13 küsimust

Loodud 2010-Jul-16 09:07:39

Esimene aasta tööd Europarlamendis on 15.juulil täis saanud. Milliste märksõnadega iseloomustaksid Euroopa Parlamenti?

Suur, kiire, müstiline olid alguse adjektiivid. Aastaga on arusaam muutunud ja nüüd võiksin juba öelda ka: väike, aeglane, arusaadav.

Sul oli Europarlamendi tööst oma isa kaudu mingisugune ettekujutus olemas, kuid mis sind Europarlamendis enim üllatas?

Positiivselt on üllatanud mitmed poliitikud. Inimestel on asjatundmist igas viimaseski detailis, kuid seejuures ei takerduta pisiasjadesse ning suudetakse ka tervikpilti näha. Loomulikult kohtab siin ka teistsuguseid poliitikuid. Vaatamata isa käest kuuldule, et pabereid on palju, üllatusin ikkagi, kui seda massi tegelikult nägin. Ning nüüd olen veelgi rohkem üllatunud, et selle massiga on tegelikult heal juhul võimalik ka toime tulla.

Europarlamendile on ette heidetud mitmesuguseid patte ja vajakajäämisi, kuidas sulle tundub, kas EP on vajalik?

See on natuke sarnane Riigikoguga. Üksikud liikmed võivad teha patte, parlamendi kui institutsiooni vajalikkust ei sea isegi need kuidagi kahtluse alla. Ma rõhutaksin, et Europarlament on ainuke inimeste poolt valitud esindajatest koosnev võimuorgan. Ning sellisena ka kõige legitiimsem Euroopa tuleviku osas otsuseid tegema. Kui oleks ainult Komisjon, siis kõneleksime "tundmatutest bürokraatidest, kes meile ettekirjutusi teevad" ning ainult Ülemkogu olemasolu korral on küllalt näiteid, kuidas rahvusriigid siiski ei suuda rahuldavaid kompromisse teha. Nii et EP on vajalik. Aga mitte täiuslik, sest täiuslik parlament saab moodustada ka valitsust ja seda umbusaldada. EP seda teadagi ei saa.

Eesti meedias kirutakse sageli ka nn Brüsseli bürokraatiat. Kas ja kuidas see sinu igapäevaseid tegemisi puudutab? Oled sa bürokraatlikud protseduurid kerge vaevaga omandanud või valmistavad need tõesti saadikutele tohutut peavalu?

Liigset bürokraatiat võib kiruda muidugi ning nagu teada, bürokraatial on kalduvus iseenda taastootmisele. Minu tegevusi piirab bürokraatia kahelt tiivalt - üks on igasugused isikuga kaasnevad asjaajamised, lennupiletite tasumise kord ja lisadokumendid jne. Teine on aga protseduur, parlamendi kodukord ja alamdokumendid, mille järgi parlamenditöö käib. Neid on päris palju ja ma ei julgeks väita, et ma neid peensusteni tunneksin. On arenguruumi. Aga igal mängul peavad ju reeglid olema, muidu tuleks sellest üksnes suur kaklus välja.

Miskit erilist peavalu ei tohiks reeglite omandamine ühelegi arukale inimesele põhjustada. Aga loomulikult paneb mõni reegel imestama, et miks just nii, kui saaks ka lihtsamalt... Eriti, kui ravikindlustusega seotud pabermajandusega kokku sattuda.

Sul on olnud õnn töötada paljudes vahvates kollektiivides ja mis veelgi olulisem – ka ise paar tegusat ning edukat meeskonda kokku panna. Kuidas on õnnestunud sul kui üksikkandidaadil oma tiimi moodustamine? Kuidas sa oma kaastöötajaid motiveerid? Milline on sinu meelest mõnusa tiimitöö õhustiku loomise saladus?

Hehh, on olnud tõepoolest häid kogemusi mitmeski töökohas... Üksikkandidaadil on mõnevõrra lihtsam oma tiimi teha, sest parteidel teadagi on oma aparaadid ja parteilaste valikud seetõttu piiratud. Minul neid piirajaid pole, sestap saan valida lihtsalt parimaid inimesi. Loen meie praegust koosseisu õnnestunuks ja sissetöötanuks. Julie on oma kogemuste ja oskuste edasiandmisel olnud väga proff ning Epp ja Pärtel omakorda väga usinad nende omandamisel. Usun, et sel tiimil on hea tulevikuperspektiiv. Aga saladus? Kaldun arvama, et tiimitööga on sama mis näiteks klaverimänguga – mõni on kohe sündinud tiimijuht, tal on teiste motiveerimisele rohkem „muusikalist kuulmist“ kui teistel. Mõni teine teeb selle töö lihtsalt kuidagiviisi nooti veerides ära ja kolmas punnitab, mis ta punnitab, aga tulemust lihtsalt ei ole ega tule...

Liitusid EP-s Euroopa roheliste fraktsiooniga, kas sind on seal omaks võetud? Millised on roheliste peamised eesmärgid EP-s? Kas möödunud aasta jooksul õnnestus parlamendis käsitella ka mõnd olulist „rohelist“ teemat? Kes on roheliste erakonna ideoloogilised juhid, kas nende hulgas on ka tõeliselt radikaalseid „rohelisi“ võitlejaid?

Ideolooge on päris mitu, aga roheliste käilakujuks on Dany ehk täisnimega Daniel Cohn-Bendit. Tema on olnud 1968.aastal Prantsusmaal tudengirahutuste juht ja seetõttu maalt välja saadetud. Ta on olnud Saksa roheliste erakonna asutajaid ning Frankfurti aselinnapea. Viimati kandideeris taas Prantsusmaal ning tema partei jäi vaid protsendi võrra väiksema häältesaagiga kui prantsuse sotsialistid. Üldiselt on roheliste rühm selline innovaatiline ja vabameelnegi.

Kas vastab tõele kuuldus, et Euroopa Roheliste Üldkogu toimub selle aasta sügisel Eestis?

Selle sündmuse toimumine on otsustatud tõesti. Ma ise loodan, et sellest võiks kujuneda ka tsipake kultuurisündmust, mis väljub tavapärase parteikongressi raamidest. Ning kindlasti on selle korraldamine Eestimaa Roheliste jaoks niisugune kohustus, milles peitub palju häid võimalusi.

Oled EP põhiseaduskomisjoni liige. Millised olid sealsed tulisemad aruteluteemad?

Põhiseaduslikud küsimused on enamasti sellised teoreetilised ja liiga tuliselt neid ei saa käsitleda. Kuid seoses Lissaboni Lepinguga küsimusi ikka on tekkinud, isegi Parlamendi kodukorda peab tsipake kohendama. Aga sel aastal on väitlused keskendunud küll peamiselt Euroopa Välisteenistuse loomisega seonduvale, samuti Kodanikuinitsiatiivi rakendamiseks tarvilikule dokumendipakile. Horisondil terendab Euroopa Parlamendi valimisreformi arutlus... Hüpoteetilist laadi küsimusena on juba käsitletud ka varianti, mil mõni uus riik peaks liituma, näiteks Island.

Eestis on siiani hinnatud EP saadikute tööd formaalsete kriteeriumite – näiteks sõnavõttude või repliikide arvu - alusel. Oled seda tööd nüüd aasta aega teinud ja oskad ehk nõu anda, mismoodi, mille alusel oleks sinu arvates õiglane ja objektiivne sealset tööd hinnata?

Tõepoolest, üks mõõtmise võimalus on kvantiteeti lugeda. Eks ta mingi näitaja ju on ka, ehkki pole ju võimalik ütelda, et kolm rumalat sõnavõttu esitanud MEP on parem kui ühe targa sõnavõtu esitanu... Asja otsustab lõppkokkuvõttes ikkagi selline mõiste nagu SISU, selle soomelikus tähenduses. Kuid kas niisugust asja jälle saab õiglaselt ja objektiivselt hinnata on muidugi küsitav. Lisaks tuleb arvesse ka parlamendirühmade erinev kaalukus, suurematel on jõuõlg suurem kui väiksematel. Ega ilmaasjata ei jaotata raskejõustikus sportlasi kaalukategooriatesse. Kuid võit on ikka võit, ole raske- või kärbeskaallane.

Ma arvan, et tulevikus väheneb ka Eestis sedalaadi vormiline hindamine ning loobutakse hüsteerilisest käsitlusest, a la Euroopa Parlamendis ei tee nad ju üldse midagi. Suudetakse süveneda poliitika nüanssidesse ning rohkem aru saada. Omalt poolt jätkaksin igasugu tarviliku info andmist neile, kel huvi on...

Kuidas sujub Eestist valitud EP saadikute vaheline koostöö? Kas ja kuidas on seal üldse võimalik mingeid nn Eesti huve esindada ja Eesti asja ajada? Eesti rahvusdelegatsioon – mis loom see on? Kas nii erinevatest värvikatest isiksustest koosnevat valimit on üldse võimalik sõbralikult toimivaks tiimiks sulatada?

Selline asi nagu rahvusdelegatsioon on igas fraktsioonis. Loomulikult on asjal mõte siis, kui sellest rahvusest on rohkelt saadikuid. Poolakate, hispaanlaste, prantslaste jne puhul on asjal mõte. Inglastel on vähemalt konservatiividel oma fraktsioon lausa. Eesti puhul peab märkima, et ainult Vilja Savisaar ei ole rahvusdelegatsiooni juht. Kõik ülejäänud on formaalselt juhid. Kuid ma ise ei afišeeriks seda staatust, sest ei Oviiril ega Padaril, ei minul ega Kelamil pole ju peale meie enda ühtegi muud liiget selles delegatsioonis. Irooniline on, et liberaalidel on rühmas koguni kaks Eesti rahvusdelegatsiooni. Sestap üritamegi eri parteidesse kuuluvate eestlaste vahel tegevusi kergelt koordineerida. Ja sellega on ka tegelikult nii, et alguses ehk ei saanud vedama, kuid ma ennustan, et pärast ei saa jälle pidama. Minu meelest on säärane koostöö väga tarvilik, kuid olen kuulnud ka teistsuguseid arvamusi.

Lubasid võidelda kinniste nimekirjade kaotamise eest EP valimistel ja selle lubaduse võib seoses vastava seaduse vastuvõtmisega Eesti Riigikogus täidetuks lugeda. Kas Riigikogu valimistel kellegi tuules vaid 13 häälega valitud liikmete tõkestamiseks oleks mingi tee?

Selle asjaga on keeruline, kuid kindlasti, kui Eesti paremad pead asja kallal juurdleksid, saaksime valimissüsteemi timmides lahenduse. Keegi ju ei arva, et need truud parteisõdurid oleksid kuidagiviisi kasulikud. Pealegi pole neil kodanike antud mandaati, üksnes esimeeste armust on nad ameti saanud. Selle teemaga peaks kindlasti veel tegelema... Aga tolle lahtiste nimekirjade kehtestamisega astuti kindlasti samm õiges suunas ja sedalaadi kodanikualgatuste realiseerimine näitab, et parteide kvaliteeti on võimalik parandada.

Eesti erakondade kvaliteedi parandamine on sulle oluline? Miks sa ei ühine siis mõne parteiga?

Ehhee, millise parteiga? Mul on kodanikusurvega võimalik ju nende kvaliteeti paremini sättida kui seda liikmeks olles teha suudaksin. Poliitbroilerid elimineerivad poliitbüroos ju kõik head algatused. Ma ise arvan, et järgmine projekt võiks kujuneda parteide ja parlamendi kvaliteedi parandamise teemaliseks, kuid pole oluline, et just mina seda suunaksin. Korralikke kodanikke on arvukalt, kui keegi soovib vedada, toetan täie jõuga. Asjahuvilised võiksid sel teemal kuulata kasvõi internetist Kuku raadio Nädala Tegija 09.juuli saadet.

Millised on su suveplaanid?

