Mõnedest eelolevatest hääletamistest Europarlamendis

Loodud 2010-Feb-07 06:02:50

Paljude hääletuste seas on ka SWIFT leppe hääletamine, mille kohta esitet küsimustele sain Eestikaasamõtlejailt hulgaliselt väga asjatundlikke vastuseid. Aitäh kõigile!

Kuigi Euroopa rohelised tekitavad oma lõpliku seisukoha alles teisipäeval, kavatsen mina selles arutelus propageerida vastuhääletamist. Sest see annaks signaali, et ajutise lepingu pärislepinguks kohandamisel võetaks Komisjoni poolt senisest enam arvesse neid kaalutlusi ja kõhklusi, mis antud olukorras kerkinud on.

Teiseks kavatsen kõneleda ka selle poolt, et rohelised ei hääletaks uue Barroso Komisjoni poolt. Seda järgmistel põhjustel:

1.      Paljude liikmesriikide valitsused ei ole lähtunud kandidaatide esitamisel piisavalt arusaadavast demokraatlikust protseduurist.  Veelgi enam, otsused on tehtud sisepoliitilistest kalkulatsioonidest johtuvalt ja väljapaistvaid eurooplasi ehk euroopa ühiskodu rajada soovivaid poliitikuid on ühe käe näppude jagu.

2.      Barroso pole arvestanud kandidaatide kompetentsi, vaid lähtunud riikide, eriti suuremate liikmesriikide huvidest.  Tagajärjeks see, et pea pooled volinikud on paigutatud mitte neile sobivale ametikohale, vaid hoopis n.ö. teisele ja kolmandale kompetentsinivoole. Lõpuks leidub ka rida volinikudesignaate, kes juba kuulamiste põhjal otsustades on väga väikese tõenäosusega suutelised oma tööd hästi tegema. Markantseim on välispoliitika portfelli kandjanna, ent neid on rohkemgi.

3.      Vastuhääletamise kolmas eesmärk on osutada, et sisutuvõitu kuulamistest ja kulissidetagusest käteväänamisest etem oleks muuta Lissaboni lepinguski kehtestet korda, mis võimaldab Komisjoni üle in corpore hääletada.  Palju etem oleks iga volinikku individuaalselt hääletada.  Selle abil saaksime korrigeerida ka punkt ühte ja avaldada mõju liikmesriikide valitsustele, et nood suhtuksid kandidaatide esitamisse suurema vastutustundega.

P.S. Kui nüüd keegi tahab siit järeldada pealkirja, et “Tarand hääletab Kallase vastu”, siis see on ehk korrektne vaid vormiliselt. Sisuliselt ei pea ma Kallast, nagu olen ka kirjutanud, viimase kolmandiku hulka kuuluvaks. Kui hääletus oleks individuaalne, saaks Kallas minult hääle. Vaatamata asjaolule, et mahub grupeeringusse, kellele pole antud talle kõige paremini istuvat ametit. 

Illustratsiooniks (ja soovijatele edasise lugemise viitamiseks) väike katkend European Voice`i ajakirjanike koondisse kuulunud Peter O`Donnelli tehtud märkus viimatisest selle ajalehe numbrist:

For anyone beyond the charmed circle of Brussels courtiers, the spectacle provoked pity and mirth in equal measure. Pity for the half-billion EU citizens whose fate over the next five years is going to be influenced – on this showing – by a Parliament and a Commission content to favor form over substance, undemanding in questioning, imprecise in answering, and all too frequently all too complicit. And mirth at the solemn inanity of much of the proceedings, at the constant confusion and serial misunderstanding, as mediocre questions, often indifferently interpreted, provoked mediocre answers that frequently bore on utterly distinct subjects.

Eurosaadikud vastavad: kas Islandil tuleks liituda?

Loodud 2010-Feb-03 08:02:41

Norras asuva Paal Frisvoldi Euroopa Liikumise poolt tehtud lühidokumentaalis küsitletakse erinevaid eurosaadikuid Islandi teemal: kas viimasel tuleks liituda või mitte? Teiste seas vastab küsimustele ka üks Eesti eurosaadik.

Ana-Maria Tolbaru loal Iceland in the EU?  Vimeo lehelt.

Lisamaterjal:

• Brüsselkontoret

SWIFT lepingust ja andmekaitsest

Loodud 2010-Jan-30 10:01:18

Ülehomme, 1. veebruaril jõustub ELi ja USA vahel nn SWIFT leping, mille alusel anname meie ameeriklastele oma pangatehinguid sisaldavat andmeid, mida nad kasutavad terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames. SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications) on organisatsioon, mis käitleb umbes 9000 panga tehinguid, päevas umbes 15 miljonit tükki. Pea iga rahvusvaheline pangatehingu puhul näeb see organisatsioon andmeid tehingu summa, saatja, saaja ning kommentaari kohta.

Atlandiülese lepingu mõte on võidelda terrorismi vastu, kasutades inimeste pangaandmeid selleks, et äärmuslikele kurjategijatele paremini jälile jõuda. Eesmärk on ju hea. Aga abinõu veidi ebamäärane.  Vaatamata korduvatele arupärimistele pole Euroopa Parlamendile siiani selgitatud, milliseid institutsioonid ja mis tingimustel andmeid käitlema hakkavad. Võimalik, et salatsemine on põhjendatud, sest Euroopa Komisjon ja USA on kõnelusi pidanud EPd asjasse kaasamata.  Veelgi enam, Nõukogu kiirustas ummisjalu, et lepe heaks kiita vaid üks päev enne Lissaboni Lepingu jõustumist...

Kui parlamendis asjast teada saadi, siis hakati aru pärima.  Esialgu levis info, et leping on salajane ja seega polnud võimalik, midagi sisulist küsida. Nädalaid kestnud vägikaikavedamine on viinud sinnamaani, et leping avaldati 13.01.2010 EL dokumentide hulgas. Niisiis, parlament saab küll lepingu teksti näha ja sellele oma heakskiidu anda,  kuid alles siis, kui leping on juba jõustunud...Mis on mõnevõrra uudne lepingute jõustamise süsteem parlamentarismi puhul.

Siinkohal ei taha vaidlustada SWIFT andmete edastuse vajadust kui sellist (ehkki arvukalt MEPe seda teevad), kuid küsiksin siiski ELi kodanike kaitse kohta. Nimelt kui Euroopa kodanike X või Y andmed USAs valedesse kätesse satuvad, pole neil kui ELi kodanikel võimalust USA vastavaid ametikandjaid selle lepinguga seoses kohtusse kaevata. Kõige enam saavad nad kirjutada kaebuse või avaliku kirja, millele antavas vastuses lubatakse kindlasti edaspidi arvestada,  kahetsetakse juhtunut väga, kuid midagi sellest ei muutu. Hüpoteetiliselt ei vastuta andmete asjassepuutumatute kätte sattumise korral eurooplase jaoks keegi.

Selle tõttu on Euroopa Parlamendis asutud - võib öelda, et fraktsioonideüleselt - leppe vastu võitlema. Kui varem ei saadud sõna sekka öelda, siis nüüd Lissaboni leppe kehtides on EPl õigus rahvusvaheliste lepete vormimisel kaasa rääkida ning ELi Komisjonil peab sellega arvestama. Tundub, et Komisjon hämas kogu jõuga, et Nõukogu saaks USA survel lepingu kiirelt allkirjastada. Tulemuseks on aga lepe, mis ei arvesta inimeste õigusega privaatsusele ja oma andmete kaitsega. EP sõnum ongi see, et Nõukogu ja Komisjon on üritanud üle kavaldada parlamenti ning mitte arevstanud Põhiõiguste Hartat. Usaldus Komisjoni suhtes on kannatada saanud. Üks näide: kui USA justiitsministeeriumi esindaja käis EPs SWIFTiga seoses aru andmas, küsiti talt, miks on ameeriklased keelanud Komisjonil täpsustada lepingu andmeid. Kõrge väliskülaline ütles, et nemad pole küll midagi keelanud...

Muuseas on huvitav teada, et novembris olid Rohelised peamised lepingu kritiseerijad ning kui EPP, Sotsid ja ALDE algul blokeerisid meie soovitud arutelu algatamist, siis nagu tabavalt öeldi, tehti „swift U-turn“ ja nüüd ollakse ühes paadis.

Ehkki leping 1. veebruarist jõustub, võtab EP veebruari teisel nädalal vastu ametliku seisukoha. Kui tulemus on negatiivne, siis kaotab leping kehtivuse. Tükk aega kestnud tsirkusest jääks alles ehk vaid järeldus, et ELi seadusandliku kogu saadikud on väga terased ja tublid ning kaitsevad rahva õigusi, milles on ka natuke tõetera sees. Kuid sellest ennastkiitvast jutust rohkem näitab see ELi elu juhtivate institutsioonide suutmatust omavahel koostööd teha. Nii et pole see elu Brüsselis Tallinna omast liiga erinev.

Minu jaoks on käesoleva kirjutuse mõte selles, et saaksin lugejate kaasamõtlemise abiga ise seisukoha võtta. Kuidas suhtute Teie SWIFT lepingusse? Oleksin väga huvitatud teada saama (näiteks pangandussektori käest) kas klienti peaks informeerima säärasest teenusega kaasnevast uuendusest? Siin tundub olevat poleemikat, mis keskendub kodanikuõigustele ja andmekaitsele.  Asjatundjad ja seisukoha omajad võiksid sellest mulle kirjutada aadressil indrek.tarand@europarl.europa.eu

Ette tänades!

Ja linke lisades:

SWIFT lepingu tekst:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0011:0016:ET:PDF


Euroopa Nõukogu otsus:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0009:0010:ET:PDF

Lisamaterjal:

• Euroopa Nõukogu otsus:
• SWIFT lepingu tekst:

Rootsi Piraadipartei on loomas Interneti õiguste hartat

Loodud 2010-Jan-28 09:01:38

Euroopa Parlamendis tegutseva töögrupi Internet Core Groupi tegevus hakkab tasapisi konkreetsemat vormi võtma. Nimelt on Christian Engström (Piratpartiet) hakanud hilissügisel vedama nn Interneti õiguste harta teemat. Asi seisneb selles, et luuakse inimõiguste deklaratsiooni eeskujul Internetivabadust defineeriv või sellele alustandev dokument.

Et asja kanda tõelise demokraatia ning ka netivabaduse vormis, on mu Rootsi kolleeg selle erinevates netiportaalides üles pannud.

Originaalversiooni, st ilma meiepoolse tõlkemööndusteta - tegemist on ikkagi töödokumendiga - leiate siit:
http://christianengstrom.wordpress.com/2009/11/28/lets-write-an-internet-bill-of-rights/

Kõik ettepanekud ja arvamused on teretulnud! Kõik konstruktiivsed ettepanekud võetakse arvesse ning need edastatakse töögrupile, kes võib need ka lõplikusse versiooni lisada. Tagasisideks kirjutada kas otse indrek.tarandATeuroparl.europaDOTeu või liituda Christian Engströmi koduleheküljel toimuva diskussiooniga.

