
Nagu näha - seinast seina ja igaühele oma. Meid huvitab, et teist korda tekiks Läänemere Grupp, mille algatuskoosolek kohe Tunne Kelami juhtimisel ees ootab. Kui soomlased ei esita oma kandidaati, siis on Kelamil vôimalus saada ka selle intergrupi esimeheks vôi presidendiks, nagu siin kombeks hüüda on. Iseenesest oleks ka intergrupi juhtimine Eestile nähtavust juurde andev, kuigi see sisaldab ka muidugi ränka tööd, sest asi ei piirdu pelgalt välispoliitikaga, vaid on juuripidi seotud Poola pôllumajandusreformi ja kes teab veel millega. Igatahes mina astun selle grupi liikmeks ja toetan vôimalusel omakandimeest selle etteotsa. Lisaks uurin, mida tehakse môistagi föderalistide grupis (sest seda läheb mul paratamatult oma komisjonitöös tarvis) ning miks mitte ka Tiibet? Kui juba kommunistidega rinda pista, siis miks vaid kodukamaral? Ikka globaalselt!
Lisaks on lôunatunnil ka Eesti rühma koosolek, kus kuulame Eesti valitsuse positsioone kliimakokkuleppe osas ning korraldame tehniliselt Eesti rühma koostööd eelolevaks viieks aastaks.
Ja last but not least - palju õnne, väike Helmi!
PüsilinkKatse muuta Barroso hääletuse aega ei läinud läbi
Loodud 2009-Sep-14 07:09:24
Rohelised ja sotsiaaldemokraadid soovisid muuta plenaaristungi päevakorda hääletuse edasilükkamise ettepanekuga.
D.Cohn-Bendit sai sôna üheks minutiks ja lausus nii: "On väga oluline enne seda otsust silmas pidada, et 22 päeva pärast on Iirimaal Lissaboni leppe asjus referendum.Ja miks peaksime me kiirustades nimetama ametisse komisjoni presidendi, näidates seega, et me ei usu Iiri vôimalikku jah-tulemuse vôitu? Ometigi näitavad arvamusküsitlused praegu, et 62% on pooldaval seisukohal. Oleks naeruväärne hääletada ametisse president Nizza lepingu alusel, selmet kasutada vôimalust teha seda juba Lissaboni lepingu alusel!"
President J.Buzek: "Nagu panite tähele härra Cohn-Bendit, ma ei lülitanud teie mikrofoni välja pärast seda kui ületasite oma minutilise sônavôtu ajalimiidi. te saite rääkida 2 minutit, kuid ma palun arvestada, eriti eeskujuks meie uutele kolleegidele, et kodukorda tuleb täita.!"
Sôna sai ka Martin Schulz, kes rôhutas, et ta pole küll päri kôikide CB argumentidega, ent tedagi teeb murelikuks segadus, mis saab valitsema kui President on valitud Nizza leppe alusel ja teised volinikud Lissaboni alusel. Seepärast pooldab temagi hääletuse edasilükkamist.
Hääletuse toimumise poolt kôneles J.Daul (EPP). Ta lausus: "Ma ei môista roheliste seisukohta. Sest selle järgi oleks ju tulnud paluda ka Euroopa Parlamendi valimiste edasilükkamist kuni Lissaboni osas selguse saamiseni. Ja ma pöördun kindlasti nende juriidiliste segaduste klaarimiseks ka ülemkogu poole, kuid hääletus peab kolmapäevases päevakorras olema!"
Hääletati. Tulemus: edasilükkamise poolt 137, vastu 249 ja erapooletuid 14. Seega ei läinud see plaan realiseerimisele ja kolmapäeval tuleb hääletus.
NB! Hääletustulemused vôivad olla ebatäpsed, sest paljud MEP-id kaebasid otsekohe, et nende hääletusaparaat ei töötanud. President palus neil kirjalikult oma hääled lisada, kuid kuna sedavôrd suurt ülekaalu need muuta ei saa, siis tulemus jääb ikkagi kehtima.