Jätaksin need täpsustamata, eks sügisel loeme tibusid!

/Küsimusi esitas Kadi Tarand/

"Nädala Tegija" saated inimvara raportist ja erakondade rahastamisest

Loodud 2010-Jul-16 08:07:57

16. juuli "Nädala Tegija": Eesti rahvastikuprobleemid tõusid taas päevakorda seoses äsjaavaldatud “Eesti inimvara raportiga”'. Millised on meie valikuvõimalused?

Arutlevad Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls, sotsioloog Andrus Saar ja saatejuht Indrek Tarand.

9. juuli "Nädala Tegija": Miks ei ole parlamendierakonnad võimelised end majandama ja seda märkimisväärsest riigitoetusest ja suurest liikmete arvust hoolimata? Miks peab rahvas kinni maksma erakondade vastutustundetu kulutamise ja ohjeldamatu laenuvõtmise?

Arutlevad Ivar Tallo ja saatejuht Indrek Tarand.

Lisamaterjal:

• Nädala Tegija: Erakondade rahastamine
• Nädala Tegija: Eesti inimvara raport

Olukorrast Kõrgõstanis

Loodud 2010-Jul-09 06:07:00

Indrek Tarandi sõnavõtt Kõrgõstani teemal Euroopa Parlamendi täiskogul Strasbourgis 7.juulil.

Liikumispuuetega Inimeste Liidu Suvelaager Käsmus

Loodud 2010-Jun-19 11:06:24

Muinasjutt "Salaaed" räägib loo liikumatust poisist, kes sõprade abiga lõpuks jalule tõuseb.

Elu pole muidugi muinasjutt. Kuid seda liigutavam oli näha, et liikumispuudega inimesed olid liikunud Käsmu, Lainela puhkekülla, oma suvelaagrit pidama. Kohtusin mõnegi vana tuttavaga ja sain uusigi. Mina rääkisin natuke oma tööst, kuid vastu sain Juhan Nurme raamatu Ligimene ja Valli Lember-Bogatkina akvarelli, uutest tuttavatest rääkimata. On seda, mida annad, siiski vähem, kui võrdled sellega, mis ise saad...

Jututeemaks Rail Baltica

Lisamaterjal:

• Tiia Tiigi blogi

Kirjalikest deklaratsioonidest Europarlamendis

Loodud 2010-Jun-15 08:06:34

Europarlamendi kodukorra artikkel 123 defineerib kirjalike deklaratsioonide mõiste ja menetlemise korra.  Praktikas on nii, et kui kolme kuu jooksul õnnestub deklaratsioonile saada rohkem kui poolte parlamendiliikmete allkirjad, loetakse see deklaratsioon vastuvõetuks ja saadetakse Komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele, et nood taipaksid, missugused probleemid parlamendiliikmete enamust vaevavad.  Deklaratsiooni alusel võib, kuid ei pruugi tekkida mingi seadusandlik dokument.

Hetkel on allkirju võimalik anda järgmistele kirjalikele deklaratsioonidele:

1. Omavalmistatud jäätise Euroopa päeva tähistamine, mille tagajärjel iga aasta 24. märtsil hakataks tähistatama sellist päeva.  Mõeldes kuulsale Tartu jäätisemeistrile Eevald Roomale (sünd.6.juulil 1911.a) ja itaalia meistritele, kavatsen seda algatust  toetada.

2. UFOsid käsitlevate salajaste dokumentide salastatuse kaotamine. Ma loodan et Tunne Kelam on juba alla kirjutanud.  Ise pooldan küll dokumentidelt salastatuse kaotamist, kuid ma pole veendunud, et alustama peab just UFOdega seostuvast.

3. EL pingutused metsade raadamise vastu võitlemisel.

Väidetakse et ebaseaduslikku puidukaubanduse tõttu raadavad inimesed Euroopa Liidus koguni  7 miljonit hektarit metsa aastas. Pean seda arvu kontrollima. Muidu olen üldiselt metsade poolt ja nende mõistliku ning seadusliku majandamise poolt. Võimalik, et toetan seda deklaratsiooni.

4. Joogivesi kui põhiõigus (Rosario Crocetta, Sotsiaaldemokraadid, Itaalia). See on natuke Mowgli raamatut meenutav deklaratsioon, et kõik peavad joogikohale pääsema, mitte ainult Shere-Khan...

5. Kiropraktika kohta, mis väljendab muret, et kiropraktikat kõikjal ELis ei tunnustata ja nõuab selle olukorra lõpetamist. Käesolevaga EI kuulu Euroopa Kiropraktikute Liitu järgmised EL liikmesriigid: Austria, Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu, Malta, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

6. Seoses murega Hispaania rannikuseaduse alusel sundvõõrandatud ja lammutatudkinnisvara pärast.See on trikiga küsimus, sest pole selge, kas nimetatud kinnisvara oli ikkagi seaduslikult omandatud ja kui me mõtleme Eestiski kehtivale igamehe õigusele rannaribal, siis äratab Hispaania valitsuse tegevus vaat et sümpaatiatki. Esmapilgul ei kavatse ma brittide kinnisvaravaidlusse hispaanlastega sekkuda.

7. Creutzfeldt-Jakobi tõve kohta, mis kutsub üles suurendama selle haiguse ravimiseks tarviliste uuringute rahastamist.  Esialgu olen ükskõikne.

8. Euroopa haigusuuringute päeva sisseseadmine, mis on eelmisega veidi seotud, sest nõuab haigusuuringute, eriti haruldaste haiguste uuringute rahastamise suurendamist. Ka autorid on samad (Aldo Patriciello ja Alfredo Pallone, Itaalia Euroopa Rahvapartei saadikud).

9. Inimõiguste rikkumised Iraanis alates 2009. aasta juuni presidendivalimistest, mis muuhulgas nõuab, et kehtestataks EL reisimise keeld inimõiguste rikkumises osalejatele ja külmutataks nende varad.  Kindlasti on Iraanis inimõigustega probleeme, ja ehk on Iraani opositsionääridel sellest deklaratsioonist kaudset abi? Mõtlen veel veidi, aga esitajad on usaldusväärsed, sestap pigem kaldun toetama.

10. Kava rajada Valgevene Hrodna rajooni tuumaelektrijaam (esitajaiks lätlased ja leedulased), osutab ohtudele, et vaid 55 kilomeetri kaugusele Vilniusest tuleks tuumajaam ning nõuab Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriehk IAEA sekkumist ohutusstandardite ülevaatamisse. Samas -  kuidas mõjuks selline deklaratsioon Eesti Energia suurejoonelistele tuumaplaanidele Leedus eneses? Peab natuke targemate inimestega arutama, enne kui oskaks seisukohta võtta. 

11.  Meediasektori rahastamine sõnavabaduse ja teabeõiguse tagamiseks.  See lausa nõuab meediaväljaannete riiklikku rahastamist, sest "paljud meediaettevõtjad on pankrotistumise äärel ja tuhanded ajakirjanikud on vallandatud."  Oleme kuulnud Le Monde'i saatusest.  Antud juhtumil oleks ehk huvitav teada, kuidas sellisesse riigi abisse ajalehtede väljaandmisel suhtuvad Hans Luik ja Mart Kadastik. Kaarel Tarandi seisukohta usun teadvat....

Esmapilgul tunduvad kõik kirjalikud deklaratsioonid positiivset alget kandvat, aga pahatihti on ka peidetud lobistide huvisid neisse ning mõnikord on nad vastuolulised.  Nii näiteks andsime Alexander Alvaroga (Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Saksamaa) oma allkirjad ka pedofiiliaga võitlemise deklaratsioonile (tuntud kui deklaratsioon nr 29), kuid hiljem, nähes sellesse kätketud ohte Internetivabadustele ning eraelu puutumatusele, olime sunnitud oma allkirjad tagasi võtma, mida ka siinne kodukord võimaldas. See omakorda muidugi ei tähenda, et me pedofiile salliksime. Lihtsalt meede polnud täpselt sihitud.

Nende ridade kirjutamise aegu lisandus veel üks deklaratsioon: "European Year ofcombating violence against women".  

Tegelikult on hetkel allakirjutamiseks avatud 47 deklaratsiooni.  Vastutulelik ametnik selgitas mulle, et tavaliselt saab vajaliku hulga allkirju kokku umbes 10% esitatud deklaratsioonidest.

Indrek Tarand Gaza blokaadimurdjate vastu tehtud rünnakust

Loodud 2010-Jun-01 07:06:56

Iisraeli relvajõudude rünnak Gaza blokaadi murda püüdnud Türgi lipu all sõitvate humanitaarabilaevade vastu on tõstnud niigi pingelises konfliktipiirkonnas pinged veelgi kõrgemaks.

Toimuvat, selle tagamaid ja võimalikke tagajärgi kommenteeris Indrek Tarand Kuku raadiole otse Riias toimuvalt NATO parlamentaarse assamblee istungilt.

Lisamaterjal:

• Indrek Tarand Iisraeli rünnakust humanitaarabilaevade vastu. Kuula ->

SIS-2 ehk Schengeni infosüsteemide uuendus.

Loodud 2010-May-18 10:05:04

18.mail debateeriti Euroopa Parlamendi täiskogul kolme üksteisega otsipidi seotud raporti üle.  Neist 2 oli koostanud Carlos Coelho (Portugal, Euroopa Rahvapartei) ja ühe Rui Tavares (Portugal, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ehk GUE). Kui Tavaresi raport käsitles Euroopa Pagulasfondi aastate 2008-2013 kohta käiva otsuse muutmist, siis Coelho raportid puudutasid Schengeni infosüsteemide esimese põlvkonna asendamist teise põlvkonnaga, õigemini Komisjoni suutmatust andmeid vanast keskkonnast uude üle kanda. Ehk migreerida, nagu siin kombeks ütelda.

Lugu ise on pikk ja habemega. Tõeline saaga, nagu väljendus oma sõnavõtus Tatjana Ždanoka.  Asi sai alguse 2006. aastal ning on vahelduva eduga jätkunud tänini. Probleemid programmeerimisel, liikmesriikide erinevad nõudmised uuele süsteemile ja katsetuste edasilükkamine on saanud antud asjas igapäevaseks nagu ka ekspertide vahetamine protsessi käigus. Juriidiliselt võttes oli Euroopa Parlamendil tarvis otsus teha, sest kehtiva korra järgi lõppeb SIS-1 kasutusaeg juba juunis 2010. Seda vaatamata korduvatele ajapikendustele.

Komisjon (eelmises Barroso komisjonis oli see volinik Jacques Barrot vastutusala) Cecila Malmströmi isikus esitas plaani, et lõpptähtaega (siinses slängis "päikeseloojangu klausel") enam ei kehtestatakski. Raportöör ja enamik sõnavõtjaid sellega muidugi päri polnud. Ja tegelikult ka: isegi komplitseeritud IT projektide puhul on mõistlik end siiski teatud tähtajaga siduda. Muidu jäädaksegi raha põhjatusse auku valama ja tulemust ei ikka sünni. Raha on aga projekti suunatud juba ligi 90 miljonit eurot ja Komisjon küsib veel 30 edasiseks tegevuseks. Parlament kaldub uue raha eraldamist viivitama ja siduma selle andmist konkreetsete tulemustega.

Täiskogu istungil võttis sõna 25 parlamendiliiget, peamiselt Euroopa Rahvaparteist (G. Papanikolaou, S. Busuttil, A. Díaz de Mera, P.C. Luhan, M.-J. Marinescu, R. Angelilli, P. Borys) aga ka kõigist teistest fraktsioonidest. Liberaale näis teema kõige vähem huvitavat, neist kõnelesid üksnes sakslased A. Alvaro ja N. Hirsch.