Eesti keelne interneti õiguste harta tööversioon:

Internetiõiguste deklaratsioon

Võttes arvesse Euroopa Inimõiguste deklaratsiooni

Võttes arvesse Telekomi paketti, eriti vastavat Euroopa Komisjoni deklaratsiooni

Võttes arvesse Lambrinidise aruannet Turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamisest Internetis (2008/2160 (INI))

Tunnistades, et Internet on teadmiste ja hariduse omandamise oluline vahend ning sõnavabaduse ja vaba suhtlemise praktiline ja mõtestatud meede

Kodanikel ja tarbijatel on õigus internetiühendusele, mis võimaldab kasutajal saata ja vastu võtta soovipärast sisu, kasutada teenuseid ja rakendusi ning ühendada riistvara ja kasutada tarkvara omal äranägemisel, kuid võrku kahjustamata.

Kodanikel ja tarbijatel on õigus diskrimineerimisvabale internetiühendusele, mida ei blokeerita, piirata ega prioritiseerita rakenduse, teenuse, teenuse sisu, saatja või vastuvõtja aadressi põhjal.

Kodanike ja tarbijate IP-aadressid on identifitseerivad andmed ehk isikuandmed ja andmesubjektil on õigus pääseda sellele ligi kas andmete parandamiseks, kustutamiseks või takistamaks oma isikuandmete levitamist.

Interneti sisu filtreerimine ohustab põhiõigusi ja on õigustühine, tulutu ja ebaproportsionaalne lahendus Interneti reguleerimiseks.

Kutsub Euroopa Komisjoni üles kiiresti koostama Interneti neutraalsust puudutavat direktiivi.

Hillary Clintoni kõne Internetivabadusest

Loodud 2010-Jan-24 04:01:55

Sel nädalal, täpsemalt 21.jaanuaril, pidas USA riigisekretär Hillary Clinton kõne netivabadusest. Tegemist oli kahtlemata nii ajaloolise kõnega, nagu kohapeal öeldi, kui ka äärmiselt päevakajalise ning põletava teemaga. Kui keegi seda omast kogemusest teab, on need eestlased. Muidugi mõista teavad seda ka meie sõbrad ameeriklased ning oleme NATO Küberkaitsekeskuse asukohamaa ja taotleme ka EL IT-agentuuri pesapaigaks olemist.

Clintoni kõne oli asjakohane, veenev, täis ameerikalikku meelekindlust ning ette kantud tarmuka riigisekretäri poolt, kes ka Eestis viibinud on. Lühidalt öelduna toodi kõnes ära, et Internetivabaduste piiramisest on tänapäeval kujunemas uus Raudne eesriie ehk Info eesriie - Information Curtain. Seda loomulikult juhul, kui me üheskoos ei pürgi selle poole, et uusi tehnoloogiaid headel ja õilsatel eesmärkidel ära kasutada. Clinton märkis, et nagu terasest saab hoonetele karkasse ja konstruktsioone ehitada, kuid samas ka automaatrelvi valmistada, saame me Internetti ja moodsaid kommunikatsioonivahendeid erinevatel eesmärkidel ära kasutada.

Huvilised saavad kõnega lähemalt tutvuda USA E-riigi kodulehel, kus on ka video üles laetud:
http://www.state.gov/secretary/rm/2010/01/135519.htm

Siinkohal teen aga viimase väljavõtte ja üleskutse kõikidele eestlastele. Olles eeskujulik innovatsiooni- ja e-riik, on taibukamatel avanenud järjekordne võimalus oma head ideed teoks teha. Nimelt käivitab USA valitsus innovatsioonivõistluse, kuidas moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutada elukvaliteedi parandamiseks - nagu näiteks kirjaoskamatuse vähendamise eesmärgil või muude teenuste levitamisel. Näiteks on Microsoft arendanud n-ö digiarsti teenuse, mis aitab eraldatud piirkondades arstiabi osutamist parandada. Niisiis, kõik võivad Washingtonis oma ideid avalikul võistlusel tutvustada!

Lisamaterjal:

• Hillary Clintoni kõne internetivabadusest

EP kinnitas ametisse uue ombudsmani, Eesti kinnitas kanda Põhjamaades

Loodud 2010-Jan-20 06:01:24

20. jaanuaril hääletas Euroopa Parlament Kodukorra artikkel 204 alusel ametisse Euroopa Ombudsmani. Kandidaatideks olid: Vittorio Bottoli (Itaalia), Nikiforos Diamandouros (Kreeka) ja Pierre-Yves Monette (Belgia).

Euroopa Ombudsmani institutsioon kutsuti ellu Põhjamaade poolt 1995. aastal. Tema ülesandeks on tagada ELi ametiasutuste läbipaistev, seaduspärane tegevus ning osutada puudujääkidele õiguste, kohustuste ja vastutuse kohapealt. Ombudsmanile saavad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud. Tegemist on mingil määral õiguskantslerile sarnaneva nähtusega.

Harilikult on kodanike kaebuste sisuks ametiasutuste läbipaistmatus (2008.a 30% kaebustest), mille puhul hakkab ombudsman (kui kaebuse sisust ilmneb loomulikult piisavalt asjaolusid, et menetlust alustada) näppu viibutama. 2007 esitati 3211 kaebust, millest menetlusse läks 870. 2008 oli arvud vastavalt 3406 ja 802, millest 36% puudutas läbipaistmatust, sh teabe või dokumentide andmisest keeldumist.   

Kandidaadi saab esitada vähemalt 40 liiget, kes peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist pärit.

Intriigiks oli sedapuhku kandidaat Diamandourose soovitus Euroopa Parlamendile avalikustada senisest enam oma liikmete kulutusi.  Teine kandidaat Monette oli kuulamisel Petitsioonide Komitees lausunud, et tema seda küll ei nõuaks.  Euroopa Rahvapartei asus seisukohale, et toetab uut tulijat.  Liberaalide fraktsiooni sisehääletusel jäid napilt peale kreeklase pooldajad, ent plenaaril oli tegu salajase hääletusega...Toimima hakkas mitte niivõrd parteiline vasak-parem skaala, kui just põhjamaise ja lõunamaise kultuuri vastandlikkuse aspekt.  Mängu ilu mõttes oli just lõunamaalane sedakorda põhjamaisuse lipukandjaks ja vastupidi.  Kui Belgiat tohib muidugi Põhjamaiseks liigitada...

Niisiis korraldasid Skandinaavia ja Suurbritannia saadikud parteideülest kampaaniat, mis väitis sisuliselt, et EPP soovib Diamandourost "karistada" ning samas tagada, et keegi ei tuhniks parlamendi kulutustes.Kuulu järgi olevat  sellist poliitikat teistest enam ajanud just saksa kristlikud demokraadid. Heidi Hautala kogus Diamandourose toetuseks vahetult enne hääletust koostatud märgukirjale allkirju Põhjamaade esindajate seast erinevatest fraktsioonidest.  Siinjuures on võimalik uhkusega mainida, et Eestitki peetakse Põhjamaade hulka kuuluvaks: kogu parlamendis levinud kirjal seisis "We, as Nordic citizens of EU..."  ning Ivari Padari ja minu allkirjad seal all. Belgia advokaadi kohta aga lasti liikvele Hollandi ajalehes avaldatud info, mis viitas mehe enda kalduvusele maksumaksjate raha luksuslikku elustiili investeerida...

Ühesõnaga, klassikaline juhtum, mis meie Riigikogu praktikas tuntud kui "Jõksi lähetamine". Eks temagi soovinud erakondade rahastamisse selgust tuua ja lõpptulemusel asendati ta reformierakonnale sobilikumana tundunud Indrek Tederiga.

Strasbourgis läks aga teisiti ja salajane hääletus tõi tulemuse Diamandouros 340 häält, Monette 289 ja veneetslane Bottoli 19.  Ilmselt hääletasid Briti konservatiivid hiljutisest Briti Alamkoja hüvitisteskandaalist johtuvalt samuti läbipaistvuse poolt.  Muide, ilmnes ka veel üks huvitav põhja-lõuna vastuolu: oli üldiselt teada, et kõik kreeklased hääletavad kaasmaalase poolt sõltumata fraktsioonist, kuhu kuulutakse. Samas lähtusid Belgia MEPid oma erakondade arusaamadest ega kippunud iga hinna eest kaasmaalasele häält andma.

Amüsantse detailina võiks kirjeldada ka asepresident Stavros Lambrinidise juhatamist.  Nimelt tehakse iga kord enne säärast hääletust väike treening, et meppidele meenutada, kuidas tehnika toimib.  Seekord oli esitatud mängu-ombudsmani kohale Pablo Picasso, Auguste Renoir ja Vincent van Gogh. Kohe hõikas keegi saalist "Aga miks ei saa El Greco poolt valida?" Tempokas ja hea huumorisoonega asepresident vastas, et seda saab järgmises voorus:)  Proovihääletuski oli tasavägine - Van Gogh võitis 2 häälega (240:238) Renoir`i ning vaene Picasso sai 166 häält.

Loo moraal?  Ehk peitub moraal selles, et kuigi inimlikud ja parteilised tungid on olemas ja ei kao kuhugi, leiab Euroopa Parlament endas ka sageli jõudu mõistuse hääle järgimiseks.  Ning et tegelikult suudavad eriilmelised ja erinevate traditsioonidega poliitilised kultuurid otsustada koostöös nii, nagu kontinendile parim on. 

Lõpetuseks aga mõistujutt eestlasest ja itaallasest Strasbourgi koridorides.  Arutavad mehed nn külalisgruppide toomist ja vastavaid reegleid.  Sitsiillane teeb kokkuvõtte: "Vahe seisneb selles, et põhja-euroopa poliitiku karjääril on kriips peal, kui ta toob grupitäie sugulasi parlamendiga tutvuma, kuid lõuna-eurooplase poliitilise karjääri lõpp on see, kui ta oma sugulasi siia ei too!" 

Rõõmsaid jõulupühi!

Loodud 2009-Dec-24 03:12:16

Mõnede jaoks on jõulud usu küsimus ja mõnede jaoks kultuuri küsimus.  Mõnede jaoks on see aga üks ja seesama. Et usk ongi kultuur ja kultuur on meie usk.  Aga nendest erisustest hoolimata, soovime kõikidele, kes miskipärast sellele kodulehele sattuvad, imeilusaid jõulupühi.  Ning tegelikult ka nendele, kes siia kodulehele kunagi ei sattu: häid pühi!

Nautigem kodus olemist ja omadega koos veedetud aega!  See aeg on kvaliteetaeg!

Ning uskugem, et aasta 2010 tuleb kultuursem veel!

EUROOPA LIIDU EELARVE 2010 VASTU VÕETUD!