Kommentaariks. Vôib eeldada, et see tulemus ennustab ka Barroso üle hääletamise tulemust. Kuigi nagu tähelepanelik arvutaja näha vôib, pole umbes 25-30% parlamendiliikmetest veel kohale saabunud. Kes ja millistest fraktsioonidest, peaks ilmnema EP kodulehelt, kuid hetkel pole minul aega seda analüüsida. Eeldan, et pigemini puudusid Barroso pooldajad. Ja lähen kuulama autotööstuse kohta algavat debatti. Käsitletakse kaasust "Opel".
Indrek
PüsilinkEsimene ehmatus
Loodud 2009-Sep-09 10:09:00
Täna toimus neljal EP fraktsioonil kohtumine president Jose Manuel Barrosoga, kes presidendi kohal jätkamiseks ja poolthäälte kogumiseks oli kutsutud saadikutele oma seisukohti tutvustama. Kôik kohtumised, väljaarvatud roheliste oma, toimusid kinniste uste taga. Roheliste järjekindlus on sümpaatne: kuna nôutakse enamat läbipaistvust poliitiliste otsustusprotsesside juures, siis on ju loogiline, et seda kohaldatakse ka iseendi suhtes.
Küllap on homme maailma ajakirjanduses neist kohtumistest paljutki lugeda (ning kuna väga palju on veel muid materjale läbi vaadata), siis ei hakka ma laiematest poliitikaküsimustest siinkohal kirjutama. Kirjeldan vaid iseenda tuleristseid.
Ettevalmistava koosoleku järel saatsin kokkulepitud korra kohaselt peasekretärile meili, milles ütlesin, et kui roheliste fraktsioon peab oluliseks, siis mul oleks üks tilluke mänedžmenti ja transparentsust puudutav küsimus. Kuna ma sellele vastust ei saanud, siis eeldasin, et ma ei pea küsimust esitama. Seda suurem oli ehmatus ja jahmatus, kui president teatas, et järgmine küsimus tuleb Baltikumist ja härra Tarandilt. Ole kui külm kala tahes, ärevus tuleb esmakordsel "vettekukkumisel" ju ikka ja külm vesi vôtab hinge kinni. Puhh!
Suure vaevaga püüdsin siis ära pärida, et kui Barroso väidab, et tal on hääled koos ka ilma rohelisteta, siis miks ikkagi volinikud sellise kindluse olukorras oma kabinetiülemaid "langevarjutavad" kôrgetele kohtadele Komisjoni aparaadis. Ja seda asepresident Siim Kallase vastutusala kaudu. Ning kas see on ikka kooskôlas meritokraatia ja vôrdsete vôimalustega, kui poliitiliselt nimetatud ametnikest tehakse karjääriametnikud?
Barroso vastas nii, et mulle jäi väga hea mulje: esiteks ütles ta, et tal pole mingit infot, et seesuguseid tegusid tehakse. Ja teiseks, kasutades juhust, kinnitas ta et on väga rahul Siim Kallase tööga.
Mul oli hea meel môlema vastuse osas ja nüüd peangi uurima, miks Barrosol ei ole informatsiooni nn parashuttingust, ehkki väidetavalt ("European Voice" ja teised allikad) on selliseid asju siiski toimunud ja toimumas.
Homme kôigist suuremate poliitikate küsimustest juba täpsemalt ning detailsemalt.
Püsilink
Indreku kiri Eesti Vabariigi Valitsuse ministritele Euroopa Komisjoni voliniku nimetamise küsimuses
Loodud 2009-Sep-09 02:09:23
Austatud ministrid!
Panen tähele, et on teatud segadust ja pinget Eesti voliniku nimetamise asjas. Soovides neid maandada ja valitsuse töövôimet ehk olulisemate küsimuste jaoks säästa, annan (küsimata) veidi sôbralikku nôu:
1. Miski ei parandaks Eesti ega ka Siim Kallase rahvusvahelist autoriteeti rohkem kui volinikukandidaadi nimetamine parlamentaarsele demokraatiale omase läbipaistva protseduuri abil. See viimane tulekski ôigusriigile omaselt kehtestada ning alles siis minna nimetamise akti juurde.