Kui mitmed vasakul pool istuvad kõnelejad püstitasid andmekaitse problemaatika ja rõhutasid Saksamaa, Prantsusmaa ning Austria valitsuste seisukohti, et SIS-2 on puudulik, siis paremalt servalt seati kahtluse alla kogu migratsioonipoliitika ja korra ka kogu liikumisvabadust võimaldava Schengeni süsteemi mõttekus üldse (G. Batten,  EFD). Ning ega migratsiooniga seonduvad probleemid ei olegi tegelikult kergete killast, eriti kui Euroopa ühispoliitikaid ses vallas saab kõvasti lihvida. On ju selge, et mõne liikmesriigi õlul lasub suurem koorem kui teisel, et sotsiaalsed garantiid on erinevad, nagu ka elatustase. Migratsioon on tööturule majanduse kokkutõmbumise ajal lisasurve, teisalt aga vajavad mitmed vananeva rahvastikuga maad töökäsi jne. Meenutagem kasvõi pidevaid sekeldusi Ukraina ja Valgevene keevitajatega...

Cecilia Malmström lubas senisest suuremat avalikustamist kogu protsessi kulgemise ja rahastamise osas ning kinnitas, et tegelikult on Euroopa Nõukogu ühel meelel, et viimase testi tulemuste põhjal võib SIS-2 töökõlblikuks lugeda.

Coelho resolutsioonid võeti hääletusel vastu 512 ja 537 poolthäälega.

P.S. Carlos Coelho töötab ka IT-agentuuri loomise raportiga. Kuna ta ei saa ilmselt positiivselt vastata kehtivale küllakutsele Eestisse, siis igaks juhuks kutsusin Portugali kolleegi Tallinna talle sobival ajal. :)

ISLANDI SÄÄSTMINE JA PÄÄSTMINE (Diplomaatia nr 5, 14.05.2009)

Loodud 2010-May-14 09:05:40

Icesave on saanud panganduse krahhi suuremakski sümboliks kui Parex Bankas või Lehmann Brothers. Just sellesse imelisse, igavesti raha tootvasse süsteemi paigutasid kõrge intressilubaduse mõjul oma raha Hollandi, Suurbritannia ja ka Saksa hoiustajad. Mis juhtus, on hästi teada, kuid selgust pole viisis, mil moel tekkinud olukord ära klaarida.

Väike saareriik on saanud uue valitsuse, kes Hollandi ja Suurbritanniaga 5.juunil 2009 saavutatud kokkuleppe seejärel 30.detsembril Althingis seadusekski vormistas. Kuid selle seaduse lasi Islandi president oma põhiseaduslikku voli tarvitades rahvahääletusele panna. Hea lugeja mõistab siinkohal tänada meie Põhiseaduse Assambleed, kes targalt välistas võimaluse, et eelarve asjad ja rahvusvahelised lepingud referendumi objektiks võiksid saada.

Islandi kriisist on kirjutatud palju ja kirjutatakse veelgi, kuid vaevalt oluliselt paremini, täpsemalt ja empaatilisemalt kui seda on teinud Roger Boyes oma värskelt ilmunud raamatus “Islandi ärasulamine” (Meltdown Iceland). Boyes lähtub oma raamatu ülesehituses kuulsa majandusteadlase Charles Kindlebergeri raamatus “Manias, Panics, and Crashes” (1947) kirjeldatud etappidest ning täidab Kindlebergeri teooria faktidega Islandi pangandusest, erastamispoliitikast, parteide rahastamisskeemidest ning kaubandusest ja kalandusest.

Üks kokkuvõtlik stiilinäide. Kindleberger kirjeldab seitset staadiumit tuhasttõusmise ja põrmulangemise vahel. Esmalt tekkib likviidsuse vallandamine. Islandil toimus see 1990datel. Igaüks, kes soovis rikastuda Islandi stabiilse ja kõrge intressimäära abil võis seda teha. See andis islandlastele raha n-ö mängimiseks. Saabus teine etapp – eufooria varade hinnakasvu üle. Reykjaviki kinnisvarahinnad kasvasid ja igaüks Islandil tunnetas ennast rikkamana. Kindlebergeri kolmas staadium saabus kui värskelt erastatud pangad hakkasid laenama igaühele pisimagi kinnivara tagatisel. Äkitselt oli Island laenurahast üleujutatud., Majandus kogus tuure. Sellele järgneb Kindlebergi neljas staadium ehk Maania! Tarbimisrongi populaarsus kasvas rüseleva kähmlemiseni. Sel perioodil kerkivad esile oligarhid kui arvamusliidrid ja eeskujud Islandi koolilastele. Tüdrukud hakkasid riietuma kui Ingrid Palmadottir – kulunud teksajakkk disaineri õhtukleidil. Kolm ostureisi välismaale aasta jooksul muutus keskklassi elustiili lahutamatuks osaks.

Kindlebergeri viies staadium ehk Mull – hinnad muutuvad naeruväärseks! Oligarhid hülgasid äriloogika ning hakkasid omandama trofeesid. Jón Ásgeir maksis palju rohkem kui õiget hinda Regent Streetil asuva mänguasjapoe Hamleys eest. Aga mitte seepärast, et see oleks sobinud tema moe ja toidukaupade müügikettidega, vaid lihtsalt seetõttu et Jonile meenus kuidas tema tütar rõõmustas selle poe nukuosakonda külastades. Hamleys omandamine oli sümboolne ost, mis pidi signaliseerima ka briti rivaalidele, et islandlaste kohaloluga tuleb arvestada. Siiski, hindas briti jaemüügi ekspert, “andis see hoopis äripartner Phil Greenile teavet, et Jóni jalad on maakamaralt täitsa lahti kerkinud”.

Kuues Kindlebergeri verstapost kannab nime Ahastus. Tulud omandilt hakkavad sulama kui šokolaad päikesepaistel. See juhtub nii renditulude kui dividendidega. Hästiinformeeritud ja mõistuse säilitanud investorid lahkuvad turult. See on eelviimane peatus reisil. Kuigi veelgi leidub ostjad, on seitsmendasse ehk viimasesse peatusesse, kus igaüks saab aru, et keisril polegi rõivaid seljas, vaid viivuke maa. Omand on kaotanud oma väärtuse. See staadium saabus 2006 aastal. Üksnes kollektiivse enesepettuse sünge jõud võimaldas Islandil veel 18 kuuks mänguväljakule jääda.

On antud hea ülevaade peaminister Oddsoni resoluutsest poliitikast reaganoomiliste ja thatcherlike reformide läbiviimisel, mille abil seni insulaarselt eemalseisev Islandi majandus tehti globaalmajanduse osaks. On saatuse iroonia, et Oddson hiljem keskpanga presidendina pidi midagi üleilmses kriisis ette võtma, kuid need tema sammud olid pigem kontraproduktiivsed. Omamoodi hea taust Keskpanga otsustele on narratiivis toodud ka vana isikliku vastuolu näol, mis Oddsoni ja tema tüüritud Isesesivuspartei ning juhtiva ettevõtja ja miljardäri Ásgeiri vahel eksisteeris. Nimelt oli Ásgeiri isa ettevõte Jón-poja arvates Oddsoni subjektiivsuse tõttu pankrotti lastud ning poega tõrjuti hiljem erastamistest kõrvale, sest ta keeldus Iseseisvusparteid rahastamast. Võitlus investeerimises parteilisse ajakirjandusse oli äge. Lisaks hõljub tänini taevakaarel kahtlus, et kriisi ilmsikstulles “määriti” reitinguagentuure parema krediidireitingu saamise nimel. Mida ka USA-s hetkel uuritakse. Ka ostis Sigurður Óðinn Arnarson ennast kavaluse ja variisikute abil sisse erastatud lennufirmasse Icelandair. Kahe mehe vinge vastasseis on paljuski klannilise olemusega Islandi majanduses ja poliitikas domineerivam kui Nashi tasakaalu mõistmine.

Island pole siiski Läti: rahvuslik koguprodukt inimese kohta on saareriigis 39 600 USD ja saartetus riigis 14 500 USD. Ning vaatamata Keflaviki lennuvälja sulgemisele külma sõja lõppedes, on saare strateegiline tähtsus jäänud endiselt suureks. Eriti kui arvestame prognoose kliimasoojenemisest, kasvab saareriigi osatähtsus tulevikus veelgi. Põhja-Jäämeri muutub laevatatavamaks ning võimaldab senituntud majandusmudelile väikest lisaaega, sest kasutusse saab ehk võtta merealused gaasi- ja naftamaardlad. Islandi sektor pooluseni muutub väärtuslikumaks kui seni. Liiatigi võib ta kujuneda kaubatransiidi keskuseks. Sellest teadmisest johtuvalt üritaski Islandi valitsus viimases hädas laenu saada hoopiski Venemaalt. Tugineti ajaloos korra juba proovitud ähvardusetaktikale, kui Keflavikile kutsuti Vene lahinglennukeid, et NATO riigid kaugele saarele rohkemat tähelepanu pööraksid. Ei ole selge, kui suur mõju Venemaa-suunalisel tiivaripsutamisel Icesave`i läbirääkimistele oli, igatahes nii Inglismaa kui ka Hollandi valitsus veidike oma nõudmisi pehmendasid.

Kurioosseks muudab käimasoleva vaidluse see, et nii Hollandis kui ka Inglismaal paigutasid oma raha “raudkindlat” intressi teenima mitte niivõrd eraisikud ja ettevõtted kui soliidsed munitsipaalasutused ja ka politsei. Mis ajast maksuraha peab pööritama tulevikufondides? Miks peaks Islandi maksumaksjad hüvitama oma ettevõtja valestivõetud riski, kui see sai võimalikuks inglaste poolt ametisse valitud inimeste rumaluse tõttu? Samuti oli küsitava väärtusega Alistair Darlingi otsus rakendada Landesbanki ja Islandi varade külmutamisel terrorivastase võitluse seadust. Võimalik, et siin käibib taas vanasõna: kel jõud, sel õigus. Suurbritannial ja Hollandil on olemas võimalus peatada Islandi liitumine ELiga kuni rahuldava kokkuleppe saavutamiseni. Euroopa Komisjon lähtub läbirääkimistel vaikimisi taktikast, et Icesave probleem pole liikmesuse nõuete täitmisega seotud, mis on ehk diplomaatiline modus operandi, kuid lõppkokkuvõttes näeb igaüks, et ega seda sisuliselt lahutada ikka ei saa.

Rahaprobleemil on kõige otsesem mõju avalikule arvamusele Islandis, kus viimaste küsitluste kohaselt juba 70% elanikest ei soovi liituda ELiga. Olles küll ehk üsna teadlikud, et rahanduse stabiliseerimise seisukohalt on liitumisel märgatavalt rohkem plusse. Ning seda seisukohta püüavad toetada nii Põhjamaade Nõukogu kui eriti selle ELi kuuluvad valitsused. Islandi inimesed näivad soovivat, et neil lubataks vääringuna kasutusse võtta euro, kuid seda EList välja jäädes. Ei ole realistlik, aga psühholoogilises plaanis arusaadav. Jääb veel veidi oodata ning saame teada, kuidas mõjutab Islandi inimeste ja valitsuse hoiakuid Kreeka suhtes läbiviidav solidaarsusaktsioon.

Raamatu lugemise jaoks tarviliku lisaaja võimaldamise eest tänaksin aga mäge nimega Eyjafjallajökull.

Kas Euroopa jääbki arenema?

Loodud 2010-May-11 12:05:13

On kaks varianti: kas Euroopa desintegreerub ja taastub rahvusriikide domineerimine või siis integratsioon jätkub. Mõlemat stsenaariumi võib nimetada arenguks, paraku väga erisuunaliseks. Kindel on, et tänane Euroopa ei ole homsega sarnane.

Kuna ma ei poolda senitehtu laialilammutamist, vaid hoopiski paremaid ja efektiivsemaid ühispoliitikaid, siis jätaksin esimese stsenaariumi mõnele euroskeptikule lahendada ning proovin vastata konkreetse arengunäite abil: Euroopa Välisteenistuse loomine.