Loodud 2009-Dec-18 12:12:52

Neljapäeva hommikupoolsel plenaaristungil võeti vastu Euroopa Liidu eelarve aastaks 2010.  Hääled jagunesid - poolt 483, vastu 48, erapooletuid 32. Viimaste hulgas peamiselt Briti konservatiivid ja vasakrohelised/kommunistid. Ka roheliste rühmas oli neid, kes hääletasid vastu, sest eelarve ei prioretiseeri piisavalt rohelisi algatusi. Mina hääletasin poolt, sest tundus et on parem, kui Barroso saab hakata raha kulutama, selmet 1/12 taktis eelmise aasta eelarvega komberdada. 

Füüsikalistest parameetritest kõigepealt: Euroopa Liidu 2010.a eelarve kaalub 3,4 kg, on umbes 1500 õhukest lehekülge, teisisõnu ca 13 cm paks dokument, täis kribukirjas tabeleid ja aruandeid.

Kogusummas on see 141,4 miljardit eurot. ELi eelarve saab oma raha kolmest eri allikast. Esiteks tollimaksud, teiseks teatav liikmesriikide ühtse käibemaksu arvestusbaasist ja viimaseks - iga liikmesriik maksab 1,24% oma rahvamajanduse kogutulu alusel ehk u 235 eur inimese kohta. 45% sellest rahast läheb tegelikult tagasi liikmesriikidesse kulutamiseks.
Üldjoontes vastab eelarve 5 aasta finantsperspektiivi printsiipidele. Eelarve jaguneb viieks osaks:

innovatsioon ja konkurentsiarendus,

ühtekuuluvus, põllumajandus

arendus, migratsioon, siseasjad, haridus ja kultuur

välisasjad

administratsioon.

Viimane jaguneb omakorda Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel.

Eelarve esitamine Komisjoni poolt toimus juba eelmise koosseisu ajal kevadel. Siis nõudis Parlament suuremamahulist eelarvet, et kõiki vastakaid prioriteete (sealhulgas arenguabi, kliimasoojenemise vastased meetmed, tööpuudus, konkurentsivõime parandamine) senisest enam edendada.  Nõukogu jälle ütles, et pidagem hoogu. Rahanduslik kriis ju!

Toimus lepitusmenetlus 27 rahandusministri, Komisjoni ja Parlamendi osavõtul ning selle tulemusel saabus eelarve parlamenti 7 koosseisu ette novembris.  Erinevad komiteed ja fraktsioonid olid ühtekokku Alain Lamassouri juhitud eelarvekomiteele teinud 1010 parandusettepanekut.  Nagu 1001 öö muinasjutus aga hääletas plenaaristung need itaallasest asepresidendi Giovanni Pittella juhatusel läbi kõigest 60 minutiga! Muidugi, suurem osa ettepanekutest olid rühmitatud gruppidesse ja ühtede vastuvõtmisel langesid teised automaatselt välja...

Sel teisipäeval oli suures saalis arutelu, kus ettekandjaiks Rootsi majandusministeeriumi riigisekretär Hans Lindblad ning raportöörid.  Sõnavõttudega parteide nimel esinesid koordinaatorid ja variraportöörid, mitte fraktsioonide juhid.  Eelarve on siiski keerukas tehniline värk, mitte n-ö puhas poliitika.

Kriipsutati alla, et see on parim võimalik kompromiss, mida nn "lagedega" mängides on ilma eelarve tasakaalu rikkumata võimalik saada. Viimane on nõue - EL eelarve ei või kunagi defitsiidis olla. Aga "laed" tekivad sellest, et kuigi teoreetiliselt on tulupoolel 1,24% liikmesriikide SKTst, siis netomaksjad (Saksamaa, Rootsi, Holland jne) annavad tegelikult 1% kogutulust.  Teistpidi "lagi" tekib aga Komisjoni eelnõu poolelt, kuhu kirjutatakse alati väiksem summa kui tegelikult raha on ehk jäetakse tsipake reservi. (Tuntud teatud juhtumitel kui FlexibilityInstrument). Arutelul tulistati paremalt äärelt kriitikanooli: "See eelarve tuleks justkui teiselt planeedilt! Selliselt, kus pole finantskriisi!" ahastas EFD nimel Marta Andreasen UKIPist: "Olukorras, kus majandus ei kasva, kasvab meie eelarve. See on vastutustundetu", lisas Lajos Bokros (kes esindas Briti konservatiive). GUE/NGL esindajana rõhutas Miguel Portas, et pole eraldatud piisavalt raha tööhõive parandamiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks, sestap hääletab tema grupp eelarve vastu.  Aga fraktsioonideüleselt kritiseeriti eelarve struktuuri paindumatust, kuluridade läbipaistmatust ning rõhutati tarvidust Lissaboni lepingule vastava uue menetlusprotseduuri leiutamiseks. On tähelepanuväärne, et Lissaboni leppega saab EP tõepoolest rohkem sõnaõigust erinevate nn must-payment alade puhul kaasa rääkida, sh näiteks CAP ehk ühine põllumajanduspoliitika.

Muide, Lissaboni Leppe üle läks otsekohe vaidluseks pärast hääletuse lõppu, kui Nõukogu esindaja protesteeris selle vastu, et tema ei saagi alla kirjutada eelarvet kehtima panevale dokumendile. President Buzek aga tõestas, et ehkki menetluse algus on Euroopa Lepingute artikkel 272 põhjal, kuid 18. novembri 2009 kolmepoolne kompromiss näeb ette, et nüüdseks käib protsess artikli 314 alusel. Ja otsekui selle kinnituseks väljus presiidiumitoolist ning kirjutas rootslase silme all eelarve kehtivaks.

Lõpetuseks - sel nädalal on Europarlamendis toimunud mitmeid meeleavaldusi kohalike töötajate eestvedamisel, kes nõuavad karmi ebaõigluse vältimist (st nende palkade tõstmist 3,7%.)  Tõsi, see toimuks vastavalt olemasolevatele seadustele ja kokkulepetele, mis 10 aastat tagasi sõlmitud. Selle klausli küljes rippumine ajal, kui EL nõuab kõikidelt kulude kärpeid, eriti riigisektoris, on tekitanud vastakaid tundeid ja arvamusi. Asjakohase kommentaari andis mulle Siim Kallas, kes ütles, et antud juhtumil on primaarne õigusriigi põhimõte, et kokkuleppeid tuleb täita!  "Pacta sunt servanda!", lisasin omalt poolt, meenutades hetkeks lepingut Reformierakonna ja ResPublica ühinemisest ... :)
Igatahes arvas Kallas, et tema järeltulija ilmselt peaks siiski kehtivat (liigagi rammusat) süsteemi muutma, et see korreleeruks majandustsükliga, mitte poleks mingi asi iseeneses.

Kuid eks palgasüsteemiga maadlevad meist palju kangemadki, kui mõelda näiteks Riigikogus sel nädalal toimunule...

Hääd Jõulu ootamist kõikidele!

Lisamaterjal:

• EL eelarve 2010

His-paanias on hirm-sad vih-ma-hood…

Loodud 2009-Dec-06 08:12:20

Avanes võimalus külastada Hispaaniat. Ikka nende algava eesistumise ehk presidentuuri pärast. Kuid et enamus eurooplasi on Hispaanias käinud ja detsembrikuine visiit parlamendiliikmeid ei huvitanud, siis võetigi abiks nn varumehed.  Alljärgnev on tilluke aruanne SEDE (relvastuskontroll ja julgeolek) Komitee delegatsiooni käigust Madriidi ja Sevillasse.

Meie delegatsioon oli 4-liikmeline: Arnaud Danjean, Luiz Yanez, Krzystof Lisek ja Teie Alandlik Teener… Visiidid Kaitseministeeriumisse ja Parlamendi üla- ning alamkotta kulgesid kavakohaselt. Parasjagu viisakuste vahetamist ja natuke asja sai ka räägitud. Muide, endine prantsuse luureohvitser Mr Danjean sai suurepäraselt hakkama nii delegatsiooni juhatamise kui ka diplomaatilise kõneviisiga.  Enamgi veel, tal oli annet kogu aeg põhilist taibata.

Kuid kogu üritus (mille toimumine oli otsustatud juba eelmise legislatuuri poolt) oli siiski ette võetud eesmärgiga külastada Euroopa Satelliidikeskust Torrejonis ning Airbus Military tehaseid.  Viimastest väljub muide juba homme esimesele proovilennule  maailma parimate omadustega sõjaline transpordilennuk Airbus 400M.  Oli küllaltki impressive…
Sellega seoses kirgastus ainult üks mõte: kui Eesti ei panusta insenerikoolitusse, vaid jätkab igasugu perspektiivita aladel nn üliõpilaste koolitamist, ei jõua meie mitte viie rikkama riigi hulka, vaid viie suurimat sotsiaalabi tarvitava riigi sekka. Airbusi tehased on ettevõte, mille Hispaania tehastes on otsesel kontrahtil 10 000 inimest. Lisaks veel tehased Toulouse`is, Hamburgis, Varssavis ja vanal heal Inglismaal. Komponentide tootmine on niiöelda europaiseeritud, väljamõtlemine samuti.  Kuid mis peamine – ettevõtet juhib ka inseneriharidusega inimene, kes nn business administration´i teinud ainult täiendõppe korras. Nende kreedo ongi, et ettevõtet ei saa juhtida jurist või finantsist, ammugi mitte tubli parteilane (kaasus Taavi Veskimägi), vaid inimene, kel on aimu tiibade alla ja peale tekitatavast Bernouille`i koefitsiendist ning kes situatsiooni tekkides võib mitte ainult arvutiekraaniga vaielda, vaid hoopis gaaskeevitusega tarviliku operatsiooni sooritada. Loomulikult toimetavad need inimesed lipsustet ülikondades. Inseneritöö on kallis, aga tasub ära.
Ei hakka siin kirjeldama Airbus 400M omadusi, märkides vaid et tulevase 50 aasta jooksul paremat lennukit transpordiks toota ei suudeta isegi mitte USA-s. Soovijad võivad külastada lehekülge www.airbus400.com. Märgin vaid taaskord, et euroopalik integratsioon ning rahvuslikust egoismist üleolemine võib anda üllatavaid tulemusi.  Aga ainult juhul, kui sul on insenere.  Kui sinu riigi vaimse potentsiaali kehastajateks rahvusvahelisel areenil on Rain Rosimannus ja Evelyn Sepp, siis ei saa parimagi soovi korral sind tõsiselt võtta ning sa jääd sama märkamatuks nagu Andrus Ansip, kes viibis Madridis samal päeval kui minagi. Ansip ei suutnud liiklust peatada;)  Mina ka ei suutnud, kuid  Sevillas peatus liiklus minust sõltumata, sest munitsipaaltaksojuhtide streik oli ülivõimas.  Lennujaamasuunaline liiklus katkes ja vaid ime läbi olen taas Brüsselis.