2. Euroopa Parlamendi seisukohalt on Eesti Valitsuse vôimalikud kiirsammud, mis pealegi ei tugine konsensusele, muidugi vaadeldavad sündmustest etteruttamisena. Alles pärast hr. Barroso ärakuulamist mitmetes fraktsioonides (sealhulgas märkimisväärseimana just ALDE-s, kuhu teatavasti Eesti kodanikud valisid ka ühe esindaja valitsuse juhterakonnast) teeb Presidentide konverents otsuse, millal tema kandidatuuri üle hääletatakse. Ning alles pärast seda hääletust on môistlik esitada Eesti volinik.
3. Kindlasti ei ole põhjust liigrealistliku analüüsi teostamiseks Siim Kallase seniste saavutuste osas, kuid nende põhjendamatu suurendamine annab samuti alust euroopalikele muietele.
Ruttamine ja parteiliste punn-positsioonide vôtmine on kurjast. Euroopa vundament on kompromiss. Rahulik ja läbikaalutud tegevus ent annab Eesti valitsusele vôimaluse kehtestada konkreetne protseduur, milmoel volinikke nimetatakse. Kindlasti peaks see protseduur sisaldama Eesti Pôhiseaduse vaimust johtuvat parlamendi kaasamist. Olulised oleksid nn. kuulamised Riigikogu väliskomisjonis ja Euroopa asjade komisjonis. Kaaluda tasuks ka Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete kaasamist.
Meritokraatiale ning kodanikualgatusele tuginev avalik debatt toestab seda transparentset ja demokraatlikku protseduuri omaltpoolt. Kuigi avalikku arutelu on viimasel ajal vôimalik veidikene tähele panna, siis ometigi Riigikogu kôrvalejätmist sellest Euroopa Liidu jaoks olulisest ametissenimetamisest ei ole vôimalik arukalt pôhjendada. Ning uskuge palun, austatud ministrid, - mitte keegi pole parem isik kinnitama minu poolt esitatud argumentide pädevust kui just härra Kallas ise. Inimene, kel on Euroopa Liidu asjus pädevust ja kogemust.
Kirjeldatule risti vastupidisel menetlusel riskime muidugi üsna paljuga.
Lugupidavalt
Indrek Tarand
EV kodanik
PüsilinkIndreku kommentaar sotsiaaldemokraatliku erakonna valimisklipile
Loodud 2009-Aug-31 08:08:59
Uudisteagentuur Beuters teatab: Indrek Tarand võtab Brüsselisse kaasa oma Pere
Loodud 2009-Aug-15 10:08:35
Niisiis – õigus oli vendadel Maks ja Kops Kauril ning nende õdedel Põis ja Sapp Kauril, kes on oma blogides europarlamendi valimistest peale mananud, et Indrek Tarand palkab massiliselt tööle oma pere liikmeid. Nüüd ongi nii juhtunud: Tarand võtab tööle oma Pere!
Nimelt asub septembrist Indrek Tarandi teise assistendina Europarlamendis tööle Pärtel-Peeter Pere. Pere on varem töötanud Põhja politseiprefektuuri pressiesindajana. Brüsselis saavad Pere ülesanneteks olema päevakavade koostamine, üldine parlamendi tööd puudutav asjaajamine, pressiga suhtlemine, Indrek Tarandi kodulehele uudiste toimetamine ning suhtlus külaliste- ja koostööpartneritega.
Pärtel-Peeter Pere on lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuriteaduse ja rootsi keele eriala. Vabal ajal tegeleb ta muusikaga ning mängib kitarri ansamblis Erik Seim Projekt.
www.myspace.com/erikseimprojekt
„Ma ei tee lepingut Pärtel-Peeter Perega siiski mitte ainult kasiino-kauride nörritamiseks. Ka mitte seetõttu, et tema nimest saab moodustada minu tegevust hästi iseloomustava rahvusvaheliselt tuntud lühendi PPP (Private-Public-Partnership). Tähtsamaiks motiiviks on siiski inimese omadused, mida olen tundma õppinud,” kommenteeris Indrek. „Ta on kindlate põhimõtetega noor mees ja temas on tarvilikku energiat, et rahvusvahelises keskkonnas hakkama saada.”