Taolise teenistuse loomine nähti ette Euroopa Konstitutsioonis, millest tänaseks kehtib nuditud versioon ehk Lissaboni leping. Vaatamata liikmesriikide suurele vastumeelsusele välis- ja julgeoleku problemaatikat Brüsselile delegeerida, on kokku lepitud, et see välisteenistus siiski sünnib ning moodustub kolmest allikast. Esiteks olemasolevad Komisjoni välissuhtlusdirektoraadi ametnikud, teiseks Nõukogu sekretariaadi ametnikud (tehniliselt võttes ka ikkagi komisjon, kuid teine direktoraat) ning liikmesriikide diplomaadid. Viimaste kohta on hulgaks määratud 1/3 koosseisust.

Nagu teada sai uue teenistuse kahekaabuliseks ülemuseks Catherine Ashton, kelle ülesandeks on esitada ettepanekud Komisjonile ja Nõukogule. Tavapärase protseduuri teeb keerulisemaks Euroopa Parlamendi uutel volitustel põhinev soov senisest enam neid otsuseid mõjutada. Kui eelmises koosseisu poolt heakskiidetud saksa kristliku demokraadi Elmar Broki raportit oli võimalik hõlpsalt ignoreerida, siis hetkel on asjad veidi teisiti. Parlamendil on igal juhtumil kaasotsustus teenistuse eelarve üle ning mõnede arvates isegi personalireeglite osas.

Loomulikult kulgeb meie silme all kõige lihtsam võimuvõitlus, mida maskeeritakse euro-keelse slängiga. Ühes töögrupis, kus teema oli päevakorras arenguabi ja välisteenistuse dubleerimise välistamiseks, resümeeris koosoleku juhataja kompromissi nii:"We do it vertically, but we have it horizontally!" Kuna teenistus ei ole iseseisev agentuur (nagu näiteks OLAF või IT Agentuur), ega ei ole ka Komisjoni direktoraat ega Nõukogu sekretariaat, siis on käibel ladinakeelne fraas sui generis, mida kõik lausuvad, ent millele antakse järeltegevustes erinev sisu.

Olen paaril korral problemaatikat ka Belgia endise peaministri Guy Verhofstadtiga arutanud, jõudes välja kaunikesti skolastiliste probleemideni. Näiteks, et kui Ashton on Komisjoni asepresidendina volinike koosolekul, siis on talle kohustuslikud Kolleegiumi otsused, ent samas peaks ta kõrge esindajana hoopiski läbi suruma otsuseid, mis tulenevad liikmesriikide koosolekult, ehk Nõukogust, mida Ashton vastavalt lepingule peab juhatama ning kas ta suudaks liikmesriikidele peale suruda Komisjoni otsust.

Ja nagu praktika on näidanud, ei suutnud ta isegi oma ülemusele Komisjonis (José Manuel Barroso) mingit vastuseisu osutada kui viimane sokutas oma kabinetiülema EL Washingtoni saadikuks. Sama kordus Leedu sisepoliitilise probleemi lahendamisel, mil president Dalia Grybuskaite nõutas endale jalgu jäänud välisminister Vygaudas Usackasele saadikukoha Afganistanis. See ärritas Parlamenti, kus mitmed liikmed olid nõudnud koguni USA saadikutenimetamise protsessile analoogilisi kuulamisi enne otsuse tegemist.

Teine vaidlus käis selle üle, kas teenistusele peaks tekkima n.ö. kantsleri sarnane peasekretär. See oleks paljude parlamendiliikmete arvates tekitanud olukorra, kus Kõrgel Esindajal ei oleks enam mingit võimu teenistuse juhtimisel. Niikuinii peaks ta välisministrite ja kaitseministrite koosolekuid juhatama, lendama bi-,tri- ja multilateraalsetele kohtumistele, hoidma Euroopa lippu kõrgel katastroofipiirkondades ning lisaks osalema mõistagi ka Volinike koosolekutel.

Samas oli taolise peasekretäri koht meeldivaks lisapreemiaks kaua aega komisjonis varitsenud kogenud ametnikele, kes vaimusilmas nägid endid juba töös, käised kõrgele üles kääritud. Sestap tegi parlament oma komiteedevahelises eba-paberis ettepaneku, et struktuuris oleksid hoopiski nn. abiministrite kohad. Tollesse konteksti sobis kui rusikas silmaauku minu salakaval ettepanek, et need võiks veel jaotada euroopalike jõuvahekordade alusel. Ehk siis konservatiividele, liberaalidele ja rohelistele igale üks, arvestades et Esindaja ise on sotsiaaldemokraatia perest. Too abiministrite loomine pidi lahendama ka teise probleemi jõuvahekordades ehk vältima dubleerimist.

Kuidas mõelda ühtsest välispoliitikast, kui selle alla ei kuulu arenguabi, kaubanduse ja laienemise küsimused? Idapartnerlused ja muu selline? Komisjonipoolne seisukoht pakkus, et vastavad volinikud (Andris Piebalgs, Stefan Fühle jne.) võiksid olla asepresidendi asetäitjateks neis küsimustes. Kuid sellisel juhul tekkiks küsimus - miks üldse siis veel sellised volinikud, kes kureerivad oma vastutusala teise voliniku asetäitjatena. Ka väideti, et laienemine ei olevat välispoliitika. No sisepoliitika ta ka ju olla ei saa enne liikmekssaamist. Nii, et sui generis... Nende ridade kirjapanemise ajal on teada, et Luxembourgis kogunevate ministrite lauale läheb plaan kehtestada 3 peasekretäri kohta. Areng kui selline on toimunud.

Vahemärkusena lisaksin, et interinstitutsionaalse vaidluse (võimuvõitluse) kõrval oli pisike mõõduvõtt ka parlamendi komiteede vahel, kus kaks Itaalia poliitikut - Gabriele Albertini ja Carlo Casini (vastavalt välis- ja põhiseaduskomisjoni juhid) omavahel mõõtu võtsid raportiõiguse osas ning see päädis noorema ja vilkama mehe võiduga.

Paraku oli see parlamendi kui terviku jaoks Pyrrhose võit, sest väliskomisjonil puudub kaasotsustuse õigus, mis põhiseaduskomiteel olemas on. Kuid ta ei saa seda kasutada, sest tal pole raportööri! Seepärast ongi Parlament nüüd menetlemas pakett ettepanekut, mis kõik soovid seoks võimaliku hääletusega juriidilises ja ennekõike eelarvekomitees. Stiilis: kui me neid asju korda ei saa, pole ka lootust edule viimaste hääletustes. Arvatavalt häirib selline lähenemine nii Komisjoni kui ka Nõukogu. Kostabki kriitikat, et parlament soovib ennast liiga "õhku täis ajada" ja tegevvõimu ning liikmesriikide pärusmaale minna.

Liikmesriikide diplomaadid, kes juba pikisilmi uut tööd ootavad, on muidugi mures. Nagu ka Komisjoni omad, kelle ametiühing püüab hea seista mahukate sotsiaalsete garantiide (ja võimalik, et ka mõne uue loomise) eest. Kuidas ja milliste reeglite järgi personali valima hakatakse, et tulemus oleks Ashtoni soovitud "I want the best and the brightest", pole hetkel üldse selge. Esinduste alluvuse, rahvusriikidest tulevate diplomaatide lojaalsuse (Euroopa ennekõike!) ja palju muid küsimusi jõutakse veel palju arutada. Samuti ka julgeolekuga tegelevate diplomaatide muret, et nende valdkonna tähtsus provisoorses struktuuris on liiga tagasihoidlik.

Kindlasti aitab see näide mõista, et Euroopa areneb. Aeglaselt, vaevaliselt ja visalt. Aga areneb. Ja kui varem oli ajakirjanike lemmikküsimus, et kas Herman van Rompuy on just niisugune president, kelle pärast suurtes pealinnades n.ö. liiklus kinni pannakse, siis 13. aprillil nägin oma silmaga, et Washingtonis tuumaterrorismi konverentsil seda ka tehti. Teine kuulus küsimus oli: kui USA riigisekretär tahab Euroopaga rääkida, siis kellele ta peab helistama? Tänaseks levib selline jutt: Hillary Clinton valib Cathy Ashtoni telefoninumbri. Vastuseks kõlab: "Helistasite Euroopa välispoliitika kõrgele esindajale. Meie tööpäev on kahjuks lõppenud. Ent kui soovite teada Prantsusmaa seisukohta, valige number 1. Kui soovite Saksamaa seisukohta, valige number 2, Hispaania, valige 3! Jne, jne..."

Lisamaterjal:

• Delfi artikkel

Lester Brown ja Indrek Tarand räägivad kliimamuutusest

Loodud 2010-May-05 03:05:50

Täna õhtul esitleb Lester Brown, USA mõtleja, kirjanik ja keskkonnakaitsja, Euroopa Parlamendis oma viimast raamatut "Plan 4.0 - Mobilizing to Save Civilization". Brown on varem välja andnud mitmeid keskkonnaalaseid raamatuid ja asutanud Worldwatch Institute'i ja Earth Policy Institute'i.The Washington Post on nimetanud Browni maailma üheks kõige mõjukamaks mõtlejaks.

Rohkem infot Lester Browni, Earth Policy Institute'i ja teose enda kohta leiab aadressil www.earth-policy.org

Letters from a land far-far away, vol. 1: To all the assistants I love...

Loodud 2010-Apr-18 11:04:48

Seems to be the case that I will stay in the US! I am currently applying for a Green Card.  So you have to hang on without me.  I am absolutely sure that you can manage!  The way how to do it, is upon you to decide, but I have some recommendations:
1. Never lose the sense of humour!
2. Never quarrel within the team (if something, send an email and I will resolve the issue)
3. Give Icelanders a hard time! (e.g. no accession to EU before common vulcano policy)
4. Operate as nothing has happened, even though this volcano did put more CO2 to atmosphere than G20 economies could do in 20 years
And finally - contact SAS senior people in order to find out whether my reservation (Nr SK HR6SJ) to tomorrows Washington- Copenhagen (departure 17:15 from Dulles) is somehow still valid?  Perhaps they have a plane here and they fly to Casablanca or somewhere else close to our Peninsula....

Otherwise, life is fun and I do think all of you will enjoy SG Strassburg next week, despite the fact that I cannot possibly make it:)
All the best!

Yours sincerely,

Indrek

Hea uudis Facebook'ilt!

Loodud 2010-Apr-14 11:04:20

Facebookis on valminud MEP Indrek Tarandi fännikülg! Kõik toetajad, sõbrad ja poliitikahuvilised on oodatud liituma -

http://www.facebook.com/pages/Indrek-Tarand-MEP/113127828712197?ref=nf

Lisamaterjal:

• Facebooki fännikülg

12.-16.04.2010 Kaitse- ja julgeoleku komisjoni (SEDE) töövisiit USA-sse

Loodud 2010-Apr-13 07:04:39

Sel nädalal viibib Indrek Ameerika Ühendriikides Euroopa Parlamendi Kaitse- ja julgeoleku komisjoni (SEDE) töövisiidil. Kavas on kohtumised erinevate Washingtonis asuvate ministeeriumide ja mõttekodadega.

13.aprillil külastatakse Nato ümberkujundus- ja arendusstaapi Norfolkis (ACT) ning kohtutakse ülemjuhatuse staabiülem viitseadmiral Adam Coolinguga.