P.S. Hispaanias vihma ei sadanud, oli päikest ja mandariinid puu otsas valmisid.

P.P.S.  Tööpuuduse protsendi poolest oleme vist juba Hispaaaniast mööda läinud, aga me vaikime sellest probleemist. Nemad vähemalt kõnelevad. Äkki on Eestis demokraatia defitsiit?

Andres Tarand hoiatas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda

Loodud 2009-Dec-06 08:12:58

Endine peaminister sotsiaaldemokraat Andres Tarand saatis erakonnakaaslastele kirja, milles hoiatas karjääriparteilisuse ning Putini parteile iseloomuliku stiili rakendamise eest Eesti poliitikas.

Lisamaterjal:

• Andres Tarand ERR-i uudistele

Loodussäästliku imekummi direktiiv

Loodud 2009-Nov-30 02:11:43

Järjekordsel plenaaristungil võeti muude asjade hulgas vastu ka määrus autorehvide märgistamise kohta. Selle tagajärjel hakatakse Euroopas 2012.a novembrist liigitama ja märgistama müügiletulevaid autorehve arvestades nende kütusesäästlikkust, märghaardumist ja välist veeremismüra. Samalaadset klassifikatsioonisüsteemi kasutatakse juba kodumasinate, nt külmikute puhul. Euroopa konteksti arvestades on see määrus hämmastavalt lühikest aega sünnitusvaludes piinelnud - eelmise aasta novembris algatatud ettepanekust on kõigest 12 kuuga saanud umbes poole miljardi inimese elukvaliteeti mõjutav dokument.

Kuidas ja millal määrus eestlasi puudutab?

Tegemist on tootjate ja turustajate tööd puudutava määrusega, mis tarbijale tähendab lihtsalt seda, et 2012.aasta novembriks ilmuvad müügile uued ja paremad rehvid. Lisaks sellele on turustajad kohustatud tarbijaid informeerima uute rehvide kütusesäästlikkust, märghaardumisest ja välisest veeremismürast (detsibellides, loomulikult). Need "imekummid" hakkavad kandma ka säästuklassi märke. Roheline "A" klass on parim, punane "G" viletsaim.

Iga liikmesriik otsustab eraldi, kas ja kuidas soodustada loodussäästlike rehvide kasutamist. Alla "C" klassi rehvide kasutamist soodustada ei tohi, see oleks liiga madalakvaliteediline.

Iseenesest on tegemist väga normaalse ettepanekuga - lisakohustusi tarbijatele ju ei panda, parandatakse nende elukvaliteeti läbi elukeskkonna paremaks muutmise, Kaude kaitstakse ka Euroopa siseturgu, sest suurim asjassepuutuv kulutus oleks välismaistele, näiteks Hiina või Korea rehvitootjatele. Suuremas plaanis on tegemist Euroopaliku rohelise ideega vähendada turu sõltuvust kallitest ja ebausaldusväärsetest nafta baasil toodetud kaupadest ning vähendada energiatarbimist viiendikuga võrra võrreldes 1990.aastaga. Eesmärk tahetakse saavutada 2020. aastaks.

Eraldi kohtlemise on ära teeninud protekteeritud rehvid, professionaalsed maastikurehvid ning võidusõidurehvid. Loo muudabki kurioosseks tõik, et naelkumme määrus ei puuduta. Huvitav, kas detsibellimõõtmine käis nii suure müra puhul üle jõu või olid mõned Lõuna-Euroopa mehed sellise rehvi olemasolu unustanud?

Huvilised leiavad uue märgistuse juuresolevalt jooniselt.  Nael kummi!

Speech at Plenary (23.XI 2009) concerning Vital Moreira`s report A7-0060/2009

Loodud 2009-Nov-24 02:11:08

Sõnavõtt plenaaristungil, mis lennuki hilinemise tõttu jäi ette kandmata, kuid siiski esitatud sai.

On behalf of the Greens and the European Free Alliance I want to voice our dissatisfaction with the so called simplified procedure for the Georgia and Armenia Macro Financial Aid files. Whereas the European Commission has in the past been quick in dealing with MFA's files, it is not the case this time. Hence the result is almost exclusion of the Parliament from the procedure. And I do absolutely hope that tonight`s debate will help the Commission to understand that things need to be changed for ever in that respect!

I wonder,Mr Kallas, could You please explain to us some of the reasons why the commission - which was aware about the fact that the first payment was already due before 2009 - is late with the procedure?

It has been argued in the Green group that we have to ensure that MFA is not going to be used for military purposes and I desire that as well. However, at the same time, right today the French aircraft carrier enters the harbour of St.Petersburg in order to seal the biggest arms trade with Russia by an EU member state. It is more than evident, that Russia is the main contributor to the reason why Georgia is in dire need of financial assistance. And to ask one side of the conflict to reduce its weaponry and with the other hand to sell ultra modern technology to the other side, will destabilize the strategic situation not only in the region of Black Sea, but will have serious consequences also in the Baltic region. Besides, it is by no means balanced and equal treatment of the conflicting sides, as the Tagliavini Report requires.

Although I am convinced that the countries in the European Neighbourhood are too important for the EU to leave their future in the hands of the International Monetary Fund only, the Greens have some doubts about the policy of the EU being too much linked with the IMF strategies for the concerned countries and a clearer EU mandate for use of assistance could be desireable. We have some experience with IMF orthodoxy, as Mr. Kallas may easily confirm. Indeed, the IMF advocated against Estonian successful currency reform in 1992.

These are the reasons, why the Group will not vote in favour of the resolution, but press abstention buttons.

With these Green and personal remarks I will conclude and thank You very much for your attention.

Tervikrepliik Ühtse Venemaa Eesti esindaja asjus

Loodud 2009-Nov-23 01:11:03

Twitter keskkond võimaldab lühikest repliiki, ERR palvel laiendan siis oma repliigi pikaks. Põhjaliku teemakäsitluse teen nädala lõpul ehk.

Väita, et Medvedjevi ja Putini nn. erimeelsused on midagi enamat kui etendus Euroopa ja USA "rahustamiseks", on kõige otsesem kaasabi selle komöödia lavastajatele Kremlis.  Reaalselt ei toimu ju Venemaal demokraatlikku dialoogi! Mõelgem Garri Kasparovile, veel parem- meenutagem Anna Politkovskajat! Kus oli Medvedjev oma "kriitikaga" pärast neidsamu Venemaa valimisi? Kus oli ta Gruusia ründamise ajal? Mis üldse võimaldab väita, et Putin ja tema KGB päritoluga siloviki grupp on nüüd presidendi nn. kriitika pärast kabuhirmus?  Ning otsekohe järgneb Savisaare suust ka Ühtse Venemaa ja Keskerakonna koostööleppe põhiprintsiibi kohusetundlik täitmine. Printsiip on, et Keskerakond katsugu igal võimalusel Eesti põhiseaduslikku korda rünnata ja alavääristada. 

Miks, jumala nimel, peaks Eesti president rääkima valimisvõltsinguist?! Aga selleks, et Savisaar saaks koos oma Kremli semudega väita, et ennnäe, meil võltsitakse valimisi!  Jääb mulje, et kui keegi peale Keskerakonna hääli saab, siis ainult võltsingute abil.  Samas on igale Kremli soovidest sõltumatule Eesti kodanikule selge, et meie valimised vastavad igati Euroopa standarditele ja meie Valimiskomisjon on teenäitajaks mitte ainult valimiste puhtuse ja korrektsuse osas, vaid ka näiteks e-valimiste korraldamisel.  Kuid see tõsiasi muidugi Savisaarele pähe ei mahu, sest tema pea on lihtsalt täidetud igatsusega Nõukogude Liidu moodi aegade taastamise järele.

Vt.lisaks:

Lisamaterjal:

• DELFI: Tarand: kas Ilves peaks hakkama KGB käsilaseks?
• ERR: Tarand: Savisaar igatseb Nõukogude Liidu aegu

Sofi Oksanen ja Indrek Tarand Brüsselis

Loodud 2009-Nov-22 03:11:02

Sofi Oksase raamatu Puhastus tõlkimise puhul hollandi keelde toimus eelmisel neljapäeval Brüsselis Goethe Instituudis Soome Kultuuriinstituudi korraldusel kirjandusõhtu, kus Sofi Oksanen ja Indrek Tarand vestlesid ajaloost, kirjandusest ja elust.

Vaata lähemalt:

Lisamaterjal:

• Silja reisiblogi
• FInland Events
• Network for cultural export

Juubelikohtumine, mis võis jääda viimaseks (Islandi ja EP delegatsioonide kohtumine 16.11.2009)

Loodud 2009-Nov-17 01:11:14

Harva on võimalik osaleda sündmuses, mis lõpetab olnu ja alustab uut ajastut. Kuid eile peetud Islandi Althingi ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide 20. kohtumine võib vabalt jääda viimaseks selles produktiivse koostöö sarjas.  Sest vastu võeti ka ühine resolutsioon, mis kutsub üles looma Ühist Parlamendikomiteed (Joint Parliamentary Committee). See asendab siis delegatsioonide kohtumised... Eeldatavasti juba veebruariks 2010 saabki mõte teoks. Muidugi, eksisteerib võimalus, et kui läbirääkimiste lõppedes tulemus islandlaste poolt referendumil tagasi lükatakse, siis tuleb delegatsioonid taastada... Eks näis, kuidas kulgeks selline teoreetiliselt võimalik 21. kokkusaamine...

Karta on, et praegusest EP delegatsioonist mitte kõik ei pääse Ühiskomitee liikmeks, sest MEP-ide huvi Islandi vastu on kasvanud alates sealse valitsuse liitumistaotluse esitamisest tänavu suvel.  Aga hoolimata roheliste fraktsiooni väiksusest, teen ikkagi katse sinna pääseda.  Oleks ju nii vahva tervitada meie omariikluse taastamist esimesena tunnustanud rahvast Euroopa Liidu lävepakul:)

Kohtumisest enesest ei jaksa hetkel pikemalt kirjutada, sest pean minema võitlema naiste õiguste eest Euroopa tippametikohtade jagamisel.  Lühidas telegrammstiilis niipalju:

Islandi esinduses oli kõikide parlamendierakondade esindajaid (Arni Sigurdsson, Valgerdur Bjarnadottir, Thorgerdur Gunnarsdottir, Sigmundur Gunnlaugson, Jonina Gudmundsdottir).  EP 17 liikmelisest delegatsioonist osales 11 liiget, sealhulgas EP üks asepresidentidest Diana Wallis. Kohal viibisid ka Islandi välisminister Össur Skarphedinsson ja Olli Rehn (hetkel veel ikka laienemisvolinik) ning Petra Lärke Rootsi eesistuja poolelt. 

Kesksed teemad olid:

1. Kuidas Islandil tajutakse ICESAVE arvete probleemi, milles Hollandil ja Suurbritannial ja ka Saksamaal on tugevad seisukohad.