Huvilistele teadmiseks, et alates sellest europarlamendi koosseisust on europarlamendi liikmetel keelatud palgata oma pere liikmeid. Selle klausli alla loetakse lähisugulasi (vanemad, abikaasa, lapsed), kuid erandina võimaldatakse selle kategooria inimesi palgata juhul, kui nad on varem olnud Euroopa Parlamendi liikmed. Andres Tarandiga pole Indrek selles küsimuses läbirääkimisi pidanud kinnitasid nii isa kui poeg justkui ühest suust.
Euroopa Komisjon ja Barroso probleem
Loodud 2009-Jul-27 01:07:29
Nagu ikka, erutavad demokraatlikes süsteemides osalejaid kõige rohkem personaalia küsimused. Erandiks ei ole ka Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamine. Protseduuriliselt on asi nii, et Nõukogu (Council, kuhu kuuluvad riikide peaministrid) lepib kandidaadi osas kokku ja seejärel esitatakse kandidaat Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Kui hääletuse tulemus on positiivne, siis formaalse ametissenimetamise teeb Nõukogu.
Jose Manuel Barroso teatas juba 2008. aasta keskel, et tema eesmärk on jätkata tööd Euroopa esimese mehena. Õige pea järgnes ka Euroopa Rahvapartei (EPP) toetus kandidatuurile. Eeldati, et hääletus parlamendis saab teoks juba juulikuisel EP plenaaristungil.
Kuid nagu ikka demokraatias, leidus kohe ka teistsugune arvamus ja seepärast lükkus hääletus Barroso küsimuses edasi septembrisse ning on sealgi päevakorras tinglikult (tärniga märgitult), et asjade arenguid jälginud poliitikud ja rahvaesindajad saaksid viimase hetkeni manööverdada. Mis teeb olukorra keeruliseks just EPP-le, kes end Barrosoga sidunud. Samas – hääletus on salajane ja rahvaparteilased saavad südamerahuga ka vastu hääletada.
Komisjoni presidendi nimetamine on tavaliselt olnud saksa-prantsuse kokkuleppe küsimus, mille teised liikmesriigid heaks kiidavad. 27-liikmelises Euroopas enam asjad niisama lihtsalt ei käi, sestap oligi uute vastuolude vältimiseks ja debati puhkemise ärahoidmiseks valitsusjuhtidel heameel Barroso peale mängida. Euroopa valimistulemused kinnitasid paremtsentristliku enamuse ja kõik näis pilvitu. Siis aga üllatasid liberaalid ning asetusid vasaktsentristide poolele kõigepealt hääletuse edasilükkamise küsimuses sügisele. Lisades asja ja iseendi huvitavamaks tegemiseks nn Verhofstadti 5 nõudmist. Need nõudmised on sedavõrd hästi sõnastatud, et range tõlgenduse korral pole ei Barrosol ega ka kellelgi teisel neid täita võimalik, leebe tõlgenduse korral aga võimaldavad liberaalidel soovi korral ka Barroso poolt hääletada. Põnevamaks muudab asja see, et tegelikult on endine Belgia peaminister Guy Verhofstad ka ise üsna arvestatav alternatiivkandidaat samale ametikohale.
Briti valitsuse minister on teada andnud ka Tony Blairi kandidatuurist, mida kuuldavasti toetaks ka Prantsusmaa president Sarkozy. Võimalik, et Saksamaagi suudaks Blairiga leppida ja nii tekkiks võimalus tugeva Euroopa Presidendi saamiseks. Paradoksaalsel kombel ei saa Blairi taha ennekõike just Euroopa sotsialiste ja demokraate ning rohelisi. Cameroni fraktsioonist ja kommunistidest rääkimata. EPP (Euroopa Rahvapartei) läheks pooleks, mistõttu enamust parlamendis on raske ette näha. Ühtlasi on tugeva Komisjoni teke valitsusjuhtide elementaarsete huvidega vastuolus. Nemad tahaksid hoopis kuulekat käsutäitjat. Või vähemalt kedagi, kes ei segaks.