Vaduz, Liechtenstein

Loodud 2010-Apr-01 10:04:38

Lisamaterjal:

• Volksblatt

Nädal EPs

Loodud 2010-Mar-29 06:03:17

Sel nädalal viibib Indrek töövisiidil Liechtensteinis, kus osaleb Euroopa Majanduspiirkonna delegatsiooni liikmena mitmepäevasel kohtumisel. Antud EP delegatsioon vastutab Šveitsi, Islandi ja Norraga suhtlemise eest, lisaks tehakse koostööd ka Põhjamaade Nõukogu, Arktika piirkonna parlamentaarse konverentsi ja Läänemere parlamentaarse konverentsiga ning Fääri saarte, Gröönimaa ja Islandiga. Liechtensteini pealinnas Vaduzis toimuval kohtumisel esitleb Indrek Euroopa Majanduspiirkonna riikidega seonduva regionaalse koostöö raportit.
 
Eelmise nädala tähtsündmuseks oli kahtlemata kohtumine tegusa juristi ja blogija Robert Amsterdamiga - mehega, kes sai laiemale üldsusele tuntuks Mihhail Hodorkovski advokaadina. Kohtumisel räägiti arengutest Ida-Euroopas, Venemaal ning demokraatia arengu eripäradest. Eesti puhul kõneleti näiteks sundparteistamisest ning muudest demokraatia arengu tagasilöökidest. Eesti ei ole Robert Amsterdami jaoks sugugi võõras koht - ta on lugenud loenguid Tartu Ülikoolis ning perega suvel Pärnus puhkamas käinud.

Härra Amsterdam rääkis ka oma menukast blogist ning tööst demokraatia kaitsel. Eriti põhjalikult tuli juttu hetkel käsilolevast juhtumist Tšehhis, mille kohta saavad huvilised täpsemalt lugeda tema blogist:

http://www.robertamsterdam.com/2010/02/czech_constitutionalism_vs_populism.htm

Euroopa uus nanotehnoloogia ajakiri

Loodud 2010-Mar-19 07:03:09

Ei saa läbi Türgita

Loodud 2010-Mar-19 03:03:06

Press release: During the last session of the European Parliament in Strasbourg, MEPs from the EPP, S&D, ALDE, Greens/EFA and the ECR founded the informal group  "Friends of Turkey". Forty-seven MEPs have already joined.

Alojz Peterle (EPP) was elected chairman of the group and Fatih Aydogan, assistant of Ismail Ertug (S&D), has been elected the secretary.

The main interest of the informal group is to closely follow the negotiation process between the EU and Turkey through a critical but constructive approach. Members are committed to provide an added value in the negotiation process by an open and frank dialogue. The aim is also to provide a platform for the MEPs to play an active role in improving EU-Turkey relations.

The group will organize formal and informal meetings with European and Turkish officials and will be in touch with the JPC and the rapporteur of Turkey's Progress Report and will try to enhance dialogue with civil society representatives, scholars and business associations in Turkey.

Chairman Alojz Peterle said he was very pleased with the participation of numerous MEPs from many different countries: "The informal group is amongst the most enthusiastic groups in parliament. Nobody is against open dialogue and I am proud to say that we can be friends despite our differences." All MEPs are invited to join the group and share their ideas with the members.

The members of the group are

Alojz Peterle, Anna Corazza-Bildt, Sandra Kalniete, Jaroslaw Walesa, Birgit Schnieber-Jastram, Georg Bach, Alf Svensson from the EPP,

Metin Kazak, Jelko Kacin, Graham Watson, Marietje Schaake, Ivo Vajgl, Andrew Duff, Sophie in't Veld, Michael Theurer, Sara Ludford, Anneli Jäätteenmäki, from the ALDE,

Franziska Keller, Jan Philipp Albrecht, Hélène Flautre, Raül Romeva i Rueda, Indrek Tarand, Karima Delli Catherine Greze, Heidi Hautala, Judith Sargentini, Werner Schulz from the Greens/AFE,

Richard Howitt, Liisa Jaakonsaari, Emine Bozkurt, Michael Cashman, Jutta Steinruck, Ismail Ertug, Tanja Fajon, Ioan Enciu, Knut Fleckenstein, Liberadzki Bogusław, , El-Khadraoui Said, Boris Zala, Peter Simon, Evgeni Kirilov, Raimon Obiols i Germa, Claude Moraes, Victor Bostinaru from the S&D and Sajjad Karim from the ECR.

Euroopa Parlamendi täiskogu 8.-12.märtsil 2010

Loodud 2010-Mar-11 06:03:25

EL 2020

EL2020 kujutab endast 27 liikmesriigile ühiselt rakenduvat üldist arengustrateegiat, mille kolmeks peamiseks märksõnaks on arukus, jätkusuutlikkus ning kaasatus. Arukas majanduskasv tähendab teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamist. Jätkusuutlik majanduskasv keskendub ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse edendamisele. Kolmandana aspektina välja toodud kaasav majanduskasv tähendab kõrge tööhõivetasemega majanduse tugevdamist, et tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

Neid kolme peamist eesmärki peavad aitama tagada alaeesmärgid, mis valdkondade kaupa jagunevad ühenduse ning liikmesriikide kohalikule tasandile rakenduvateks. Neid ühendavad omakorda erinevad raamprogrammid. Näiteks teadus- ja uuendusvaldkonnas kehtestatakse  EL tasandil nõue investeerida 3% SKTst teadus-ja arendustegevusse.

Sama asi kehtestati juba Lissaboni Strateegias (NB! Mitte lepingus), kuid see täideti vaid Soome, Rootsi ja liiduväliselt Islandi poolt.Näis, kuidas liikmesriigid (Eesti sealhulgas) seekord toimivad.

EL2020 tekst on kättesaadava siit: http://ec.europa.eu/eu2020/pdf/1_ET_ACT_part1_v1.pdf

ACTA

Acta Counterfreit Trade Agreement läbirääkimiste ning leppe probleem on siiani salastatus. Nimelt on 2 aastat peetud mitmepoolseid läbirääkimisi ELi ja teiste suuremate riikide vahel
eesmärgiga kehtestada rahvusvahelisel tasandil kehtivad uued reeglid ning suunised, mille alusel loodetakse vähendada võltsitud kaupade edasimüüki ning kaitsta tootjaid-tarbijaid.
Paraku on aga viimaste huvisid hakatud vähem silmas pidama, sest kogu kaubandusvälja reguleeriv lepe kehtestab paljude arvamusliidrite ning asjatundjate meelest piiranguid ka sõnavabadusele
ning piirab inimõigusi. Nii kardetakse näiteks, et ACTA leping annab valitsustele suurema õiguse inimeste tegevust Internetis jälgida. Teoorias võiks nad kolmanda rikkumise korral alustada
kriminaalmenetlust. Et kui teie laps on näiteks päeval filme alla laadinud, siis oletegi kohe uurimise objekt. EP võttis vastu resolutsiooni, mis mõistab hukka nii erinevad leppe aspektid, (asjaosaliste soov pidada läbirääkimisi väljaspool WTO ja WIPO (World Intellectual Property Organisation) raame) ning osutab lepingu juurdepääsupiirangu alusetusele.

Välisteenistus

Catherine Ashton esines kolmapäeval ettekandega, kus ta rääkis peamiselt probleemidest, mida erinevad institutsioonid talle Välisteenistuse loomisel ette veeretavad.
Nii käivadki kõige suuremad läbirääkimised ja vaidlused selle üle, kellele hakkab Välisteenistuses ja ka välispoliitika juhtimises üldiselt mingi ala kuuluma. Komisjon nõuab näiteks välismissioonide haldamist, aga ka volitusi kaubanduspoliitika, arengu- ja humanitaarabi ning laienemisega seonduvate küsimuste üle, lisades küll, et kõik toimuks tihedas koostöös Välisteenistusega. Samas vaimus arutatakse ka muude haldusalade ning direktoraatide jagunemist. Parajalt arrogantseks peeti Barroso otsust nimetada ilma Ashtoni osaluseta EL suursaadik Washingtoni. Mitte väga üllatuslikult osutus nimetatuks endine Barroso kabinetiülem.:)

Komisjoniga vägikaikaveo kõrval tuleb Ashtonil arvestada ka liikmesriikide vaadetega. On tähelepanuväärne, et enne käesoleva nädala kolmapäeva ettekannet andsid mitmete liikmesriikide juhid Kõrgele Esindajale kõva kriitika asemel hoopis hingamisruumi, et too saaks oma tööd Välisteenistuse loomisel pingevabamalt teha. Kuu alguses Cordobas kohtunud ELi välisministrid väljendasid oma toetust ning solidaarsust, mis oli parunessile kindlasti vaheldus varem kõlanud kriitika taustal.

Märkimisväärse erinevusena Lääne- ja Ida-Euroopa vahel sai aga näha erinevate liikmesriikide vaateid Välisteenistuse loomisele. Kui Austria välisminister nõudis, et loodav asutus oleks liikmesriikide mõjutustest võimalikult vaba, siis Küprose, Läti, Leedu ja Sloveenia välisministrid juhtisid Ashtoni tähelepanu taaskord sellele, et teenistuse mehitamisel jälgitaks ikka uute liikmesriikide kvoote. 

Arktika

Kolmapäevasel üldkogul räägiti ka Arktikast. Kui Ashtoni sõnavõtt ei kubisenud just konkreetsusest ja oli Euroopa Komisjoni varasemate seisukohtadega suhteliselt haakuv, siis sõnavõtjate seas oli märgata punase joonena läbivat muret Venemaa käitumise osas. Saadikud erinevatest Euroopa osadest avaldasid oma muret seoses ELi suutmatusega  tugevamalt Arktika osas kanda kinnitada ning Venemaa survele vastu astuda. Kõlas Roheliste seisukoht maavaradele moratooriumi kehtestamise osas, tunti muret võimaliku võidurelvastumise ning uue nn Kullapalaviku valla pääsemises.


Muud asjad

Neljapäevasel üldkogul alustati päeva küsimusega vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse investeerimisest. Tegemist on vajaliku eelsammuga 2020.aastaks soovitava kasvuhoonegaaside kuni 30% vähendamise asjus. Ühtlasi aitaks innovatsiooniliste tehnoloogiate rakendamine kaasa uute töökohtade tekkele ning oleks kogu maailma teedrajav algatus.

Arutelude ja resolutsioonide kõrval on EPs ringlemas ka kirjalikke deklaratsioone, millele palutakse allkirju. Kutsutakse ülesse Holokausti eest vastutust võtma. Võitlema korruptsiooniga. 
Sõltumatu parlamendiliige Andreas Mölzer kogub allkirju, et uutele eurotsooniga liitujatele hoolikamalt näppudele vaadataks ja neil raamatupidamislikke trikke teha ei lubataks...
Poola ja Ungari MEPid aga on teinud deklaratsiooni, mis kritiseerib Leedus käibelolevat leedukeelset nimekirjutust Poola vähemuse puhul ning vähemuskoolide sulgemisele viivat klasside suuruse regulatsiooni.
Kui korruptsiooni kohta käiva asja läbi loen ja see sobib mulle, annan ilmselt ka oma allkirja.

Euroopa Parlamendis linastus "Disko ja tuumasõda"

Loodud 2010-Mar-03 02:03:52

Eile õhtul näidati Euroopa Parlamendis Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilmi "Disko ja tuumasõda", millele järgnes arutelu publiku ja lavastajate vahel. Huvi oli võrdlemisi suur, kohal oli u 100 inimest.

Indrek Tarandi kõne Riigikogus 16. veebruaril

Loodud 2010-Feb-17 01:02:56

Lugupeetud juhataja ja teised rahvaesindajad!

Captatio benevolentiae printsiipi austades tahan kõigest südamest teid tänada! 10. veebruaril seadustasite te 95%-lise toetusega niinimetatud lahtiste nimekirjade seaduse Euroopa Parlamendi valimistel, mis on vaieldamatult samm õigel suunas, ja minu lugupidamine kuulub rahvaesindajatele, kes nii hästi mõistavad rahva häält kuulata.