2. Kui kaua võivad kesta läbirääkimised (mis õigupoolest pole veel alanudki, sest alles saabusid Islandi vastused Komisjoni 2500 küsimusest koosnevale küsimustikule), tunnustades tõsiasja et EEA (European Economic Area) ja Schengeni liikmena on Islandil ca 2/3 seadusandlusest niikuinii n.ö. aquis communautaire...:)

3. Kas Lissaboni Lepingut tuntakse ja kas see on ka teemaks liitumiseelses diskussioonis. Dominant on mõistagi kalanduspoliitika. Muide, minister Skarphedinsson on ise ka hariduselt merebioloog...

4. Referendum liitumise üle korraldatakse kindlasti, sest rahvas ei mõistaks kui nii tähtsa küsimuse otsustaksid nende nimel valitud esindajad.

Üldiselt oli esmakordne kogemus delegatsioonitööga kokkupuutumisel meeldiv.  Võimalik, et seda ennekõike just islandlaste poolt kaasatulnud avatud ja rõõmsameelse õhkkonna pärast.

Islandi - Euroopa Liidu delegatsioonide 20. kohtumine esmaspäeval Brüsselis

Loodud 2009-Nov-13 11:11:20

FIRST EP SPEAKERS

1. Opening of  the 20th EU-Iceland Interparliamentary Meeting by
   
   • Mr Pat the Cope Gallagher, chair of the delegation of the European Parliament and 
   • Mr Árni Thór Sigurdsson, chair of the delegation of the Althingi Foreign Affairs Committee.
2. Adoption of the draft agenda.
3. Iceland's application for EU Membership - Future relations between Iceland and the European Union.
   Statements by
   
   • Mr Össur Skarphéðinsson, Minister of Foreign Affairs, Iceland;
   • Mr Olli Rehn, Commissioner, European Commission;
   • Ms Petra Lärke, Counsellor,Chair of the Council Working Group on Enlargement and Countries Negotiating Accession, the Swedish Presidency;
   • EP speaker: Mr Cristian Dan Preda, Rapporteur of the Foreign Affairs Committee followed by an exchange of views.
4. Future parliamentary relations between the Althingi and the European Parliament.
   
   • Exchange of views.
5. The Lisbon Treaty and the enhanced role of the European Parliament and the EU national parliaments.
   
   • EP speaker: Mr Indrek Tarand.
   • Exchange of views.
6. Any other business.
7. Date and place of next meeting.

Komiteedest

Loodud 2009-Nov-08 06:11:43

Komiteede Nädal  9.-12. Novembril 2009

Algaval nädalal on Eesti esindajatel (nagu ka kõikidel teistel) ette nähtud töö komiteedes, mida eesti keeles ilmselt Riigikogu eeskujul komisjonideks kutsutakse. Kui me sõnastikust vaatame, näeme, et tegelikult pole asja sisus erilist vahet, kuid mulle jääb hämaraks, kes ja miks sellise tõlke kunagi teinud on.

Nagu me juba kõik teame, on Euroopa Parlamendis 20 komiteed ja paar alamkomiteed. Eesti esindajad kuuluvad nendesse järgmiselt:

KELAM: Väliskomitee

OJULAND: Väliskomitee

OVIIR: Tööhõive ja Sotsiaalkomitee ning Naiste Õiguste jne Komitee

PADAR: Majandus ja Rahanduskomitee

SAVISAAR: Transpordi ja Turismi komitee

TARAND: Põhiseaduskomitee

Väliskomitees on teisipäeval rohkem nagu ülikooli loengus. Esinevad mitmed dignitaarid ja neile saab ka mõned küsimused esitada. Mina olen selles komitees asendusliige ja mul pole kohustust täisliikmete olemasolu korral sääl kohal olla. Kuid kindlasti, kauaaegse kurdi iseseisvuse pooldajana (sest miks nii suurel rahval ei peaks olema enesemääramise õigust?) lähen kuulama MASSOUD BARZANI esinemist.  Härra Barzani on teatavasti Kurdi Autonoomse Valitsuse juht Iraagis.  Aga FYROM-i ehk Makedoonia välisministri Antonio Milososki jutu jätan ilmselt vahele. Sest muidu tekiks kiusatus Kreeka kolleegidelt küsida, et miks nemad ikkagi on riigi Makedooniaks nimetamisele nii jäägitult vastu ning miks ometi ei ilmuta nad vähimalgi määral suuremeelsust makedoonlaste suhtes. Muidugi, ma tean ka vastuseid ette, ent ikkagi nagu veidi piinlik on selline väitlus ja väiklus, mis väitlusega kaasneb. Ilmselt ei paku erilist huvi ka Hugues MINGARELLI esinemine, kes Euroopa Komisjoni direktoraadi asedirektorina räägib edusammudest Valgevenega koostööleppe sõlmimisel.

Väliskomitees on ka roheliste grupi liikme Franziska Brantneri eelnõu paranduste arutamine ning palju muudki, millega huviline võib iseseisvalt EP kodulehel tutvuda.

Esmaspäeval vestlevad MEPidega  Arengukomitees (DEVE) Philippe MAYSTADT (Euroopa Investeerimispanga president) ja Jacques DIOUF (Rahvusvahelise Toiduorganisatsiooni FAO peadirektor).

Majanduskomitees võetakse ette ühtse käibemaksu ideed Bullman`i raporti valguses. Samuti kuulatakse Euroopa Keskpanga aastaaruannet. Nii et IVARI PADAR asub nende arutelude keskel… Kui ta jaksab, saab ta ka osaleda asendusliikmena ITRE istungil, kus kuulatakse eksperte gaasitarnete turvalisuse teemadel. Majanduskomitees võib asendusliikmena olla ka Siiri Oviir, sest tema põhikomiteel istungit pole ette nähtud.

VILJA SAVISAARE komiteesse tuleb esinema keegi Komisjonist ja teemaks on reisijate kaebused lennufirmade peale. Et ei maksta lennu ärajäämisel või hilinemisel hüvitust. Veel kõneletakse vedelike kontrollimisest lennujaamades reisijate käsipagasis. See on väga oluline, peaks talle mainima, et mul just võeti hiljuti hambapasta ära…;) Ka võivad kõne alla tulla liikumispuudega inimeste õigused ühistranspordis. Kuid kõige olulisem on ehk ühise transpordipoliitika 3. Valge paber, millega kaasneb ka härra Groschi raport.

Kultuurikomitee ees esineb hiljuti volinikuks tõusnud ja ilmselt ka uues Komisjonis mingil ametipostil jätkav Maros SEFCOVIC. Loomulikult vaadatakse ka kolme filmi, mis kandideerivad LUX auhinnale, sest kuidas sa ikka hääletad, kui pole näinudJ

Eelarve ja Kontrollikomitees esineb Kersti Kaljulaiu ülemus Vitor Manuel da SilvaCaldeira rääkides 2008 aasta rahakasutusest ning oma kohalolekuga austab istungit ka Siim KALLAS.

Tervelt 9 komiteed eeloleval nädalal ei kogune. Pole ilmselt vajadust. Või siis on juhtunud nagu väliskomitee alamkomitees (SEDE) eelmisel nädalal juhtus, et tähtis esineja ei saa tulla mingil põhjusel.  Muide, meie alamkomitees oli see pisut pikantnegi juhtum, et kohale ei saanud tulla kindral MORILLON.  Iroonia peitus selles, et ta ei saanud tulla mitte millegi muu kui Prantsuse ja Belgia raudteelaste streigi tõttu…

Minu jaoks on oluline  LIBE JURI AFCO ühiskoosolek, kus arutatakse Stockholmi Programmiga seonduvat ja teiste seas on teinud oma parandusettepanekud ka Tatjana Ždanoka. Neist 2 on suhteliselt normaalsed, kuid kolmanda asjus peaksin temalt aru pärima…

Selline on kava.  Kuid et inimene vaid mõtleb ja Jumal juhib, siis eks anname teada, mis tegelikult ka juhtus.

Piraadid ja rohelised saavutasid netivabaduse

Loodud 2009-Nov-05 09:11:19

Eile öötundideni kestnud pingelises lepitusvaidluses arutasid Euroopa
Parlament, Euroopa Komisjon ja Ministrite Nõukogu kas anda
eurooplastele õigus netist faile, sh ka muusikat ja filme alla
laadida. EPi delegatsioon, mis koosnes rohelistest ja Rootsi
piraadiparteist, eesotsas Christian Engströmiga, leppis Nõukoguga
kokku nn Telecom package'is. Selle järgi suudab Euroopa tulevikus
vältida Prantsusmaa ettepanekut karistada pahaaimamatuid
netikasutajaid.

Selle üle saab ainult hea meel olla, et me oleme koos rootsi kolleegiga
saavutanud suurema internetivabaduse õiguste kaitsmise. Uue versiooni
järgi lähtutakse internetiühenduse tagamisel kasutajate
fundamentaalsete õiguste ning tavakodanike vabaduste kaitsest, mis
välistab allalaadijate ebaproportsionaalse karistamise.

Rootsi mepi Engströmiga seni tehtud koostööd kahetseda ei saa, oleme
jällegi sammu liberaalsema ja demokraatlikuma internetiajastu suunas
astunud. Tema enda sõnul poleks ta ise ealeski millegi sellise
saavutamist uskunud.

Lisamaterjal:

• Loe lähemalt:

Soome eurosaadik valiti aasta parimaks

Loodud 2009-Nov-04 11:11:54

Sahharovi Mõttevabaduse Auhind

Loodud 2009-Oct-26 11:10:43

Oli 21. kord anda välja Sahharovi auhind. Murrangulise 1989. aasta juubel - ikkagi 20 aastat tagasi murti maha Raudne Eesriie. Minu hinnangul oleks just siin olnud Eesti šanss... Paraku oli minu hinnang ekslik või liiga optimistlik. Ahjaa, loomulikult pidasin ma nominendina silmas Lagle Parekit, omal ajal Sahharoviga koos töötanud inimest ning tänini inimõigusi ja mõttevabadust edendavat autoriteetset isikut.

Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt saab kandidaate komisjonidele - Väliskomisjon (AFET) ja Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) - arutamiseks esitada iga fraktsioon või siis vähemalt 40 liikmest koosnev MEP-ide grupp. Mulle tundus võimalikuna kaks stsenaariumi:

   1. Iga Eesti MEP kogub 6 allkirja ning 36+6 eestlast ongi vajalik arv käes.
   2. Roheliste fraktsioon leiab võimaluse Eesti inimõiguslase esitamiseks.
      
Saatsin selleteemalise kirja augusti lõpus ka kõikidele eestlastele ja sain operatiivse vastuse Tunne Kelamilt, kes tõdes, et aega tarviliku taustaselgituse jaoks on liiga vähe. Vaatamata mõtte õigsusele. Suuliselt kommenteerisid oma seisukohti ka Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir. Igaühel olid omad kahtlused, ehkki päris maha ei teinud minu esitet kandidaati ükski.  Nii langes ära variant number üks.  Kuid ma poleks mina ise kui ma jätnuksin teise võimaluse proovimata.