Muidugi võiks kõne alla tulla ka Carl Bildti kandidatuur, kes aga oma sirgjoonelise ja ausa poliitikaga ning avalike esinemistega on teeninud hulga vastaseid. Viimaste hulka kuuluvad paljud saksa juhtpoliitikud, kes peavad Bildti suureks ohuks Euroopa ja Vene „traditsioonilistele“ partnerlussuhetele. Pealegi on Bildt ehk ise ka rohkem huvitatud Euroopa asepresidendi kohast, kes välis- ja julgeolekupoliitika eest vastutab. Teoreetiliselt võiks ta selle ka saada.
On veel paar huvipakkuvat või ebaselget asjaolu. Strasbourgi plenaaristungil kõneles sotsialistide ja demokraatide liider Martin Schulz kirglikult sellest, et enne Barroso jätkamise üle hääletamist peaks saama selgeks, kas tuleb Nizza lepingust lähtuv Komisjon või Lissabonist lähtuv Komisjon. Seega poleks enne Iiri referendumit (2. oktoober) mõtet mingeid hääletusi ette võtta. Formaalselt kestavadki praeguse Komisjoni volitused oktoobri lõpuni.
Vahe eeskirjades on tegelikult minimaalne. Nimelt Nizza leping ütleb, et volinike arv peab olema väiksem kui liikmesriikide arv (ja vaikimisi on lepitud, et see väiksem tähendab vaid ühe võrra vähem, mis on tüüpiline Euroopa kompromiss. Sisulisel määral see ju asjatuid volinikke ei vähenda). Lissaboni lepe annab taas arvuks 27 tulenevalt Iirimaale antud garantiidest. Irvhambad ütlevadki, et kui Iirimaa ei hääleta uuel referendumil jaatavalt, võikski nemad jääda volinikuta riigiks...
Eestlastele pole Barroso ei halvem ega parem kui mistahes teine nõrk president. Kuid meie maal levitatakse usinalt legendi, et Barroso n.ö. parem käsi olevat ei keegi muu kui Siim Kallas. Teatavasti „lähetavad“ volinikud rahvusriikide valitsused ja Komisjoni Presidendi ülesandeks jääb n.ö. portfellide jagamine nende vahel. Võttes seejuures arvesse eelkõige liikmesriikide kaalukust. Viimasel ajal ka siiski paneuroopaliste parteide proportsionaalset esindatust Euroopa Parlamendis. Selle arvutusega on hetkel natuke kehvasti. Nimelt kekutab Euroopa liberaalide koduleht väitega, et neile kuulub tervelt 9 (1/3) volinikukohta. Esindatuse proportsioonist tulenevalt võiks see olla aga üksnes 3. EPP-l on hetkel 12 (aga võiks olla 9-10) ja sotsialistidel 6 volinikukohta (aga pretendeerida võiks 7-8le).
See ei tähenda, et valitsused peaksid neid proportsioone arvestama, vastupidi: nemad arvestavad oma siseriiklikke seise, mis omakorda ei pruugi esile tuua parimaid Euroopa tasemel tegijaid, vaid pigemini parteisobingutele iseloomulikku keskpärasust ja groteski.
Ansipi valitsus on peaministri suu läbi indikeerinud, et nende kandidaat pole ei keegi muu kui Siim Kallas. Kes küllap ise nõus on jätkama. Ainult et nüüd on vähemusvalitsus, milles on 2 erakonda. Ja kui näiteks Mart Laar peaks tahtma ka nimetatud olla, tekib peaministri jaoks üsna ebamugav dilemma. Reformierakondlase toetamise eest oskab IRL küllap esitada nõudmisi, mis Reformierakonna loomuliku ja vältimatu surma veelgi lähemale toovad. Nende põhjal lammutab see erakond end kuulekalt ise. Pangem tähele, et IRL pole mingi ResPublica, kellele „lubadus“ erakondade liitmiseks nii lummav oli, et ei osatud enam voliniku määramisel midagi ette võtta. Laar on märksa vanem ja suurem kala... Samas Laari „ärasaatmise“ tulemusel saabub Eestisse auesimees ja erakonna rajaja Siim Kallas (mitte et see erakonna surma ära hoiaks, aga kindlasti pikendaks eluiga) ja Ansipile terendaks teekond Emajõe Ateenasse. Võimalik, et välja tullakse plaaniga, et läheb keegi kolmas.