Aga meie tänases arutelus, mis kannab küll pretensioonikat nime "riiklikult tähtis küsimus", pole ju tegelikult mitte midagi erakordsest, sest tööpuudusega, nagu kõik on maininud, ei maadle mitte üksnes Eesti riik; samuti ei ole kogu maailma pilgud pinevil ja pinges meie poole pööratud, et kas innovaatiline väike e-Eesti leiutab midagi uut, mida kogu globaliseerunud majanduses osalevate riikide pere saaks universaalse tööpuudusvastase vaktsiinina kasutusse võtta. Kõik arutlused ettevõtluse soodustamise, ühe maksu ühte- või teistpidi sättimise üle meenutavad mulle veneaegset Moskvitši parandamist, kus tuli düüsi puhuda ja küünlaid vahetada, aga Moskvitšist ometigi Mercedest seeläbi ei saanud. Ja kuna meie mõte, nagu ma eelkõnelejatest olen aru saanud, on just nimelt ikkagi väidelda nende igapäevaste asjade üle, mida saaks kohe teha ja mis on meie võimuses, siis panustaksin ka omalt poolt nende asjadega, mis on meie endi võimuses. Taustast veel niipalju, et paar nädalat tagasi esines Euroopa Parlamendi ees Hispaania peaminister José Zapatero, kes tutvustas oma riigi presidentuuri kavasid ja mainis muuhulgas ka võitlust tööpuudusega ja soovis luua nutikaid töökohti. Otsekohe sai ta muidugi kriitikat Briti konservatiivide käest, kes tuletasid talle meelde inglise vanasõna: korista kõigepealt oma koduõu ära ja siis tule tänavale teisi õpetama. Aga ma arvan, et meie aruteluks on siiski õige aeg, sest kodanikuühendused on juba algatuse teinud, kui viidata kasvöi Minu Eesti poolt nimetatud ja esitatud Golfi hoovuse nimelise programmi.

Lisamaterjal:

• Tarand: sotsiaalseid töökohti ei maksa halvustada
• Tarand: ettevõtluskeskkonna takistus on parteiline reostus
• Riigikogu istungi stenogramm

Avatud nimekirjad on tagasi!

Loodud 2010-Feb-10 06:02:19

Riigikogu võttis täna vastu Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse, mis taastab europarlamendi valimistel lahtised nimekirjad.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatusel toimunud seadusemuudatuse poolt hääletas 95 parlamendisaadikut, teatas riigikogu pressiteenistus.

Avatud nimekirjade korral määrab kandidaatide lõpliku järjestuse neile isiklikult antud häälte arv.

Mõnedest eelolevatest hääletamistest Europarlamendis

Loodud 2010-Feb-07 06:02:50

Paljude hääletuste seas on ka SWIFT leppe hääletamine, mille kohta esitet küsimustele sain Eesti kaasamõtlejailt hulgaliselt väga asjatundlikke vastuseid. Aitäh kõigile!

Kuigi Euroopa rohelised tekitavad oma lõpliku seisukoha alles teisipäeval, kavatsen mina selles arutelus propageerida vastuhääletamist. Sest see annaks signaali, et ajutise lepingu pärislepinguks kohandamisel võetaks Komisjoni poolt senisest enam arvesse neid kaalutlusi ja kõhklusi, mis antud olukorras kerkinud on.

Teiseks kavatsen kõneleda ka selle poolt, et rohelised ei hääletaks uue Barroso Komisjoni poolt. Seda järgmistel põhjustel:

1. Paljude liikmesriikide valitsused ei ole lähtunud kandidaatide esitamisel piisavalt arusaadavast demokraatlikust protseduurist.  Veelgi enam, otsused on tehtud sisepoliitilistest kalkulatsioonidest johtuvalt ja väljapaistvaid eurooplasi ehk euroopa ühiskodu rajada soovivaid poliitikuid on ühe käe näppude jagu.
2. Barroso pole arvestanud kandidaatide kompetentsi, vaid lähtunud riikide, eriti suuremate liikmesriikide huvidest.  Tagajärjeks see, et pea pooled volinikud on paigutatud mitte neile sobivale ametikohale, vaid hoopis n.ö. teisele ja kolmandale kompetentsinivoole. Lõpuks leidub ka rida volinikudesignaate, kes juba kuulamiste põhjal otsustades on väga väikese tõenäosusega suutelised oma tööd hästi tegema. Markantseim on välispoliitika portfelli kandjanna, ent neid on rohkemgi.
3. Vastuhääletamise kolmas eesmärk on osutada, et sisutuvõitu kuulamistest ja kulissidetagusest käteväänamisest etem oleks muuta Lissaboni lepinguski kehtestet korda, mis võimaldab Komisjoni üle in corpore hääletada.  Palju etem oleks iga volinikku individuaalselt hääletada.  Selle abil saaksime korrigeerida ka punkt ühte ja avaldada mõju liikmesriikide valitsustele, et nood suhtuksid kandidaatide esitamisse suurema vastutustundega.

P.S. Kui nüüd keegi tahab siit järeldada pealkirja, et “Tarand hääletab Kallase vastu”, siis see on ehk korrektne vaid vormiliselt. Sisuliselt ei pea ma Kallast, nagu olen ka kirjutanud, viimase kolmandiku hulka kuuluvaks. Kui hääletus oleks individuaalne, saaks Kallas minult hääle. Vaatamata asjaolule, et mahub grupeeringusse, kellele pole antud talle kõige paremini istuvat ametit.

Illustratsiooniks (ja soovijatele edasise lugemise viitamiseks) väike katkend European Voice`i ajakirjanike koondisse kuulunud Peter O`Donnelli tehtud märkus viimatisest selle ajalehe numbrist:

For anyone beyond the charmed circle of Brussels courtiers, the spectacle provoked pity and mirth in equal measure. Pity for the half-billion EU citizens whose fate over the next five years is going to be influenced – on this showing – by a Parliament and a Commission content to favor form over substance, undemanding in questioning, imprecise in answering, and all too frequently all too complicit. And mirth at the solemn inanity of much of the proceedings, at the constant confusion and serial misunderstanding, as mediocre questions, often indifferently interpreted, provoked mediocre answers that frequently bore on utterly distinct subjects.

Eurosaadikud vastavad: kas Islandil tuleks liituda?

Loodud 2010-Feb-03 08:02:41

Norras asuva Paal Frisvoldi Euroopa Liikumise poolt tehtud lühidokumentaalis küsitletakse erinevaid eurosaadikuid Islandi teemal: kas viimasel tuleks liituda või mitte? Teiste seas vastab küsimustele ka üks Eesti eurosaadik.

Ana-Maria Tolbaru loal Iceland in the EU?  Vimeo lehelt.

Lisamaterjal:

• Brüsselkontoret

SWIFT lepingust ja andmekaitsest

Loodud 2010-Jan-30 10:01:18

Ülehomme, 1. veebruaril jõustub ELi ja USA vahel nn SWIFT leping, mille alusel anname meie ameeriklastele oma pangatehinguid sisaldavat andmeid, mida nad kasutavad terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames. SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunications) on organisatsioon, mis käitleb umbes 9000 panga tehinguid, päevas umbes 15 miljonit tükki. Pea iga rahvusvaheline pangatehingu puhul näeb see organisatsioon andmeid tehingu summa, saatja, saaja ning kommentaari kohta.

Atlandiülese lepingu mõte on võidelda terrorismi vastu, kasutades inimeste pangaandmeid selleks, et äärmuslikele kurjategijatele paremini jälile jõuda. Eesmärk on ju hea. Aga abinõu veidi ebamäärane.  Vaatamata korduvatele arupärimistele pole Euroopa Parlamendile siiani selgitatud, milliseid institutsioonid ja mis tingimustel andmeid käitlema hakkavad. Võimalik, et salatsemine on põhjendatud, sest Euroopa Komisjon ja USA on kõnelusi pidanud EPd asjasse kaasamata.  Veelgi enam, Nõukogu kiirustas ummisjalu, et lepe heaks kiita vaid üks päev enne Lissaboni Lepingu jõustumist...

Kui parlamendis asjast teada saadi, siis hakati aru pärima.  Esialgu levis info, et leping on salajane ja seega polnud võimalik, midagi sisulist küsida. Nädalaid kestnud vägikaikavedamine on viinud sinnamaani, et leping avaldati 13.01.2010 EL dokumentide hulgas. Niisiis, parlament saab küll lepingu teksti näha ja sellele oma heakskiidu anda,  kuid alles siis, kui leping on juba jõustunud...Mis on mõnevõrra uudne lepingute jõustamise süsteem parlamentarismi puhul.

Siinkohal ei taha vaidlustada SWIFT andmete edastuse vajadust kui sellist (ehkki arvukalt MEPe seda teevad), kuid küsiksin siiski ELi kodanike kaitse kohta. Nimelt kui Euroopa kodanike X või Y andmed USAs valedesse kätesse satuvad, pole neil kui ELi kodanikel võimalust USA vastavaid ametikandjaid selle lepinguga seoses kohtusse kaevata. Kõige enam saavad nad kirjutada kaebuse või avaliku kirja, millele antavas vastuses lubatakse kindlasti edaspidi arvestada,  kahetsetakse juhtunut väga, kuid midagi sellest ei muutu. Hüpoteetiliselt ei vastuta andmete asjassepuutumatute kätte sattumise korral eurooplase jaoks keegi.

Selle tõttu on Euroopa Parlamendis asutud - võib öelda, et fraktsioonideüleselt - leppe vastu võitlema. Kui varem ei saadud sõna sekka öelda, siis nüüd Lissaboni leppe kehtides on EPl õigus rahvusvaheliste lepete vormimisel kaasa rääkida ning ELi Komisjonil peab sellega arvestama. Tundub, et Komisjon hämas kogu jõuga, et Nõukogu saaks USA survel lepingu kiirelt allkirjastada. Tulemuseks on aga lepe, mis ei arvesta inimeste õigusega privaatsusele ja oma andmete kaitsega. EP sõnum ongi see, et Nõukogu ja Komisjon on üritanud üle kavaldada parlamenti ning mitte arevstanud Põhiõiguste Hartat. Usaldus Komisjoni suhtes on kannatada saanud. Üks näide: kui USA justiitsministeeriumi esindaja käis EPs SWIFTiga seoses aru andmas, küsiti talt, miks on ameeriklased keelanud Komisjonil täpsustada lepingu andmeid. Kõrge väliskülaline ütles, et nemad pole küll midagi keelanud...

Muuseas on huvitav teada, et novembris olid Rohelised peamised lepingu kritiseerijad ning kui EPP, Sotsid ja ALDE algul blokeerisid meie soovitud arutelu algatamist, siis nagu tabavalt öeldi, tehti „swift U-turn“ ja nüüd ollakse ühes paadis.

Ehkki leping 1. veebruarist jõustub, võtab EP veebruari teisel nädalal vastu ametliku seisukoha. Kui tulemus on negatiivne, siis kaotab leping kehtivuse. Tükk aega kestnud tsirkusest jääks alles ehk vaid järeldus, et ELi seadusandliku kogu saadikud on väga terased ja tublid ning kaitsevad rahva õigusi, milles on ka natuke tõetera sees. Kuid sellest ennastkiitvast jutust rohkem näitab see ELi elu juhtivate institutsioonide suutmatust omavahel koostööd teha. Nii et pole see elu Brüsselis Tallinna omast liiga erinev.

Minu jaoks on käesoleva kirjutuse mõte selles, et saaksin lugejate kaasamõtlemise abiga ise seisukoha võtta. Kuidas suhtute Teie SWIFT lepingusse? Oleksin väga huvitatud teada saama (näiteks pangandussektori käest) kas klienti peaks informeerima säärasest teenusega kaasnevast uuendusest? Siin tundub olevat poleemikat, mis keskendub kodanikuõigustele ja andmekaitsele.  Asjatundjad ja seisukoha omajad võiksid sellest mulle kirjutada aadressil indrek.tarand@europarl.europa.eu

Ette tänades!