20. oktoobril

Loodud 2009-Oct-20 03:10:19

Pisikese kokkuvôttena tänase päeva esimesest poolest märgin, et toimus 23 hääletust. Nii näiteks loobuti lühiajalise viisa vastastikusest nôudmisest Euroopa Liidu ja järgmiste (enamasti Euroopa suurvôimudega ajalooliselt seotud) riikide suhtes. Malta MEP Bussutil oli ette pannud lihtsustada viisanôudeid Mauritiusega. See on mulle väga meeltmööda, omal ajal sai nendega diplomaatilisi suhteidki seatud... Siis Seišelli saared, Barbados, Barbuda ja Antigua, Bahama ning Saint Kitts ja Nevis. Pean tunnistama, et viimasest pole mul erilist aimu ja ilma maailmakaardile pilku heitmata ei teaks ma isegi öelda kus nad paiknevad. Ja kes oli Kitt vôi Kitts:) Aga ma uurin ôhtul välja...

Seejärel oli tublilt ja tulemuslikult ettepanekuid teinud raportöör Geringer de Odenberg, kelle 6 ettepanekut käsitlesid sedavôrd eripalgelisi teemasid nagu "Tööliste kaitsmisest asbesti eest", "Veterinaarkontroll Ühenduste territooriumile sisenevatele loomadele", "Audiovisuaalse meedia teenused", "Appliances burning gaseous fuels", "Loomade tervishoid - linnukasvatus ja munad", "Pure-bred breeding animals of bovine species"...

Kahes eelarvet puudutavas hääletuses otsustati anda raha Itaalia maavärina tagajärgede likvideerimiseks ning 3/5 enamushääli nôudvas otsuses ka Euroopa Globaalse Kohanemisfondi kaudu tekstiilitööstuse strukturaalsete raskuste ületamiseks liikmesriikides. Ei oska arvata, kas Eesti ka selle alla mahub vôi kas oleme selleks soovi avaldanud. 

Viimaks oli ettepanek säilitada Poola MEP Siwiec`i saadikupuutumatus, mis samuti valdava enamusega läbi läks. Millega antud küsimus seotud on, tuleb poolakate käest ja ametlikest dokumentidest uurida.

Muidugi, lisaks oli ka Euroopa-Läänemere intergrupp koos Rootsi minister Malmströmiga. Ning intensiivsed parandusettepanekutekoosolekud Elmar Brok`i raporti "Euroopa välisteenistusest" kohta.

Nüüd, lôunatunnil avavad rohelised jääst majakese, et osutada kliimamuutuste kokkuleppe tarvidusele ning samal ajal teevad Ungari parempoolsed Budapesti 1956. aasta mälestuseks tillukese ürituse...

So far so good!  Jälgigem mängu.

Teistsugune valimisennustus

Loodud 2009-Oct-12 06:10:48

Läksin hommikul Eesti Posti kontorisse, et kätte saada üks saadetis. Uksel tervitas mind järjekorranumbreid andev masin. Nupulevajutus andis tulemuseks numbri 115.  Alla oli kirjutatud – well done grupp!  Well done, tõepoolest – oli ju mu number eurovalimistel 115!

Tegin kiire pistelise kontrolli, kes nüüd võistlevad selle sümpaatse numbri all kohtadele kohalikes volikogudes. Valisin kohtadeks Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Valga, Viljandi, Haapsalu, Kuressaare, Võru ja Narva-Jõesuu.

Tulemuseks on, et 30% häältest läheb sotsiaaldemokraatlikule erakonnale, sest kolm üks-üks-viit kerkis nende seast. Erko Vaks Tallinnas, Zoja Nikandrova Võrus ja Daniel Maslov Narvas. Reformierakonnast pärineb kaks kandidaati – Karel Möll (kas hääldada palataliseeritult või mitte?) Haapsalus ning Mati Jürisson Viljandis. Väga hea, sest Haapsalu reformerid on alati peajagu üle Tartu grupeeringust.  Tartus, muide, läheb tulle minu ammune kamraad juba 1989. aastal valitud linnavolikogust – Tõnu Oja.  Seega ka rohelised skoorivad!  Pärnu on IRL-i päralt, sest seal kandideerib 115 all Marika Laidna. Ning päris ilma ei jää ka Keskerakond – piirilinnas Valgas on 115 Milvi Karuse. Ma küll ei tea, miks ta sellesse erakonda astunud on, aga ju siis on.

Tähelepanuks ka see, et valimisliitude seis pole samuti üldse kurb – Narva Jõesuus on 115 Irina Kochunova valimisliidust “Lemmiklinn...”

Niisiis – kui keegi viitsib kõik valimisringkonnad selle meetodiga läbi kammida, saate üsna olulise pildi võimalikest valimistulemustest. Meetod pole üldse vähem esinduslik kui seda on meieni paisatud ennustused senini olnud! :)

Päikest! Ja palun osalege valimistel. Teist sellist võimalust annab ju tükk aega oodata.

EP istungil räägiti ajakirjandusvabadusest ja Keskerakonnast

Loodud 2009-Oct-08 02:10:11

Tänasel Brüsselis toimuval Euroopa Parlamendi plenaaristungil arutleti pressivabaduse üle, keskendudes murettekitavatele trendidele meedia kontrollimise osas. Selle valdkonna suurim ohver on praegusel hetkel Itaalia, kus teatavasti on Silvio Berlusconi juhitud valitsuse kontrolli all valdav enamus meediast, eriti televisioonist. On ilmne, et sellise suundumusega võidakse vägagi kiiresti hakata piirama sõna- ja trükivabadust mitte ainult Itaalias, vaid ka kogu Euroopas. Ühe asjakohase näitena tõi Indrek Tarand välja Tallinnas toimuva Keskerakonna võimupositsiooni kuritarvitamise meedia vallas.

Ajakirjandusvabadust kogu maailmas monitooriv ühendus Reporters Without Borders koostab igal aastal tabeli, mis reastab riigid pressivabaduse indeksi alusel. 2008.a koostatud tabelis asub Itaalia pressivabaduselt 44. kohal, eelmisel aastal oldi aga 35. kohal. Olukord on seega muutumas aasta aastalt halvemaks ning seda mitte ainult Itaalia jaoks.

Eesti on eelmisel aastal koostatud tabeli järgi 4. kohal, olles langenud ühe pügala võrra. See annab tunnistust kahest faktist. Esiteks, pole Eestis ajakirjandus sugugi nii kallutatud nagu Keskerakond dramaatiliselt väidab. Teiseks, ajakirjandusvabadust on Eesti Vabariigis kindlasti piisavalt, et Keskerakonnal pole mingit õigustust maksumaksja raha eest partokraatliku munitsipaalmeedia ülalpidamisele.

Lisatud sõnavõtt plenaaril.

Kuidas näeb välja Indrek Tarandi päev Brüsselis?

Loodud 2009-Oct-05 10:10:48

Schengen ja Reformierakond

Loodud 2009-Sep-27 03:09:31

On mõnevõrra sümboolnegi, et liberaalsusest jutlustava, kuid sedasama liberaalsust mitte praktiseeriva Reformierakonna kirstunaelaks on kujunenud vaba liikumist edendav Schengeni leping. Aastapäevad tagasi nõudis toonane Riigikogu juhatuse liige välisminister Paedalt käredal häälel ja karmilt meetmete rakendamist Küprose vastu. Sest viimane ei lubanud riiki Tartus pallinud spordimees Tsintsadzet. Kui ilmnes, et Küpros polnudki veel Schengeni aquis`d omaks võtnud, siis aeti võhiklikkus kiiresti nõunik Aarne Veedla süüks, kes püüdliku parteilasena raputaski tuha endale kraevahele.

Kuid ilmselt on Reformierakonnas arusaam, et Schengeni leping (nagu paljud muudki rahvusvahelised lepped) on justkui miski smokescreen, mille varjus üksteisele peale hüpates saavad ministrid kehtestada erandeid üldiste printsiipide suhtes. Sest mis muud see Markovi kaasus ikka on, kui soov salaja reegleid rikkuda. Ning taas on põhjendused segasevõitu, et mitte öelda musta valgeks pesta üritavad.

Välisminister Paeda puhul on asi ilmselge – minister valetas. „Üks Euroopa Komisjoni kõrge esindaja!” kõlas tema vastus küsimusele, kas ta võiks nimetada mõnd survestajat. Nii välisministeerium kui ka Euroopa Komisjon on oma pressiesindajate vahendusel kinnitanud vastupidist. Mitu korda peaks sellist asja andeks andma, on muidugi meie rahvaesindajate kollektiivne otsus. Aga ignoreerida sellist asja ei võiks Riigikogu siiski mitte.

Justiitsminister Langi puhul on lugu teisiti. Teda peaksime käsitlema heausksena. Kui kolleeg ja erakonnakaaslane ikka helistab ja palub kiiresti „üks väike asi korda ajada”, siis pole ju põhjust arvata, et helistaja valetab. Pealegi on rahustava asjaoluna dokumendipakile kantud ka tempel, mis garanteeriks justkui asja võimaliku avalikukstuleku alles 75 aasta pärast, mil Rein Lang on 127 ja Urmas Paet 110 aastane... Siinkohal pole ehk sünnis meenutada, et just salajaste dokumentidega on Reformierakonnal soliidseid äpardumiskogemusi küllaga. Nii sünnibki tegu. Ja Markov võetakse plõksti mustast nimekirjast välja. On juriidilise väitluse objektiks, et kas rohkem süüdi on teo tegija (Lang) või teole ässitaja (Paet). Eesti kõnekäänd õpetab lapsigi küsimusega „Aga kui ta oleks käskinud sul pea ahju pista, kas oleksid pistnud?” Teisisõnu, nii kahju kui ka poleks, iga konkreetse teo (allkirja) eest vastutab selle toimepanija. Ning teole ässitaja võib enda kaitseks kasutada väiteid, et „ah, ma tegin ju nalja, ega`s ma arvanud, et see kohe tegema hakkab” jne. Kuid ta ei pea väitma, et tegutses surve all ehk mitte täiesti vabana. Kui Sigmund Freud suutis survealuseski olukorras iseendaks jääda ja gestaapolasi ninapidi vedada, siis oleks ka välisminister pidanud leidma olukorrast teistsuguse väljapääsu. Kuid nüüd ilmneb, et survet polnudki.

Milles siis asi, härrased?