Miks ma sellest üldse kirjutan? Sest ma arvan, et erakondade tagatubades on neid asju arutatud. Ainult et minu arvates oleks ammugi aeg nende arutelude tulemustest ka valijaid ja kodanikke teavitada. Viimastel võib nendes küsimustes olla oma arvamus. Mitte et volinik esindaks Euroopas eesti kodanikke, loomulikult mitte. Kuid püüe poliitika telgitaguseid rahvale arusaadavaks teha ning demokraatliku süsteemi avatus suurendaks veidikene valijate usaldust oma juhtide vastu, mis pole hetkel just liiga suur.
Ning teiseks sellepärast, et looduses on harva kindlalt tõlgendatavaid loomade ja lindude liikumisi, mis ilmaennustust võimaldavad. Siiski – paar vanasõna Eesti rahvapärimuses ju leidub, näiteks kasvõi: „...haned läinud - hallad taga, luiged läinud lumi maas“. Inimkäitumise kohta käibib laialdaselt teadmine, et rotid lahkuvad hukkuvalt laevalt. Asjaolu, kas Henrik Hololei lahkumine Kallase kabinetiülema kohalt „eluaegse ametniku“ kohale Olli Rehni juurde iseloomustab Henrikut rohkem hane või rotina, polegi oluline. Oluline märk on, et tema ei panusta Barroso jätkamisele. Ega ka mitte ülearu palju Eesti Vabariigi valitsusele. Kuigi valitsusele ta sobiks, sest ta pole miski broiler. Noor mees on jõudnud oma karjääri jooksul kuuluda koguni 3 erakonna ridadesse!
Omalt poolt lisan, et kui tõesti valitsus satub nn „sikud purdel olukorda“ ja riigi huvides ei ole nimetada ei Kallast ega ka mitte Laari, siis olen mõistagi tagasihoidlikult valmis ulatama abistava käe ja kaaluma iseenda kandidatuuri volinikuks. Mis (parteilase esimese ehmatuse möödumise järel, muidugi) pole tegelikult üldsegi paha plaan!
Südasuviselt tervitades!
Indrek
Püsilink
Indreku lühiülevaade EP esimesest töisest päevast
Loodud 2009-Jul-15 01:07:46
Huvitavaid fakte uue Europarlamendi koosseisu kohta
Loodud 2009-Jul-12 08:07:10
Lõpetavast EP-i koosseisust osutusid tervelt pooled liikmed tagasivalituks. Esmakordselt alustab tööd EP-s 49,8%. Kõige kõrgem uute MEP-ide osakaal on Leedus, tervelt 75%. Kõige kõrgem taasvalituksosutumise protsent on Maltal (80%).
Naiste osakaal parlamendis on tõusnud – eelmisest koosseisust olid 31,2% naised, uues parlamendi koosseisus on naisi tervelt 35,3%. Kõige rohkem naisi valiti EP-i Soomes – 61,5% saadikuist. Nimekirja teises otsas on Malta, kust ei valitud Europarlamenti mitte ühtegi naist.
Kõige noorem EP liige on Taani roheline Emilie Turunen (25.a.) ja vanim Itaalia endine peaminister Ciriaco De Mita (81.a.).
Kõige rohkem hääli numbriliselt kogus valimistel Itaalia peaminister Silvio Berlusconi (2,7 miljonit), kuid kõige kõrgema protsendi häältest kogus Indrek Tarand (25,8%).