Ja linke lisades:

SWIFT lepingu tekst:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0011:0016:ET:PDF


Euroopa Nõukogu otsus:

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:008:0009:0010:ET:PDF

Lisamaterjal:

• Euroopa Nõukogu otsus:
• SWIFT lepingu tekst:

Rootsi Piraadipartei on loomas Interneti õiguste hartat

Loodud 2010-Jan-28 09:01:38

Euroopa Parlamendis tegutseva töögrupi Internet Core Groupi tegevus hakkab tasapisi konkreetsemat vormi võtma. Nimelt on Christian Engström (Piratpartiet) hakanud hilissügisel vedama nn Interneti õiguste harta teemat. Asi seisneb selles, et luuakse inimõiguste deklaratsiooni eeskujul Internetivabadust defineeriv või sellele alustandev dokument.

Et asja kanda tõelise demokraatia ning ka netivabaduse vormis, on mu Rootsi kolleeg selle erinevates netiportaalides üles pannud.

Originaalversiooni, st ilma meiepoolse tõlkemööndusteta - tegemist on ikkagi töödokumendiga - leiate siit:
http://christianengstrom.wordpress.com/2009/11/28/lets-write-an-internet-bill-of-rights/

Kõik ettepanekud ja arvamused on teretulnud! Kõik konstruktiivsed ettepanekud võetakse arvesse ning need edastatakse töögrupile, kes võib need ka lõplikusse versiooni lisada. Tagasisideks kirjutada kas otse indrek.tarandATeuroparl.europaDOTeu või liituda Christian Engströmi koduleheküljel toimuva diskussiooniga.

Eesti keelne interneti õiguste harta tööversioon:

Internetiõiguste deklaratsioon

Võttes arvesse Euroopa Inimõiguste deklaratsiooni

Võttes arvesse Telekomi paketti, eriti vastavat Euroopa Komisjoni deklaratsiooni

Võttes arvesse Lambrinidise aruannet Turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamisest Internetis (2008/2160 (INI))

Tunnistades, et Internet on teadmiste ja hariduse omandamise oluline vahend ning sõnavabaduse ja vaba suhtlemise praktiline ja mõtestatud meede

Kodanikel ja tarbijatel on õigus internetiühendusele, mis võimaldab kasutajal saata ja vastu võtta soovipärast sisu, kasutada teenuseid ja rakendusi ning ühendada riistvara ja kasutada tarkvara omal äranägemisel, kuid võrku kahjustamata.

Kodanikel ja tarbijatel on õigus diskrimineerimisvabale internetiühendusele, mida ei blokeerita, piirata ega prioritiseerita rakenduse, teenuse, teenuse sisu, saatja või vastuvõtja aadressi põhjal.

Kodanike ja tarbijate IP-aadressid on identifitseerivad andmed ehk isikuandmed ja andmesubjektil on õigus pääseda sellele ligi kas andmete parandamiseks, kustutamiseks või takistamaks oma isikuandmete levitamist.

Interneti sisu filtreerimine ohustab põhiõigusi ja on õigustühine, tulutu ja ebaproportsionaalne lahendus Interneti reguleerimiseks.

Kutsub Euroopa Komisjoni üles kiiresti koostama Interneti neutraalsust puudutavat direktiivi.

Hillary Clintoni kõne Internetivabadusest

Loodud 2010-Jan-24 04:01:55

Sel nädalal, täpsemalt 21.jaanuaril, pidas USA riigisekretär Hillary Clinton kõne netivabadusest. Tegemist oli kahtlemata nii ajaloolise kõnega, nagu kohapeal öeldi, kui ka äärmiselt päevakajalise ning põletava teemaga. Kui keegi seda omast kogemusest teab, on need eestlased. Muidugi mõista teavad seda ka meie sõbrad ameeriklased ning oleme NATO Küberkaitsekeskuse asukohamaa ja taotleme ka EL IT-agentuuri pesapaigaks olemist.

Clintoni kõne oli asjakohane, veenev, täis ameerikalikku meelekindlust ning ette kantud tarmuka riigisekretäri poolt, kes ka Eestis viibinud on. Lühidalt öelduna toodi kõnes ära, et Internetivabaduste piiramisest on tänapäeval kujunemas uus Raudne eesriie ehk Info eesriie - Information Curtain. Seda loomulikult juhul, kui me üheskoos ei pürgi selle poole, et uusi tehnoloogiaid headel ja õilsatel eesmärkidel ära kasutada. Clinton märkis, et nagu terasest saab hoonetele karkasse ja konstruktsioone ehitada, kuid samas ka automaatrelvi valmistada, saame me Internetti ja moodsaid kommunikatsioonivahendeid erinevatel eesmärkidel ära kasutada.

Huvilised saavad kõnega lähemalt tutvuda USA E-riigi kodulehel, kus on ka video üles laetud:
http://www.state.gov/secretary/rm/2010/01/135519.htm

Siinkohal teen aga viimase väljavõtte ja üleskutse kõikidele eestlastele. Olles eeskujulik innovatsiooni- ja e-riik, on taibukamatel avanenud järjekordne võimalus oma head ideed teoks teha. Nimelt käivitab USA valitsus innovatsioonivõistluse, kuidas moodsaid kommunikatsioonivahendeid kasutada elukvaliteedi parandamiseks - nagu näiteks kirjaoskamatuse vähendamise eesmärgil või muude teenuste levitamisel. Näiteks on Microsoft arendanud n-ö digiarsti teenuse, mis aitab eraldatud piirkondades arstiabi osutamist parandada. Niisiis, kõik võivad Washingtonis oma ideid avalikul võistlusel tutvustada!

Lisamaterjal:

• Hillary Clintoni kõne internetivabadusest

EP kinnitas ametisse uue ombudsmani, Eesti kinnitas kanda Põhjamaades

Loodud 2010-Jan-20 06:01:24

20. jaanuaril hääletas Euroopa Parlament Kodukorra artikkel 204 alusel ametisse Euroopa Ombudsmani. Kandidaatideks olid: Vittorio Bottoli (Itaalia), Nikiforos Diamandouros (Kreeka) ja Pierre-Yves Monette (Belgia).

Euroopa Ombudsmani institutsioon kutsuti ellu Põhjamaade poolt 1995. aastal. Tema ülesandeks on tagada ELi ametiasutuste läbipaistev, seaduspärane tegevus ning osutada puudujääkidele õiguste, kohustuste ja vastutuse kohapealt. Ombudsmanile saavad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud. Tegemist on mingil määral õiguskantslerile sarnaneva nähtusega.

Harilikult on kodanike kaebuste sisuks ametiasutuste läbipaistmatus (2008.a 30% kaebustest), mille puhul hakkab ombudsman (kui kaebuse sisust ilmneb loomulikult piisavalt asjaolusid, et menetlust alustada) näppu viibutama. 2007 esitati 3211 kaebust, millest menetlusse läks 870. 2008 oli arvud vastavalt 3406 ja 802, millest 36% puudutas läbipaistmatust, sh teabe või dokumentide andmisest keeldumist.   

Kandidaadi saab esitada vähemalt 40 liiget, kes peavad olema vähemalt kahest liikmesriigist pärit.

Intriigiks oli sedapuhku kandidaat Diamandourose soovitus Euroopa Parlamendile avalikustada senisest enam oma liikmete kulutusi.  Teine kandidaat Monette oli kuulamisel Petitsioonide Komitees lausunud, et tema seda küll ei nõuaks.  Euroopa Rahvapartei asus seisukohale, et toetab uut tulijat.  Liberaalide fraktsiooni sisehääletusel jäid napilt peale kreeklase pooldajad, ent plenaaril oli tegu salajase hääletusega...Toimima hakkas mitte niivõrd parteiline vasak-parem skaala, kui just põhjamaise ja lõunamaise kultuuri vastandlikkuse aspekt.  Mängu ilu mõttes oli just lõunamaalane sedakorda põhjamaisuse lipukandjaks ja vastupidi.  Kui Belgiat tohib muidugi Põhjamaiseks liigitada...

Niisiis korraldasid Skandinaavia ja Suurbritannia saadikud parteideülest kampaaniat, mis väitis sisuliselt, et EPP soovib Diamandourost "karistada" ning samas tagada, et keegi ei tuhniks parlamendi kulutustes.Kuulu järgi olevat  sellist poliitikat teistest enam ajanud just saksa kristlikud demokraadid. Heidi Hautala kogus Diamandourose toetuseks vahetult enne hääletust koostatud märgukirjale allkirju Põhjamaade esindajate seast erinevatest fraktsioonidest.  Siinjuures on võimalik uhkusega mainida, et Eestitki peetakse Põhjamaade hulka kuuluvaks: kogu parlamendis levinud kirjal seisis "We, as Nordic citizens of EU..."  ning Ivari Padari ja minu allkirjad seal all. Belgia advokaadi kohta aga lasti liikvele Hollandi ajalehes avaldatud info, mis viitas mehe enda kalduvusele maksumaksjate raha luksuslikku elustiili investeerida...

Ühesõnaga, klassikaline juhtum, mis meie Riigikogu praktikas tuntud kui "Jõksi lähetamine". Eks temagi soovinud erakondade rahastamisse selgust tuua ja lõpptulemusel asendati ta reformierakonnale sobilikumana tundunud Indrek Tederiga.

Strasbourgis läks aga teisiti ja salajane hääletus tõi tulemuse Diamandouros 340 häält, Monette 289 ja veneetslane Bottoli 19.  Ilmselt hääletasid Briti konservatiivid hiljutisest Briti Alamkoja hüvitisteskandaalist johtuvalt samuti läbipaistvuse poolt.  Muide, ilmnes ka veel üks huvitav põhja-lõuna vastuolu: oli üldiselt teada, et kõik kreeklased hääletavad kaasmaalase poolt sõltumata fraktsioonist, kuhu kuulutakse. Samas lähtusid Belgia MEPid oma erakondade arusaamadest ega kippunud iga hinna eest kaasmaalasele häält andma.

Amüsantse detailina võiks kirjeldada ka asepresident Stavros Lambrinidise juhatamist.  Nimelt tehakse iga kord enne säärast hääletust väike treening, et meppidele meenutada, kuidas tehnika toimib.  Seekord oli esitatud mängu-ombudsmani kohale Pablo Picasso, Auguste Renoir ja Vincent van Gogh. Kohe hõikas keegi saalist "Aga miks ei saa El Greco poolt valida?" Tempokas ja hea huumorisoonega asepresident vastas, et seda saab järgmises voorus:)  Proovihääletuski oli tasavägine - Van Gogh võitis 2 häälega (240:238) Renoir`i ning vaene Picasso sai 166 häält.

Loo moraal?  Ehk peitub moraal selles, et kuigi inimlikud ja parteilised tungid on olemas ja ei kao kuhugi, leiab Euroopa Parlament endas ka sageli jõudu mõistuse hääle järgimiseks.  Ning et tegelikult suudavad eriilmelised ja erinevate traditsioonidega poliitilised kultuurid otsustada koostöös nii, nagu kontinendile parim on. 

Lõpetuseks aga mõistujutt eestlasest ja itaallasest Strasbourgi koridorides.  Arutavad mehed nn külalisgruppide toomist ja vastavaid reegleid.  Sitsiillane teeb kokkuvõtte: "Vahe seisneb selles, et põhja-euroopa poliitiku karjääril on kriips peal, kui ta toob grupitäie sugulasi parlamendiga tutvuma, kuid lõuna-eurooplase poliitilise karjääri lõpp on see, kui ta oma sugulasi siia ei too!" 

Rõõmsaid jõulupühi!