Lõpetuseks Reformierakonna kaitsepositsioonist:

1. Tegu olla valimiseelse poriheitmisega ja välispoliitiliste huvide ohvrikstoomisega.

2. Markovi süü polevat tõestatud ja Eesti olevat sundolukorras.

Kohalike valimiste toimumine oli teada asjaolu ka sel hetkel kui Markovi kohta otsus vormistati. Reformierakond oleks ju võinud oma eduka ja liberaalse otsuse kohta juba siis pressiteate teha ning tänaseks poleks probleemi enam ammu päevakorras. Markov tõestas oma süü iseenda avaldusega. Vastupidist tõestada oleks tarvis tal endal, mitte Eesti Vabariigil. Sundolukord oleks ehk tekkinud siis, kui tõepoolest „Euroopa Komisjoni kõrge esindaja” oleks mingite sanktsioonide ähvardusel nõudnud mingeid otsuseid. Aga neid ju ei nõutud. Või ikka nõuti, nagu väidab välisminister? Iroonia tipneb aga seekord hoopis Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Henrik Hololei avalduses: „Ma küll ei tea, et keegi oleks survet avaldanud, aga kui Urmas Paet ütleb, et avaldati, siis ma usun teda! Pealegi, koridorivestlused on palju olulisemad kui ametlikud jutuajamised!” Kas Hololei teab tõesti midagi, mida Eesti Välisministeerium ja volinik Jacques Barrot ei tea? Ja Paet peab käituma Veedla kombel?

Ja-jah! Kabinetivaikus, tagatoad, koridorivestlused ning saladiplomaatia on ikka ja jälle olulisemad kui kirjapandud protseduurireeglid ning kodanikkonna õigus valitsejailt adekvaatset infot saada.

Hääletused EP-s kolmapäeval ja neljapäeval

Loodud 2009-Sep-17 06:09:40

Vaatasin läbi ettepanekud resolutsioonide kohta, mida kolmapäeval ja neljapäeval hääletatakse.

1. Muhammad Al Hassani juhtum.  See Süüria jurist ja inimõiguslane on arreteeritud süüdistusega „deklaratsioonid rahvustunde nõrgestamiseks ja valeinfo levitamine rahva nõrgendamiseks“  Nõutakse tema otsekohest vabastamist.
2. Jevgeni Zhovtis`e juhtum. Kasahstanis on pandud vangi see mees, süüdistusega, et ta sõitis autoga jalakäijale otsa. Koguni neljaks aastaks. Aga ta on väljapaistev inimõiguste eest seisja selles riigis. Ja kuna Kasahstan saab otsekohe OSCE eesistujariigiks, siis peavad võimud seal parandama oma inimõiguste austamist enne nimetatud rolli vastuvõtmist. Ei taheta kahtluse alla seada kohtu sõltumatust, ent osutatakse uurimise ja kohtumõistmise vigadele.
3. Resolutsioon looduskatastroofidest Lõuna-Euroopas. Käsitleb metsatulekahjude probleemi. Viimase 10 aastaga on selles piirkonnas hävinenud 400 tuhat hektarit metsa, sestap avaldatakse kaastunnet kannatanutele. Nõutakse Komisjonilt strateegiat selliste õnnetustega võitlemiseks. Soovitakse, et kannatanuid abistataks... kuid ka – süütajatele karmimat karistust, eriti neile, kes põlenud maadel kinnisvara arendama hakkavad ning et liikmesriigid kohustuksid neid põlenud alasid taasmetsastama. (Siin on väike vaidlus sõnastustes rohelised tahavad spetsiifiliselt kinnisvara-arendust keelata, rahvapartei aga seisab teistsuguse sõnastuse eest.)
4. Piimatootmise kriisi kohta. 20 lk ja tekst viiteid eelnevale täis. Pean Padari käest küsima, mis asja täpselt aetakse.
5. SWIFT andmete kasutamisest USA luureteenistuste poolt Komisjoni poolt sõlmitud ajutise leppe alusel. Leping on salajane ja kartus on, et Euroopa kodanike isikuandmed pole küllaldaselt kaitstud. Pean pangast küsima, mida see tegelikult tähendab.
6. Leedu seaduse vastuoludest sõnavabaduse ja inimõigustega. Arvatakse, et see seadus on vastuolus ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga ning ka Euroopa inimõiguste hartaga ning nõutakse Rootsilt kui eesistujalt et tegutsetaks selle seaduse kallal veel enne kui ta hakkaks kehtima. Otse loomulikult on EPP-l oma ettepanekud sõnastuse suhtes. Moraal selles, et seadusi vastu võttes peab ka Riigikogu olema ülimalt tähelepanelik nendega kaasneva võimaliku fookuse suhtes.
7. Inimõiguste kaitsjate tapmisest Venemaal. Soovitakse, et Komisjon jälgiks, et Venemaal viidaks läbi korrektne ja sõltumatu uurimine nende mõrvade osas ning et Venemaa ratifitseeriks Euroopa Inimõiguste Kohtu lisaprotokolli nr. 14.

Aga need on ainult osake päevakorrast.

15.september 2009

Loodud 2009-Sep-15 11:09:36

Täna on selline päev, et mu postkast on ummistet mingite itaallaste poolt käivitatud kampaaniameilidest. Nad nôuavad, et täidetaks Nôukogu otsust 76/787/ECSC (20.09.1976), mis räägib EP valimiste üldisusest, ühetaolisusest jne ning peab välistama, et kriminaalkorras karistatud isikud ei osutuks valituks Euroopa Parlamenti.  Itaallasi häirivad MEP-id Aldo Patriciello (EPP), Mario Borghezio (EFD) ja Vito Bonsignore (EPP), kuid ka Nick Griffin (sôltumatu), sest neid on erinevate süütegude eest (altkäemaksud, vôôraviha ning vägivald) kohtulikult karistatud.

Tundmata täpselt süüasju, ei saa ma seisukohta vôtta. Samuti peaks mône targa juristi käest konsultatsiooni paluma, et kuidas oleks ôige filosoofia - et kui karistus on kantud, kas siis ei peaks inimesel jälle kôik ôigused tagasi olema?

Igatahes nende ridade kirjutamise ajal on saabunud lisaks 13-le veel 5 samateemalist meili.

Aga nüüd intergruppidest!

Neid saab kodukorrakohaselt ellu kutsuda siis, kui vähemalt kolme fraktsiooni esindajad selleks algatust ilmutavad. Igal fraktsioonil on suurusest sôltuvalt kindel hulk allkirjaôigust. Sotsidel ja konservatiividel 21, rohelistel 8, liberaalidel 10. Et asi päris käest ära ei lendaks. Peasekretärid arutavad siis oma koosolekul laekunud ettepanekuid ja teevad lôpliku valiku. Hetkel on ette pandud moodustada 24 intergruppi.  Mis NB!ei ole parlamendi ametlikud tööorganid, vaid sellised mitteametliku suhtluse vormid. Selle aasta nimekiri on järgmine (minu vabas tôlkes, sest ametlikku pole veel):

* Perekond ja lastekaitse

* Keskmised ja väikeettevôtted

* Puuetega inimesed

* Kalastamine; jaht ja looduskaitse

* Bioeetika

* Turism

* Vananemine

* Läänemeri-Euroopa (kaasaarvatud Kaliningrad)

* Film ja audiovisuaalide poliitika

* Loomade heaolu

* Sotsiaalne majandus

* Traditsioonilised rahvusvähemused ja regionaalsed keeled

* Mitmekesisus ja anti-rassism

* Euroopa föderalistid/ Euroopa Konstitutsioon

* Ametiühingute koordineerimine

* Press

* Homo- ja lesbiôigused

* Globaliseerumine

* Rahualgatused

* Vitikultuur (viinamarjakasvatus)

* Neljanda Maailma Komitee

* Tiibet

* Kosmos

* Elamuehitus

Nagu näha - seinast seina ja igaühele oma. Meid huvitab, et teist korda tekiks Läänemere Grupp, mille algatuskoosolek kohe Tunne Kelami juhtimisel ees ootab. Kui soomlased ei esita oma kandidaati, siis on Kelamil vôimalus saada ka selle intergrupi esimeheks vôi presidendiks, nagu siin kombeks hüüda on. Iseenesest oleks ka intergrupi juhtimine Eestile nähtavust juurde andev, kuigi see sisaldab ka muidugi ränka tööd, sest asi ei piirdu pelgalt välispoliitikaga, vaid on juuripidi seotud Poola pôllumajandusreformi ja kes teab veel millega. Igatahes mina astun selle grupi liikmeks ja toetan vôimalusel omakandimeest selle etteotsa. Lisaks uurin, mida tehakse môistagi föderalistide grupis (sest seda läheb mul paratamatult oma komisjonitöös tarvis) ning miks mitte ka Tiibet? Kui juba kommunistidega rinda pista, siis miks vaid kodukamaral? Ikka globaalselt! 

Lisaks on lôunatunnil ka Eesti rühma koosolek, kus kuulame Eesti valitsuse positsioone kliimakokkuleppe osas ning korraldame tehniliselt Eesti rühma koostööd eelolevaks viieks aastaks.

Ja last but not least - palju õnne, väike Helmi!

Täna on selline päev, et mu postkast on ummistet mingite itaallaste poolt käivitatud kampaaniameilidest. Nad nôuavad, et täidetaks Nôukogu otsust 76/787/ECSC (20.09.1976), mis räägib EP valimiste üldisusest, ühetaolisusest jne ning peab välistama, et kriminaalkorras karistatud isikud ei osutuks valituks Euroopa Parlamenti.  Itaallasi häirivad MEP-id Aldo Patriciello (EPP), Mario Borghezio (EFD) ja Vito Bonsignore (EPP), kuid ka Nick Griffin (sôltumatu), sest neid on erinevate süütegude eest (altkäemaksud, vôôraviha ning vägivald) kohtulikult karistatud.

Tundmata täpselt süüasju, ei saa ma seisukohta vôtta. Samuti peaks mône targa juristi käest konsultatsiooni paluma, et kuidas oleks ôige filosoofia - et kui karistus on kantud, kas siis ei peaks inimesel jälle kôik ôigused tagasi olema?

Igatahes nende ridade kirjutamise ajal on saabunud lisaks 13-le veel 5 samateemalist meili.

Aga nüüd intergruppidest!