Endised peaministrid, kes valiti Europarlamenti:
Jerzy Buzek, Poola
Jean-Luc Dehaene, Belgia
Ciriaco De Mita, Itaalia
Ivars Godmanis, Läti
Anneli Jäätteenmäki, Soome
Lojze Peterle, Sloveenia
Theodor Stolojan, Rumeenia
Guy Verhofstadt, Belgia
Allikas: Europarlamendi koduleht
Lisamaterjal:
Indreku assistendina EP-s asub tööle keskkonnateaduste magister JULIE CLANCIER
Loodud 2009-Jul-10 08:07:15
Indrek Tarandi assistendina Europarlamendis asub tööle prantslanna Julie Clancier, kes on juba kogemustega Europarlamendi töötaja - nimelt oli Julie eelmise Europarlamendi koosseisu ajal Indreku isa, Andres Tarandi assistent.
Julie CLANCIER
Sünniaeg, -koht: 16.04.1977, Pariis 15
Kodakondsus: Prantsuse
E-mail: jclancier@yahoo.fr
TÖÖKÄIK
08.2004-07.2009 Andres Tarandi, Euroopa Parlamendi liikme, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kliimamuutuste ajutise komisjoni liikme, keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikme nõunik, Brüsselis ja Strasbourgis
07.-08.2004 Prantsuse keele õpetaja, MTÜ Maailma Lapsed, Inimõigused (Enfants du Monde, Droits de l’Homme), Pariis
05.-06.2004 Ürituste organiseerija ja kuraatori assistent, Marché de la Poésie, Pariis
Luulekataloogi toimetamine ja Eesti luuletajate (Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Tõnu Trubetsky, Tarah Xaintorxare) delegatsiooni giid
01.-03.2004 Projektijuhi koolitus praktikaga Prantsuse-Saksa noortekeskuses (OFAJ), Pariis
10.2003-06.2004Kutseõppe seminaride ja konverentside korraldaja assistent Politoloogia instituudis (Institut d’Etudes Politiques), Pariis
10.2002-06.2003 Prantsuse keele õpetaja Rocca al Mare Koolis
Eesti riigiametnike prantsuse keele ja kultuuri õpetaja Prantsuse Kultuurikeskuses (COCOP programmi raames), Tallinn
06.-07.2000 Praktika kultuuriatašee assistendina Prantsuse Kultuurikeskuses, Tallinn
· Kultuuriürituste organiseerimise abistamine teatrifestivalil Baltoscandal ja Euroopa Kirjandusrongil
· Eesti tudengite ja õpetajate intensiivkursuse organiseerimise abistamine
HARIDUS
2007 - … Master of science Keskkonnateadustes, Keskkonnahalduse ja Maaplaneerimise Instituut (IGEAT), Brüsseli Vaba Ülikool (Université Libre de Bruxelles), Brüssel
2004 Kõrgastme diplom eesti keele ja kultuuri erialal, Riiklik Ida Keelte ja Kultuuride Instituut (INALCO), Pariis
2002 MA (D.E.A) Postkommunistliku Euroopa poliitikavaldkondade võrdlev analüüs (poliitika, sotsioloogia, majandus, õigus), Politoloogia Instituut, Pariis
·Töö teema : Eesti haritlaste roll rahvusliku identiteedi ülesehitamisel: EL-i integratsiooni kontekstis
2001 Kõrgastme diplom prantsuse keel võõrkeelena erialal, Sorbonne Nouvelle, Pariis
1998-1999 Vahetusüliõpilane (Germanistik, Geschichte) Westfälischen Wilhelms-Universität, Münster
1996-2000 BA saksa keele, ajalugu, ilukirjanduse erialal, Sorbonne Nouvelle, Pariis
ARVUTIOSKUS
Microsoft Office, Mac Office ja Interneti kasutamise oskus
KEELTEOSKUS
Prantsuse keel: emakeel
Eesti, saksa, inglise keel: kõnes ja kirjas heal tasemel
Hispaania ja tsehhi keel: algtase
HUVID
- Association France-Estonie liige alates 1997
- Belgia Eesti koori liige, Brüssel 2006-2007
- MA politoloogia uuringutega seotud välitöö ja intervjuud neljakümne kirja 25 liikmega: M. Hint, F. Jüssi, T. Kaljuste, J. Kaplinski, A. Langemets, M. Lauristin, L. Peterson, T. Rätsep, P-E. Rummo, R. Ruutsoo, M. Sirkel, R. Tamsalu, J. Tamm, A. Tarand, A. Valton ..., Eestis 2001
- Tegelemine fotokunstiga
- Osalemine Saksamaa erinevates suveülikoolides (Jena, Greifswald, Annaberg/Bonn) ja Praha Karli Ülikoolis
- Prantsuse PEN klubi tegevusega seotud (kirjandusfestivalid, kirjanduse ettelugemised, arutlused ja raamatuesitlused)
- Palju reisinud erinevates riikides Euroopas (erihuvi läänemereäärsetes riikides vastu), samuti Mehhikos, Lähis-Idas, USA-s
- Ujumise, jalgrattasõidu ja suusatamise fänn
Püsilink
Lisamaterjal:
Indrek Tarand ühineb EP-s Roheliste fraktsiooniga
Loodud 2009-Jul-10 08:07:38
Indrek Tarand otsustas osaleda Europarlamendi töös Roheliste fraktsiooni kaudu.