Loodud 2009-Dec-24 03:12:16

Mõnede jaoks on jõulud usu küsimus ja mõnede jaoks kultuuri küsimus.  Mõnede jaoks on see aga üks ja seesama. Et usk ongi kultuur ja kultuur on meie usk.  Aga nendest erisustest hoolimata, soovime kõikidele, kes miskipärast sellele kodulehele sattuvad, imeilusaid jõulupühi.  Ning tegelikult ka nendele, kes siia kodulehele kunagi ei sattu: häid pühi!

Nautigem kodus olemist ja omadega koos veedetud aega!  See aeg on kvaliteetaeg!

Ning uskugem, et aasta 2010 tuleb kultuursem veel!

EUROOPA LIIDU EELARVE 2010 VASTU VÕETUD!

Loodud 2009-Dec-18 12:12:52

Neljapäeva hommikupoolsel plenaaristungil võeti vastu Euroopa Liidu eelarve aastaks 2010.  Hääled jagunesid - poolt 483, vastu 48, erapooletuid 32. Viimaste hulgas peamiselt Briti konservatiivid ja vasakrohelised/kommunistid. Ka roheliste rühmas oli neid, kes hääletasid vastu, sest eelarve ei prioretiseeri piisavalt rohelisi algatusi. Mina hääletasin poolt, sest tundus et on parem, kui Barroso saab hakata raha kulutama, selmet 1/12 taktis eelmise aasta eelarvega komberdada. 

Füüsikalistest parameetritest kõigepealt: Euroopa Liidu 2010.a eelarve kaalub 3,4 kg, on umbes 1500 õhukest lehekülge, teisisõnu ca 13 cm paks dokument, täis kribukirjas tabeleid ja aruandeid.

Kogusummas on see 141,4 miljardit eurot. ELi eelarve saab oma raha kolmest eri allikast. Esiteks tollimaksud, teiseks teatav liikmesriikide ühtse käibemaksu arvestusbaasist ja viimaseks - iga liikmesriik maksab 1,24% oma rahvamajanduse kogutulu alusel ehk u 235 eur inimese kohta. 45% sellest rahast läheb tegelikult tagasi liikmesriikidesse kulutamiseks.
Üldjoontes vastab eelarve 5 aasta finantsperspektiivi printsiipidele. Eelarve jaguneb viieks osaks:

innovatsioon ja konkurentsiarendus,

ühtekuuluvus, põllumajandus

arendus, migratsioon, siseasjad, haridus ja kultuur

välisasjad

administratsioon.

Viimane jaguneb omakorda Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel.

Eelarve esitamine Komisjoni poolt toimus juba eelmise koosseisu ajal kevadel. Siis nõudis Parlament suuremamahulist eelarvet, et kõiki vastakaid prioriteete (sealhulgas arenguabi, kliimasoojenemise vastased meetmed, tööpuudus, konkurentsivõime parandamine) senisest enam edendada.  Nõukogu jälle ütles, et pidagem hoogu. Rahanduslik kriis ju!

Toimus lepitusmenetlus 27 rahandusministri, Komisjoni ja Parlamendi osavõtul ning selle tulemusel saabus eelarve parlamenti 7 koosseisu ette novembris.  Erinevad komiteed ja fraktsioonid olid ühtekokku Alain Lamassouri juhitud eelarvekomiteele teinud 1010 parandusettepanekut.  Nagu 1001 öö muinasjutus aga hääletas plenaaristung need itaallasest asepresidendi Giovanni Pittella juhatusel läbi kõigest 60 minutiga! Muidugi, suurem osa ettepanekutest olid rühmitatud gruppidesse ja ühtede vastuvõtmisel langesid teised automaatselt välja...

Sel teisipäeval oli suures saalis arutelu, kus ettekandjaiks Rootsi majandusministeeriumi riigisekretär Hans Lindblad ning raportöörid.  Sõnavõttudega parteide nimel esinesid koordinaatorid ja variraportöörid, mitte fraktsioonide juhid.  Eelarve on siiski keerukas tehniline värk, mitte n-ö puhas poliitika.

Kriipsutati alla, et see on parim võimalik kompromiss, mida nn "lagedega" mängides on ilma eelarve tasakaalu rikkumata võimalik saada. Viimane on nõue - EL eelarve ei või kunagi defitsiidis olla. Aga "laed" tekivad sellest, et kuigi teoreetiliselt on tulupoolel 1,24% liikmesriikide SKTst, siis netomaksjad (Saksamaa, Rootsi, Holland jne) annavad tegelikult 1% kogutulust.  Teistpidi "lagi" tekib aga Komisjoni eelnõu poolelt, kuhu kirjutatakse alati väiksem summa kui tegelikult raha on ehk jäetakse tsipake reservi. (Tuntud teatud juhtumitel kui FlexibilityInstrument). Arutelul tulistati paremalt äärelt kriitikanooli: "See eelarve tuleks justkui teiselt planeedilt! Selliselt, kus pole finantskriisi!" ahastas EFD nimel Marta Andreasen UKIPist: "Olukorras, kus majandus ei kasva, kasvab meie eelarve. See on vastutustundetu", lisas Lajos Bokros (kes esindas Briti konservatiive). GUE/NGL esindajana rõhutas Miguel Portas, et pole eraldatud piisavalt raha tööhõive parandamiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks, sestap hääletab tema grupp eelarve vastu.  Aga fraktsioonideüleselt kritiseeriti eelarve struktuuri paindumatust, kuluridade läbipaistmatust ning rõhutati tarvidust Lissaboni lepingule vastava uue menetlusprotseduuri leiutamiseks. On tähelepanuväärne, et Lissaboni leppega saab EP tõepoolest rohkem sõnaõigust erinevate nn must-payment alade puhul kaasa rääkida, sh näiteks CAP ehk ühine põllumajanduspoliitika.

Muide, Lissaboni Leppe üle läks otsekohe vaidluseks pärast hääletuse lõppu, kui Nõukogu esindaja protesteeris selle vastu, et tema ei saagi alla kirjutada eelarvet kehtima panevale dokumendile. President Buzek aga tõestas, et ehkki menetluse algus on Euroopa Lepingute artikkel 272 põhjal, kuid 18. novembri 2009 kolmepoolne kompromiss näeb ette, et nüüdseks käib protsess artikli 314 alusel. Ja otsekui selle kinnituseks väljus presiidiumitoolist ning kirjutas rootslase silme all eelarve kehtivaks.

Lõpetuseks - sel nädalal on Europarlamendis toimunud mitmeid meeleavaldusi kohalike töötajate eestvedamisel, kes nõuavad karmi ebaõigluse vältimist (st nende palkade tõstmist 3,7%.)  Tõsi, see toimuks vastavalt olemasolevatele seadustele ja kokkulepetele, mis 10 aastat tagasi sõlmitud. Selle klausli küljes rippumine ajal, kui EL nõuab kõikidelt kulude kärpeid, eriti riigisektoris, on tekitanud vastakaid tundeid ja arvamusi. Asjakohase kommentaari andis mulle Siim Kallas, kes ütles, et antud juhtumil on primaarne õigusriigi põhimõte, et kokkuleppeid tuleb täita!  "Pacta sunt servanda!", lisasin omalt poolt, meenutades hetkeks lepingut Reformierakonna ja ResPublica ühinemisest ... :)
Igatahes arvas Kallas, et tema järeltulija ilmselt peaks siiski kehtivat (liigagi rammusat) süsteemi muutma, et see korreleeruks majandustsükliga, mitte poleks mingi asi iseeneses.

Kuid eks palgasüsteemiga maadlevad meist palju kangemadki, kui mõelda näiteks Riigikogus sel nädalal toimunule...

Hääd Jõulu ootamist kõikidele!

Lisamaterjal:

• EL eelarve 2010

His-paanias on hirm-sad vih-ma-hood…

Loodud 2009-Dec-06 08:12:20

Avanes võimalus külastada Hispaaniat. Ikka nende algava eesistumise ehk presidentuuri pärast. Kuid et enamus eurooplasi on Hispaanias käinud ja detsembrikuine visiit parlamendiliikmeid ei huvitanud, siis võetigi abiks nn varumehed.  Alljärgnev on tilluke aruanne SEDE (relvastuskontroll ja julgeolek) Komitee delegatsiooni käigust Madriidi ja Sevillasse.

Meie delegatsioon oli 4-liikmeline: Arnaud Danjean, Luiz Yanez, Krzystof Lisek ja Teie Alandlik Teener… Visiidid Kaitseministeeriumisse ja Parlamendi üla- ning alamkotta kulgesid kavakohaselt. Parasjagu viisakuste vahetamist ja natuke asja sai ka räägitud. Muide, endine prantsuse luureohvitser Mr Danjean sai suurepäraselt hakkama nii delegatsiooni juhatamise kui ka diplomaatilise kõneviisiga.  Enamgi veel, tal oli annet kogu aeg põhilist taibata.

Kuid kogu üritus (mille toimumine oli otsustatud juba eelmise legislatuuri poolt) oli siiski ette võetud eesmärgiga külastada Euroopa Satelliidikeskust Torrejonis ning Airbus Military tehaseid.  Viimastest väljub muide juba homme esimesele proovilennule  maailma parimate omadustega sõjaline transpordilennuk Airbus 400M.  Oli küllaltki impressive…
Sellega seoses kirgastus ainult üks mõte: kui Eesti ei panusta insenerikoolitusse, vaid jätkab igasugu perspektiivita aladel nn üliõpilaste koolitamist, ei jõua meie mitte viie rikkama riigi hulka, vaid viie suurimat sotsiaalabi tarvitava riigi sekka. Airbusi tehased on ettevõte, mille Hispaania tehastes on otsesel kontrahtil 10 000 inimest. Lisaks veel tehased Toulouse`is, Hamburgis, Varssavis ja vanal heal Inglismaal. Komponentide tootmine on niiöelda europaiseeritud, väljamõtlemine samuti.  Kuid mis peamine – ettevõtet juhib ka inseneriharidusega inimene, kes nn business administration´i teinud ainult täiendõppe korras. Nende kreedo ongi, et ettevõtet ei saa juhtida jurist või finantsist, ammugi mitte tubli parteilane (kaasus Taavi Veskimägi), vaid inimene, kel on aimu tiibade alla ja peale tekitatavast Bernouille`i koefitsiendist ning kes situatsiooni tekkides võib mitte ainult arvutiekraaniga vaielda, vaid hoopis gaaskeevitusega tarviliku operatsiooni sooritada. Loomulikult toimetavad need inimesed lipsustet ülikondades. Inseneritöö on kallis, aga tasub ära.
Ei hakka siin kirjeldama Airbus 400M omadusi, märkides vaid et tulevase 50 aasta jooksul paremat lennukit transpordiks toota ei suudeta isegi mitte USA-s. Soovijad võivad külastada lehekülge www.airbus400.com. Märgin vaid taaskord, et euroopalik integratsioon ning rahvuslikust egoismist üleolemine võib anda üllatavaid tulemusi.  Aga ainult juhul, kui sul on insenere.  Kui sinu riigi vaimse potentsiaali kehastajateks rahvusvahelisel areenil on Rain Rosimannus ja Evelyn Sepp, siis ei saa parimagi soovi korral sind tõsiselt võtta ning sa jääd sama märkamatuks nagu Andrus Ansip, kes viibis Madridis samal päeval kui minagi. Ansip ei suutnud liiklust peatada;)  Mina ka ei suutnud, kuid  Sevillas peatus liiklus minust sõltumata, sest munitsipaaltaksojuhtide streik oli ülivõimas.  Lennujaamasuunaline liiklus katkes ja vaid ime läbi olen taas Brüsselis.

P.S. Hispaanias vihma ei sadanud, oli päikest ja mandariinid puu otsas valmisid.

P.P.S.  Tööpuuduse protsendi poolest oleme vist juba Hispaaaniast mööda läinud, aga me vaikime sellest probleemist. Nemad vähemalt kõnelevad. Äkki on Eestis demokraatia defitsiit?