Archive for september, 2010

  • Tallinnas toimub Euroopa Roheliste kogu Esmakordselt Baltikumi ajaloos peetakse üle-euroopalise partei kongressi siin! 8.-10.oktoobrini toimub Tallinnas Euroopa Roheliste kogu, kus Euroopa Rohelise erakonna eestvedamisel arutatakse mitmeid Eesti ja Euroopaga seonduvaid...

    Euroopa Roheliste Kogu

    Tallinnas toimub Euroopa Roheliste kogu Esmakordselt Baltikumi ajaloos peetakse üle-euroopalise partei kongressi siin! 8.-10.oktoobrini toimub Tallinnas Euroopa Roheliste kogu, kus Euroopa Rohelise erakonna eestvedamisel arutatakse mitmeid Eesti ja Euroopaga seonduvaid...

    Continue Reading...

  • Sündinud 03.02.1964 Tallinnas Abielus, kolme lapse isa Hariduskäik 1971–1982 Tallinna 21. Keskkool – inglise keele eriklass 1982–1991 Tartu Ülikooli Ajalooteaduskond – ajaloolase / ajalooõpetaja kutse 1992–1993 P. H. Nitze School...

    Indrek Tarand

    Sündinud 03.02.1964 Tallinnas Abielus, kolme lapse isa Hariduskäik 1971–1982 Tallinna 21. Keskkool – inglise keele eriklass 1982–1991 Tartu Ülikooli Ajalooteaduskond – ajaloolase / ajalooõpetaja kutse 1992–1993 P. H. Nitze School...

    Continue Reading...

  • Vastses Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, andes selle kodanikele vahetuma võimaluse osaleda liidu poliitika kujundamises. Alates lepingu jõustumisest 2009. aasta detsembris on ELi õigusaktide koostamise...

    Euroopa kodanikualgatus (ECI)

    Vastses Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on muuta EL demokraatlikumaks, andes selle kodanikele vahetuma võimaluse osaleda liidu poliitika kujundamises. Alates lepingu jõustumisest 2009. aasta detsembris on ELi õigusaktide koostamise...

    Continue Reading...

  • ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

    Euroopa valimisseaduse reform

    ELi ühtse valimisseaduse loomise kallal on töö käinud juba pikalt, 1976.aastast alates. Miks? Tegemist on põhiseaduslikust aspektist väga olulise seadusega ning seda on pidevalt vaja ajakohastada. Reformiga tahetakse sisse tuua rida muutusi. Näiteks riigiüleste nimekirjade kehtestamine. Euroopa Parlamendi demokraatlikku funktsiooni tunnustab üldsus endiselt piiratud määral, mil Euroopa tasandi erakonnad on ikka veel arengu algtasemel ning valimisvõitlus toimub endiselt pigem riiklikul kui Euroopa tasandil. See tähendaks seda, et kandidaadid võivad olla samadel valimistel ülesseatud nii üleliidulises kui ka riiklikes ringkondades.

    Continue Reading...

  • Lissaboni lepingule kirjutasid 13. detsembril 2007. aastal alla 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Uutes põhimõtetes kokku leppides lähtusid riigipead ja valitsusjuhid poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest muutustest, kuid püüdsid samal ajal arvesse võtta ka kodanike lootusi ja ootusi. Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudetakse ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid ning kõige selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud.

    Lissaboni leping ja põhiseaduslikud väljakutsed

    Lissaboni lepingule kirjutasid 13. detsembril 2007. aastal alla 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Uutes põhimõtetes kokku leppides lähtusid riigipead ja valitsusjuhid poliitilistest, majanduslikest ja ühiskondlikest muutustest, kuid püüdsid samal ajal arvesse võtta ka kodanike lootusi ja ootusi. Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudetakse ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid ning kõige selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud.

    Continue Reading...

  • Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

    Islandi liitumine Euroopa Liiduga

    Hetkel on käimas ELiga liitumise läbirääkimised Islandiga. Ühinemine oleks, tugevdades Euroopa kohaleolekut Arktika Nõukogus veel enam, ELi strateegiliseks võimaluseks etendada Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ja anda oma panus selle mitmepoolsesse haldamisse. Ühtlasi aitaks see lahendada ühiseid keskkonnaprobleeme ning suurendada ELi huvi Arktika ja selle kaitse vastu piirkondlikul ning rahvusvahelisel tasandil.

    Continue Reading...

  • Julgeoleku-ja kaitse allkomisjon ehk SEDE (Sécurité et défense) on Väliskomisjoni allkomisjon, mille pädevusse kuuluvad ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP). Teisisõnu arutatakse SEDEs Euroopa kaitset...

    Julgeoleku-ja kaitse allkomisjon (SEDE)

    Julgeoleku-ja kaitse allkomisjon ehk SEDE (Sécurité et défense) on Väliskomisjoni allkomisjon, mille pädevusse kuuluvad ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP). Teisisõnu arutatakse SEDEs Euroopa kaitset...

    Continue Reading...

  • Eestis on tuntud muret selle üle, kas ja millal hakkab Euroopa Liit ühel häälel Venemaaga kõnelema. Õnneks pole me selle murega üksi, sest mida aeg edasi, seda tänu viimaste aastate energiatarnimisega seotud probleemidele on ka Lääne-Euroopa riikide juhid hakanud mõistma, et sellise strateegilise partneriga nagu Venemaa võib asjaajamisel probleeme ette tulla. Energiatarnimine pole enam paraku business as usual...

    Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

    Eestis on tuntud muret selle üle, kas ja millal hakkab Euroopa Liit ühel häälel Venemaaga kõnelema. Õnneks pole me selle murega üksi, sest mida aeg edasi, seda tänu viimaste aastate energiatarnimisega seotud probleemidele on ka Lääne-Euroopa riikide juhid hakanud mõistma, et sellise strateegilise partneriga nagu Venemaa võib asjaajamisel probleeme ette tulla. Energiatarnimine pole enam paraku business as usual...

    Continue Reading...

  • Arktika on tohutu ala, mis laiub enam kui kuuendikul maakera maismaamassiivist, üle kõigi 24 ajavööndi ja selle pindala on üle 30 miljoni ruutkilomeetri. Kuigi suur osa Arktikast on kuni 4 km sügavune ookean, leidub seal ühtlasi tohutuid maismaa-alasid. Arktika on tõeliselt ainulaadne, aga ka haavatav piirkond.

    Arktika

    Arktika on tohutu ala, mis laiub enam kui kuuendikul maakera maismaamassiivist, üle kõigi 24 ajavööndi ja selle pindala on üle 30 miljoni ruutkilomeetri. Kuigi suur osa Arktikast on kuni 4 km sügavune ookean, leidub seal ühtlasi tohutuid maismaa-alasid. Arktika on tõeliselt ainulaadne, aga ka haavatav piirkond.

    Continue Reading...

  • 2009.a Euroopa Parlamendi valimised toimusid Eestis teadupärast suletud nimekirjade alusel. Selline kodanikuühiskonda ja mõtlevaid inimesi solvav ning partokraatlik praktika sai võimalikuks tänu Keskerakonna ja Reformierakonna algatusele. Sest nii oli elu...

    Tarandi seadus

    2009.a Euroopa Parlamendi valimised toimusid Eestis teadupärast suletud nimekirjade alusel. Selline kodanikuühiskonda ja mõtlevaid inimesi solvav ning partokraatlik praktika sai võimalikuks tänu Keskerakonna ja Reformierakonna algatusele. Sest nii oli elu...

    Continue Reading...

Page 1 of 712345...Last »