Peamisteks põhjusteks, miks ta valis koostööpartneriks just Rohelised, tõi Indrek välja asjaolud, et rohelus on pädevam ideoloogia kui Prantsuse revolutsiooni aegne liberalism ja XIX. sajandi demokraatiad – sotsialistlik ja kristlik ning et läbirääkimistel kuue võimaliku fraktsiooniga olid just rohelised piisavalt paindlikud võtma arvesse tema positsiooni parteitu inimesena. "Lisaks on Eesti rohelised sedapuhku valija tahtel EP-s esindamata ja ma leian, et Eesti kui terviku huvides pole mitte neljanda liberaali tekkimine, vaid võimaluste maksimaalne kasutamine. Jalgpalli-keeles olen Libero... Presidendid Rebecca Harms ja Daniel Cohn -Bendit ning peasekretär Vula Tsetsi ja fraktsiooni koosolek on minu kavatsuse heaks kiitnud. Täpsemaid kommentaare oma otsusele annan Kuku Raadio saates "Nädalategija" reedel, 10.07. kell 13," lisas Indrek.
Püsilink
Valimiskulude aruanne
Loodud 2009-Jul-08 04:07:40
RAHALISED ANNETUSED
Kuupäev | Annetuse suurus | Ees- ja perekonnanimi |
| EEK |
|
06.05.2009 | 1000 | Aleksander Frosch |
06.05.2009 | 500 | Sirle Pae |
07.05.2009 | 5000 | Andrus Prous |
07.05.2009 | 10 000 | Ülle Kraft |
08.05.2009 | 300 | Sirje Rebane |
10.05.2009 | 3000 | Priit Heinsalu |
11.05.2009 | 500 | Reio Riisna |
14.05.2009 | 500 | Merle Lehtorg |
28.05.2009 | 3000 | Anu Kannike |
01.06.2009 | 1000 | Tiit Kõmper |
02.06.2009 | 500 | Arvi Kristjan Rehand |
03.06.2009 | 10 000 | Alar Kotli |
04.06.2009 | 1000 | Külli Peters |
09.06.2009 | 39 500 | Jaan Toots |
ANNETUSED KOKKU | 75800 |
TEGEVUSTOETUSED
Ees- ja perekonnanimi | Tegevus |
Mari Tarand |
Kautsjoni tasumine valimiskomisjonile |
Aldo Tammsaar | Kinoekraanide kasutamise võimaldamine |
Artur Talvik | Multifilmi produtseerimine |
Argo Almann | 3 välireklaami 3 päeva |
ISIKLIKUD VAHENDID
| EEK |
Postikulud - ümbrikud ja margid | 350 |
Alko-narko test Wismari haiglas | 300 |
|
|
Kokku EEK: | 650 |
KULUD
|
Õnnesoovid
Loodud 2009-Jul-05 02:07:16
Seoses eduga EP valmimistel on Indrek saanud palju häid soove! Olgu siinkohal edastatud suur tänu kõigile pöidlahoidjatele ja aitüma! Teiste hulgas on Indrekut tervitanud nii Johns Hopkinsi Ülikooli Bologna keskuse direktor Kenneth H. Keller kui ka eurovolinik Olli Rehn.