Neid saab kodukorrakohaselt ellu kutsuda siis, kui vähemalt kolme fraktsiooni esindajad selleks algatust ilmutavad. Igal fraktsioonil on suurusest sôltuvalt kindel hulk allkirjaôigust. Sotsidel ja konservatiividel 21, rohelistel 8, liberaalidel 10. Et asi päris käest ära ei lendaks. Peasekretärid arutavad siis oma koosolekul laekunud ettepanekuid ja teevad lôpliku valiku. Hetkel on ette pandud moodustada 24 intergruppi.  Mis NB!ei ole parlamendi ametlikud tööorganid, vaid sellised mitteametliku suhtluse vormid. Selle aasta nimekiri on järgmine (minu vabas tôlkes, sest ametlikku pole veel):

* Perekond ja lastekaitse

* Keskmised ja väikeettevôtted

* Puuetega inimesed

* Kalastamine; jaht ja looduskaitse

* Bioeetika

* Turism

* Vananemine

* Läänemeri-Euroopa (kaasaarvatud Kaliningrad)

* Film ja audiovisuaalide poliitika

* Loomade heaolu

* Sotsiaalne majandus

* Traditsioonilised rahvusvähemused ja regionaalsed keeled

* Mitmekesisus ja anti-rassism

* Euroopa föderalistid/ Euroopa Konstitutsioon

* Ametiühingute koordineerimine

* Press

* Homo- ja lesbiôigused

* Globaliseerumine

* Rahualgatused

* Vitikultuur (viinamarjakasvatus)

* Neljanda Maailma Komitee

* Tiibet

* Kosmos

* Elamuehitus

Nagu näha - seinast seina ja igaühele oma. Meid huvitab, et teist korda tekiks Läänemere Grupp, mille algatuskoosolek kohe Tunne Kelami juhtimisel ees ootab. Kui soomlased ei esita oma kandidaati, siis on Kelamil vôimalus saada ka selle intergrupi esimeheks vôi presidendiks, nagu siin kombeks hüüda on. Iseenesest oleks ka intergrupi juhtimine Eestile nähtavust juurde andev, kuigi see sisaldab ka muidugi ränka tööd, sest asi ei piirdu pelgalt välispoliitikaga, vaid on juuripidi seotud Poola pôllumajandusreformi ja kes teab veel millega. Igatahes mina astun selle grupi liikmeks ja toetan vôimalusel omakandimeest selle etteotsa. Lisaks uurin, mida tehakse môistagi föderalistide grupis (sest seda läheb mul paratamatult oma komisjonitöös tarvis) ning miks mitte ka Tiibet? Kui juba kommunistidega rinda pista, siis miks vaid kodukamaral? Ikka globaalselt! 

Lisaks on lôunatunnil ka Eesti rühma koosolek, kus kuulame Eesti valitsuse positsioone kliimakokkuleppe osas ning korraldame tehniliselt Eesti rühma koostööd eelolevaks viieks aastaks.

Ja last but not least - palju õnne, väike Helmi!

Katse muuta Barroso hääletuse aega ei läinud läbi

Loodud 2009-Sep-14 07:09:24

Rohelised ja sotsiaaldemokraadid soovisid muuta plenaaristungi päevakorda hääletuse edasilükkamise ettepanekuga.

D.Cohn-Bendit sai sôna üheks minutiks ja lausus nii: "On väga oluline enne seda otsust silmas pidada, et 22 päeva pärast on Iirimaal Lissaboni leppe asjus referendum.Ja miks peaksime me kiirustades nimetama ametisse komisjoni presidendi, näidates seega, et me ei usu Iiri vôimalikku jah-tulemuse vôitu? Ometigi näitavad arvamusküsitlused praegu, et 62% on pooldaval seisukohal.  Oleks naeruväärne hääletada ametisse president Nizza lepingu alusel, selmet kasutada vôimalust teha seda juba Lissaboni lepingu alusel!"

President J.Buzek: "Nagu panite tähele härra Cohn-Bendit, ma ei lülitanud teie mikrofoni välja pärast seda kui ületasite oma minutilise sônavôtu ajalimiidi. te saite rääkida 2 minutit, kuid ma palun arvestada, eriti eeskujuks meie uutele kolleegidele, et kodukorda tuleb täita.!"

Sôna sai ka Martin Schulz, kes rôhutas, et ta pole küll päri kôikide CB argumentidega, ent tedagi teeb murelikuks segadus, mis saab valitsema kui President on valitud Nizza leppe alusel ja teised volinikud Lissaboni alusel. Seepärast pooldab temagi hääletuse edasilükkamist.

Hääletuse toimumise poolt kôneles J.Daul (EPP). Ta lausus: "Ma ei môista roheliste seisukohta. Sest selle järgi oleks ju tulnud paluda ka Euroopa Parlamendi valimiste edasilükkamist kuni Lissaboni osas selguse saamiseni. Ja ma pöördun kindlasti nende juriidiliste segaduste klaarimiseks ka ülemkogu poole, kuid hääletus peab kolmapäevases päevakorras olema!"

Hääletati. Tulemus: edasilükkamise poolt 137, vastu 249 ja erapooletuid 14.  Seega ei läinud see plaan realiseerimisele ja kolmapäeval tuleb hääletus.

NB! Hääletustulemused vôivad olla ebatäpsed, sest paljud MEP-id kaebasid otsekohe, et nende hääletusaparaat ei töötanud.  President palus neil kirjalikult oma hääled lisada, kuid kuna sedavôrd suurt ülekaalu need muuta ei saa, siis tulemus jääb ikkagi kehtima.

Kommentaariks.  Vôib eeldada, et see tulemus ennustab ka Barroso üle hääletamise tulemust. Kuigi nagu tähelepanelik arvutaja näha vôib, pole umbes 25-30% parlamendiliikmetest veel kohale saabunud.  Kes ja millistest fraktsioonidest, peaks ilmnema EP kodulehelt, kuid hetkel pole minul aega seda analüüsida. Eeldan, et pigemini puudusid Barroso pooldajad.  Ja lähen kuulama autotööstuse kohta algavat debatti. Käsitletakse kaasust "Opel".

Indrek

Esimene ehmatus

Loodud 2009-Sep-09 10:09:00

Täna toimus neljal EP fraktsioonil kohtumine president Jose Manuel Barrosoga, kes presidendi kohal jätkamiseks ja poolthäälte kogumiseks oli kutsutud saadikutele oma seisukohti tutvustama. Kôik kohtumised, väljaarvatud roheliste oma, toimusid kinniste uste taga. Roheliste järjekindlus on sümpaatne: kuna nôutakse enamat läbipaistvust poliitiliste otsustusprotsesside juures, siis on ju loogiline, et seda kohaldatakse ka iseendi suhtes.

Küllap on homme maailma ajakirjanduses neist kohtumistest paljutki lugeda (ning kuna väga palju on veel muid materjale läbi vaadata), siis ei hakka ma laiematest poliitikaküsimustest siinkohal kirjutama. Kirjeldan vaid iseenda tuleristseid.

Ettevalmistava koosoleku järel saatsin kokkulepitud korra kohaselt peasekretärile meili, milles ütlesin, et kui roheliste fraktsioon peab oluliseks, siis mul oleks üks tilluke mänedžmenti ja transparentsust puudutav küsimus. Kuna ma sellele vastust ei saanud, siis eeldasin, et ma ei pea küsimust esitama. Seda suurem oli ehmatus ja jahmatus, kui president teatas, et järgmine küsimus tuleb Baltikumist ja härra Tarandilt. Ole kui külm kala tahes, ärevus tuleb esmakordsel "vettekukkumisel" ju ikka ja külm vesi vôtab hinge kinni. Puhh!

Suure vaevaga püüdsin siis ära pärida, et kui Barroso väidab, et tal on hääled koos ka ilma rohelisteta, siis miks ikkagi volinikud sellise kindluse olukorras oma kabinetiülemaid "langevarjutavad" kôrgetele kohtadele Komisjoni aparaadis. Ja seda asepresident Siim Kallase vastutusala kaudu. Ning kas see on ikka kooskôlas meritokraatia ja vôrdsete vôimalustega, kui poliitiliselt nimetatud ametnikest tehakse karjääriametnikud?

Barroso vastas nii, et mulle jäi väga hea mulje: esiteks ütles ta, et tal pole mingit infot, et seesuguseid tegusid tehakse. Ja teiseks, kasutades juhust, kinnitas ta et on väga rahul Siim Kallase tööga.

Mul oli hea meel môlema vastuse osas ja nüüd peangi uurima, miks Barrosol ei ole informatsiooni nn parashuttingust, ehkki väidetavalt ("European Voice" ja teised allikad) on selliseid asju siiski toimunud ja toimumas.

Homme kôigist suuremate poliitikate küsimustest juba täpsemalt ning detailsemalt. 

Indreku kiri Eesti Vabariigi Valitsuse ministritele Euroopa Komisjoni voliniku nimetamise küsimuses

Loodud 2009-Sep-09 02:09:23

Austatud ministrid!

Panen tähele, et on teatud segadust ja pinget Eesti voliniku nimetamise asjas. Soovides neid maandada ja valitsuse töövôimet ehk olulisemate küsimuste jaoks säästa, annan (küsimata) veidi sôbralikku nôu:

1. Miski ei parandaks Eesti ega ka Siim Kallase rahvusvahelist autoriteeti rohkem kui volinikukandidaadi nimetamine parlamentaarsele demokraatiale omase läbipaistva protseduuri abil. See viimane tulekski ôigusriigile omaselt kehtestada ning alles siis minna nimetamise akti juurde.

2. Euroopa Parlamendi seisukohalt on Eesti Valitsuse vôimalikud kiirsammud, mis pealegi ei tugine konsensusele, muidugi vaadeldavad sündmustest etteruttamisena.  Alles pärast hr. Barroso ärakuulamist mitmetes fraktsioonides (sealhulgas märkimisväärseimana just ALDE-s, kuhu teatavasti Eesti kodanikud valisid ka ühe esindaja valitsuse juhterakonnast) teeb Presidentide konverents otsuse, millal tema kandidatuuri üle hääletatakse.  Ning alles pärast seda hääletust on môistlik esitada Eesti volinik.

3. Kindlasti ei ole põhjust liigrealistliku analüüsi teostamiseks Siim Kallase seniste saavutuste osas, kuid nende põhjendamatu suurendamine annab samuti alust euroopalikele muietele.

Ruttamine ja parteiliste punn-positsioonide vôtmine on kurjast. Euroopa vundament on kompromiss. Rahulik ja läbikaalutud tegevus ent annab Eesti valitsusele vôimaluse kehtestada konkreetne protseduur, milmoel volinikke nimetatakse. Kindlasti peaks see protseduur sisaldama Eesti Pôhiseaduse vaimust johtuvat parlamendi kaasamist.  Olulised oleksid nn. kuulamised Riigikogu väliskomisjonis ja Euroopa asjade komisjonis. Kaaluda tasuks ka Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete kaasamist.

Meritokraatiale ning kodanikualgatusele tuginev avalik debatt toestab seda transparentset ja demokraatlikku protseduuri omaltpoolt. Kuigi avalikku arutelu on viimasel ajal vôimalik veidikene tähele panna, siis ometigi Riigikogu kôrvalejätmist sellest Euroopa Liidu jaoks olulisest ametissenimetamisest ei ole vôimalik arukalt pôhjendada.  Ning uskuge palun, austatud ministrid, - mitte keegi pole parem isik kinnitama minu poolt esitatud argumentide pädevust kui just härra Kallas ise. Inimene, kel on Euroopa Liidu asjus pädevust ja kogemust.

Kirjeldatule risti vastupidisel menetlusel riskime muidugi üsna paljuga.

Lugupidavalt

Indrek Tarand

EV kodanik